Sentens

Carpe diem!

Kolmapäev, 28. september 2022

Maal elamise päev

 Laupäeval, 24.septembril,  tähistati üle Eesti maal elamise päeva. See on selleks, et kogukonnad tutvustaksid oma tegemisi, pakuksid kohalikku toitu, avaksid uksed tegusatele ja säravatele inimestele. Vot täpselt me olemegi selline kohalik kogukond😊

Reede õhtul tulid tegusad ja särasilmsed Lõvisüdamed isaga maale. Õhtu oli hiline, sõime suppi ja tegime plaani laupäevaks. Et saaks maitsta kohalikku toitu ja teha maatöid. 

Aeg oli rajada uus maasikapeenar. Peenra rajamine algas meil juba varem mulla ettevalmistamisega, olime eemaldanud püsiumbrohud, lisanud kobestatud mullale komposti. 

Peenra laiuseks arvestasime 80cm. Lastega koos katsime peenra peenravaibaga. Peenra tegime kaherealise, taimede vahe 30-40 cm, ikka nii, et ühe rea taimed jäävad teise rea taimede vahekohta. Istutusauku kastsime ja  põhja segasime veidi sügisväetise graanuleid. Taim tuli kassetipesast välja võtta ja juurepalliga  pista istutusauku.

 Natuke juhendasime väikest abilist, et südamikupung jääks mullast välja ja juured jääks istutusaugus sirgelt alla. Istutamine on natuke hiljaks jäänud, aga loodame, et tuleb pikk soe sügis, et taimed jõuaksid enne külmade tulekut korralikult juurduda.

Tütretütar enda  istutatud maasikapeenraga

Lõunasöögiks oli oma aia köögiviljadest valminud supp ja õuna-saiavorm piimaga. Õhtuseks saunaõhtuks küpsetasime õunakooki lastelaste abiga.

õunakook

Maal on kombeks pärastlõunane vaikne tund filmi vaatamisega või arvutimänguga.

Pärast väikest puhkust tulid lapsed appi porgandeid üles võtma ja sorteerima. Porgandid tuleks ära koristada septembri lõpus või oktoobri alguses. Meie juurviljadel olid pealsed püsti ja rohelised veel, vili ilusti oranžks värvunud. Kuna meil olid abilised kohal, siis otsustasime selle töö ka ära teha.

 Aiahargiga tuli  veidi kergitada.

 Enne hoiule panekut sorteerisime pisemad, harulised, veidi vigastatud eraldi välja, et saaks kohe ära tarvitada. Meie kelder on kuiv, seepärast hoiustame porgandeid liivaga kihiti. 

Tütrepojale helistas sõber ja kutsus külla. Poiss vastas, et ta teeb praegu vanaema juures maatööd ja ei saa tulla. Sõber tahtis teada, mis maatöö see on. Lõvipoiss täpsustas, et me võtame porgandeid. Sõber oli üllatunud, et miks neid võtma peab kui poes on kõik saada.😮

Maal elamise päeval sai ka lilleilu nautida, kanadele teri visata ja pesast oma käega mune korjata.

Sügisene aia äär

Kukehari ’Karl Funkenstein’

Hambuline kobarpea

Ämblikliilia

Krüsanteemid


Roos ’Morning Sun’
Aega jäi ka kiikumiseks

Puhastavaks ja lõõgastavaks saunaõhtuks tuli ettevalmistusi teha. 

Mehed ja mehepojad tõid küttepuid

Saunas käisime tütretürega koos. Pesime ja vihtlesime mõnusalt. Sünnipäevaks sai tütarlaps endale õlgadeni lõigatud juustega soengu. Minulgi on hästi lühike lõikus. Kui Lõvipreili  hakkas pead pesema, siis ennem uuris, mis on šampoonipudelile kirjutatud.  Pudelil oli kiri, et šampoon on pikkadele juustele kohevuse lisamiseks. Tüdruk pomises ,,Noh, nüüd kus mul on lühikesed juuksed, siis on jah vaja kohevust lisada.’’ Paneb silmad kinni, masseerib pead ja mõnuledes nuusutab šampooni lõhna. ,,Vanaema, ma võin Sulle ka seda šampooni laenata, saad kohevust lisada’’. Siis teeb silmad lahti ja hakkab naerma. ,,Ups, mul läks meelest, et Sul on siilisoeng’’😊.
Vanaisa käis väimehe ja pojapojaga leili võtmas. Poiss nõudis ämbridušši. Laupäeva õhtu lõppes vaikse unenohinaga.
Pühapäeval käisime poes, sest osa väljateenitud kommirahast tuli kommide vastu välja vahetada. Pärast lõunasööki sõitsid noored isaga koju tagasi. Selline maal elamise päev seekord.😊

Pühapäev, 18. september 2022

Suve lõpp

 Ongi suve lõpp käes. Augustikuu on pakkunud palavust ja kuivust, septembri algus jahutas kuumuse kontidest välja. Mõnel õhtul jahtus maa nii maha, et lootus priskele seenesaagile purunes. Septembri algul metsas jalutades leidsime kukeseeni, üksikuid pilvikuid ja puraviku. 

