Juubelil

 Suur Vend, kes seisab kui mastimänd oma pere ja tõekspidamiste eest, on aegade jooksul tuules nii karastunud, et niisama lihtsalt elus alla ei anna. See Vend kutsus oma 60. sünnipäevaks lähedased sugulased, pikaajalised sõbrad, parimad kolleegid kokku. Pole ammu näinud niipalju häid inimesi ühe pika laua taga sentimentaalselt juttu vestmas ja peo peremehele õnnesoove laulmas. 

Meie reis algas koos poja perega Kadrinast. Peremees turgutati taastusravis nii üles, et suudaks Saaremaa reisi ja peoõhtu vastu pidada. Laupäeva hommikul kell kümme startisime, autode rivis pressisime endid kella ühese praami peale. Tütre pere  tuli Tallinnast, praami peal saime kokku. Lapsed said  mängunurgas turnida.

Tõllu mängunurk

Sünnipäeva tähistamine vajab head planeerimist. Kõigepealt tuleb leida selline koht, kuhu külalised laua taha ära mahuvad ja  tantsuruumigi jääb. Live-muusika saatel on mõnus tantsu lüüa, mis on ühe korraliku peo oluliseks osaks. Asutus peaks pakkuma kõike ühe ürituse jaoks- toitlustust, meelelahutust, võimalust muusikat teha. Kuna sugulased elavad Eestimaa eri paikades, siis on oluline selline peokoht, mis pakub ööbimisvõimalust. Lähedale ja tasuta parkimine on määrava tähtsusega, sest mõni saabub pika sõidu tõttu hiljem, mõni peab  jällegi varem lahkuma. Vend leidiski sellise koha Kuressaares- SPA Hotell Meri. Hotelli tubade rõdult avanes vaade 

Kuressaare lahele

Piiskoplinnusele

Hotelli jõudsime paar tundi varem enne peo algust. Saime korraks selga sirutada ja nina puuderdada.

Pidusse minek

Esimese korruse pidusaali aknast saime vaadata vett nii enne kui ka pärast päikeseloojangut. Pärast õnnitluste, kingituste üleandmist ja lauda istumist tänas  Juubilar heldimusega oma õnnitlejaid. 

Juubilar😊

Pikk laud ulatus ühest saali otsast teise. Laud oli söökidest-jookidest lookas, pakuti liha, kala, köögivilju, erinevaid salateid. 

Külmlaud oli valmis kaetud, sooja toitu sai ise valida

Kui pidulistel oli praad söödud, läks tantsimiseks. Oli selline üldrahvalik pidu,  ühes taktis liikumine.

Ümberringi olid rõõmsad näod ja noormees pidas tantsu lõpuni vastu

Silmis ja jalgades on tantsurõõm

Eesti mehest kasvab tantsulõvi

Kui väimees tantsima võttis, kus ta siis laulis kõva häälega kaasa ,,Oh, milleks meile vaja seda ämmamoori maja, selle pummeldame maha, lähme metsa elama!’’ No, oodaku vaid! Tantsusettide vahel jätkus tegevus mängunurgas.

Üks alla meetri mees ja teine üle kahe meetri mees legotavad

Vend tegi pidulauas tutvustamistiiru, kus rääkis, kuidas ta oma külalistega seotud on. Nii noorema kui vanema põlvkonna esindajad said teada, kes on ,,Sinu uus sugulane’’ . Meil on alati rõõmus elevus hinges kui kohtume oma sugulastega, kellega seovad meid ühised esivanemad, kaunid mälestused, naljakad juhtumid ja põlvest-põlve räägitavad  suguvõsa lood. Ja neid pole vähe!

Näiteid.

Kui mingi hädapärane töö on mitmete asjaolude tõttu edasi lükatud, siis on meil üks siseringi nali mamma Agneselt:,, Hommikust saati käsk kätte antud, ikka pole saan'd tehtud! ’’

Mamma Agnese kärsitu küsimise peale, mis autol viga, et seisma jäi, vastas papa Volli: ,,  Läheb aega, süüde on keerdunud ümber väntvõlli.’’

Tädipoeg ja tema kaks järelpõlve😊

Juubilar oma Printsessi ja tema kaaslasega

Juubilar ja Madam

Olgu, selle tantsu ja lauluga kuidas on, aga torti peab sünnipäeval saama. Juubilar käis pärast Lõvipreili meeldetuletamist köögis rääkimas, et on tordi aeg. Tordid toodigi lauale. Ja sinna nad seisma jäid. Peolised käisid imetlemas ja suud vesistamas, pilti tegemas, kohvitassiga ümber laua tiirutamas.

Lõpuks Lõvipreili kannatus katkes, ta hindas olukorra tõsidust ja sai aru, et vanaema on nii väärikas peoline, kes julgeb oma vennale märkuse teha tordi lahtilõikamata jätmise kohta. Vend läkski naerulsui torti lõikama ja jagama.

Hommikul söögilauas selgus, et üheksa-aastane piiga oli kannatlikult tordi jagamise juures seisnud ja siis endale number üheksat nõudnud. ,,Mina olen üheksa-aastane ja ma palun seda lõiku endale.’’ 

Nr 9 tordil😊

Olime püüdnud oma vanadust igasugu viguritega petta, aga lõpuks väsimus sai võitu ja läksime hotellituppa puhkama. Viis tundi sõitu ja viis tundi pidu niitsid jalalt. 

Pärast pidu ärgates  oli silme ees niiii hall, et ei uskunud oma silmi. 

Piiskoplinnus oli pihta pandud

Saime luud-liikmed käima ja läksime hommikusöögile. Hommikul piinas teadasaamise haigus nii kõvasti, et kuulasime Printsessi üle, kuidas pidu edasi läks ja millega lõppes. No, lõppes hästi, kõik jäid ellu😊! Hommikul said varasemad ärkajad basseinis ja saunas käia. Hommikubuffet valik oli rikkalik. Pühapäevahommikused uudised said jagatud, sünnipäevalaps tänatud kiiduväärt olemise eest, asusime koduteele. Saime 12.00 praami peale.

Meie ees ja peade kohal oli üks kõrge valge sein. Ümberringi oli udu nii tihe nagu oleks lambavilla sisse peitunud. Tragimad käisid kinnitust saamas, et jäämäge ees pole. Usaldasime kapteni valitud faarvaaterit, randusime ikkagi Virtsus😊   Jõudsime õnnelikult kohale, poja pere sõitis pühapäeva pärastlõunal edasi Tartusse oma koju.

Pidu oli nii vägev, et blogijana pidin nädal aega mõtteid koguma. Aitäh Sulle vennaraas!

Õnne ja õnnestumisi, tugevat tervist Juubilar! 

Viimane vahipost

 Eesti, Saksamaa, Suurbritannia koostööna valminud filmi ,,Viimane vahipost’’ režissöör on Tanel Toom. Kuna Toom on end ,,Tõe ja õiguse’’ režissöörina  tõestanud, siis oli põnev vaatama minna tema teist täispikka mängufilmi. Toom alustas filmiga enam kui kümme aastat tagasi, praeguseks on filmi temaatika muutunud aktuaalsemaks- sõda Ukrainas, teravamaks muutunud kütte- ja kliimaprobleemid.   

Vahitorn

Filmi tegevus toimub 40 aasta pärast. Meie tegevuse tõttu, kliimamuutuse pärast, on maailmamere tase tõusnud niipalju, et alles on jäänud ainult kaks saareriiki, mis on omavahel sõjas. Filmis on ägedad tormilained! Kahe saare vahel ulgumeres  on roostetanud naftaplatvorm (filmitud osaliselt Linnahallis, Noblessneris), mida valvavad neli sõdurit, kolm meest ja üks naine.  See vahipost on varustatud aatompommiga, mis lõpetaks vaenlase rünnaku korral kogu tegevuse Maal, niipalju kui seda veel on.  T.Toomi film tuletab meile meelde, et oleme Maa ökoloogilist tasakaalu rikkunud. 

Viimasel vahipostil valvavad reamees kokk Sullivan, mehaanik Baines, kaunis kapral Cassidy, seersant Hendrichs. Nende kaheaastane leping on lõppenud, aga vahetusmeeskond on juba kolm kuud hiljaks jäänud. Sellises pingelises olukorras muutuvad ja avanevad inimestevahelised suhted. Igaüks reageerib erinevalt, kõigil neljal  on oma minevik ja hirmud, ootused ja eesmärgid. Algselt paika pandud suhted ei pea filmi lõpuni vastu. Filmi esimene pool haaras endasse, siis natuke aeglustus, aga lõpu pool pingestus taas. ,,Viimase vahiposti’’ mõistmiseks peab vaataja peidetud detailide märkamiseks ise vaeva nägema, kaasa mõtlema.

Lucien Laviscount ( Sullivan) ja Martin McCann (Baines)

Näitlejatest hakkas mind kummitama Banes osatäitja Martin McCann, kes väga usutavalt mängis oma rolli. Ma olen krimisarja ,,Vera’’ mitu korda vaadanud, ühes seerias mängib McCann  uurija Vera üht kahtlusalust Jacki. Mängis nii, et jäi kohe meelde. Eesti näitlejatest vilksatas korraks Karin Tammaru. 

Film oli mitmetasandiline. Kaasa tulid mõtted inimloomuse muutumisest pingelises olukorras- armastusest, murtud südamest, üksildusest, egoismist, reetmisest, vihast ja leppimisest.

Lilleline nädal

 Märts algas lumiselt nagu ikka, ei midagi üllatuslikku. Hindasime oma tervislikku valmisolekut ja  kutsusime märtsi esimeseks nädalavahetuseks poja pere Tartust ja tütre pere Tallinnast maale. Et saaks kringlit ja kooki süüa, leili võtta ja linde vaadata, lund lükata ja  kelgutada. Plaani, mis sa plaanid, pidu käib ikka ühe plaani järgi. 

Kringel, millest ei jäänud purugi alles☺

Lindude vaatlus

Laupäevõhtu lõppes lauamängude ja saunaskäiguga. Pühapäeva hommikuks oli jällegi lund juurde sadanud. Ajasime sahad ja sahamehed välja.

Väikemees sai kohe aru kui põnev on istuda sahajuhi kohal ja lund enda ees veeretada.

Suuremad lapselapsed käisid jõe ääres kelgutamas, liugu laskmas.

Ümber Kadrina paisjärve lükatakse lumerajad liikumiseks,  jalutamiseks

Kunagi sai osa võetud trühvlite tegemise õpitoast. Katsetuste aeg on seljataga, nüüd võib oskusi praktikasse juurutada. Tegime dominotrühvleid- 170 g purustatud Domino küpsiseid ja 90g toorjuustu (Bounjour) segada köögikombainis ühtlaseks massiks, veeretada pallid. Tragi abiline oli kohal ja tegi valiku erinevatest katetest. Sai neid  trühvleid veeretada küpsisepurus,  kakaopulbris ja sulašokolaadi kastetud.

Valmis veeretatud trühvlite katmine šokolaadiga

Voila!

3-12. märtsini toimus Tartu botaanikaaias XII orhideenäitus. Seekord oli erilise tähelepanu all kummaliste kohastumustega käpalised erinevatest maailmajagudest ja kasvukohtadest. Naistepäevaks leppisin poja ja pojapojaga kokku, et nad tulevad mulle taksojuhiks ja giidiks. Alustasime ringkäiku botaanikaaia orhideenäitusest. Küll oli huvitavaid käpalisi! Ja need nimed! 

Presidendikäpp

Suur sabakäpp

Kalmaarkäpp

Nunnakäpp

Ja teisi sabasid ja kingi.

Konks-puusaba

Veenusking (nöörid on ripakile jäänud)

Veenusking

Rlc Kat Green Power

Mõned liigid olid nii väikesed, et esmasel vaatlusel ei märganudki. Paljud orhideed oli klaaskuplites toreda pesa leidnud.

Botaanikaaias on väike kalatiik, kus sai kalade hõljumist jälgida.

Tartu botaanikaaia töötajad käisid klaasitöökojas mulle puhumas. Kuna oskused tahavad veel lihvimist, siis esialgu piirduti vahvate klaasvaasidega, kus eksponeeriti orhideede õisi.

Noormees pöörab tähelepanu tekstile

Need lilleõied olid nii suured ja ahvatevad, et varjutasid ülejäänud näituse.

Cattleya

Botaanikaaia palmihoone renoveerimise käigus selgus, et kilpkonni on juba üle kahekümne. Algselt oli seal ainult paar kilpkonna, inimesed on salaja neid sinna juurde sokutanud. Basseinis on soe vesi, liivarand, söögiks pakutakse rasvaseid räimi.

Veepeegelduse alt kumavad  kilpkonnad

Palmihoones oli kuulda viirpapagoide meloodilist sidinat. Kui keegi läheneb, siis nad vidistavad eriti innukalt, märgistavad oma territooriumi lauluga.

,,papa’’ nagu poisike viirpapagoisid kutsus

Aianduskeskusel Gardest oli  lai valik tõeliselt erilisi orhideesid müügiks ja uudistamiseks välja pandud. Ikka jäi midagi näpu külge.

Ontsiidium

Dendroobium

Kui juba Tartus, siis aianduskeskusest Gardest ei saa mööda sõita. Võtsime ostukäru, mille autorooli istus noorhärra ja rallisime sellega mööda keskust ringi. Sain väärilise ülevaate seemnetest, sibulatest, aiatarvikutest. Seal ma siis seisin seemnepakkide stendi raudses haardes kui üks kena neiu  kõnetas mind. Oh, imet! Tapa G vilistlane Annely on lõpetanud Eesti Maaülikooli ja töötab aiandusosakonna müügijuhina. Suur oli rõõm äratundmise ja taaskohtumise üle. 😊

Üht-teist sai kaasa ostetud, sellise valikuga, et rongi ära mahuks.

Petuunia beebitaimed

Taimed ootavad ümberistutamist ja pintseerimist

Neljapäeval tulid naabrid konjaki ja tordiga külla. Õhtu edenedes saabus pealinnast sõbranna oma kaasaga, tort ja vahuvein kaasas. Kiskus vägisi peoks, jagati pisemaid ja suuremaid uudiseid, me pakkusime suupisteid.

Jagati lilli😊

10.märtsi ööseks virutas -18°C külma! Mis mõttega?

Laupäeval tuli mehevend külla. Vend tahtis elust rääkida ja sugulasi vaadata. Seenevana näitas oma uhket ’kotkapilti’ rinna peal, millest olid armid alles jäänud.

 Ja pühapäevaks sadas uus kosutav lumekiht maha. Uhh! Ma ütlen.

Maja ees

Maja taga

Lumehang on kasvanud kasvuhoone räästani

Nii see lilli täis talvine ja lumine nädal möödus. Tänan kõiki sugulasi, sõpru, häid tuttavaid, kes hea sõnaga meeles pidasid ja tervist soovisid.😊

13.märtsil läks peremees statsionaarsesse südametaastusravile Tallinna.

Ma saan nüüd üksi siin majas toimetada! Juhhei!