Pohlavaru sai turult täiendust. Taevas oli täis kotkaid ja viusid. Ühel varahommikul oli kanaaias selline paanika, et peremees läks üle vaatama, kas keegi on kanaaeda sisse murdnud.  Lõpuks linnud rahunesid, läksid putkasse peitu. Peremees tuli tuppa tagasi ja siis nägime kui üks kanakull maandus meie maja ette elektriposti otsa.😲

Kanakull elektriposti varjus

Poodi sõites lendas üks viu oma verise saagigaga üle auto kapoti, jõudis enne autot ikka kõrgemale lendu tõusta. Sääsenuhtlus on üle elatud, põdrakärbseid tuli juustest välja nokkida, puugikontrolli tegime pärast metsaskäiku. Suur-kirjurähn vedas sarapuupõõsalt pähklid ära. Kui peremees auto maja ette parkis, siis lind riidles ja häälitses teravalt ,,kik-kik-kik’’. Osa tema varudest oli vahepeal ära korjatud. Siil on kanaputkas varju otsinud, nüüdseks kuskile oksahunnikusse talvekorterisse kolinud.  Maast õunu korjates ehmuvad konnad ja ehmatavad meidki. Täiskuu algusest (10. sept) alates on ilmad olnud soojad ja vihmased. Lootus seenesaagile püsib.

Kurke ja tomateid on sel aastal olnud lademetes. Nagu tuleks mingi näljahäda, niipalju hoidiseid pole kunagi tehtud.

On tehtud erinevaid salateid, mahla aurutatud, moose keedetud, puuviljakompotte.

Kõrvitsast saab veel lisa talvevarudele. Jõhvikale ise küll ei lähe, ehk saab heade abilistega marjad metsast kätte. Ebaküdooniad ootavad siirupiks tegemist. Jäneda laadal täiendasime meevarusid. 

Suureviljaline, mustjaslilla, hapukasmagusa vürtsika maitsega ploom ’Renklod Haritonovõi’ 

Ploomi- ja kreegisaagi kallal käisid ploomivaablase ja ploomimähkuri röövikud. Sügisel peab puude alused läbi kaevama ja kevadel koirohu tõmmisega pritsima.

Ettevalmistused talveks. Korstna pühkimine sai seekord tehtud poja abiga. 

Elektrikilbi uuendamise võttis ette kvalifitseeritud elektrik- Seenevana vend. Kilbi uuendamisel oli vahepeal külmkapp vooluvõrgust väljas. Mis viga külmikut kiirelt üles sulatada kui õhutemperatuur oli üle kolmekümne soojakraadi.

19. august 2022

 Elektriboileri puhastamisel väljalastud sooja vee ja survepesuriga sai porivaibad ära pestud. Mööblit ümber paigaldatud ja vanakraami ära antud.

Eramajas on küttekulud kõige suuremad, nii hakkasimegi varakevadel küttepuid varuma. Aga see, milliseks kujunes hilisem hinnaralli, seda ei osanud küll ette näha. Tulikuivi saarehalge tõid head sõbrad järelkäruga. Nii et, talv võib tulla, jagub nii sauna- kui ahjupuid.


Augustikuus käis noor ,Flora’ jalgpallur Tartus jalgpalli mängimas. Lõvisüdame onu ja onupoeg käisid mänge vaatamas. Nagu vanaisa kommenteeris, aeti seal onupoja poliitikat😊

Noored florakad mänguhoos

Vanavanematena. Loomulikult meeldib meile vanavanema roll😊, kuid eelkõige oleme vanemad oma lastele. Tõde on see, et mida paremad on suhted oma lastega, seda tervemad on suhted nende lastega. Kuna lapsed elavad meist eraldi, siis on lastelastega kokkusaamised alati rõõmustavad. Augustikuus tähistame Lõvisüdamete sünnipäevi koos teiste vanavanematega. 

Lastelastega koos aja veetmine on tähtsam kui mingi asja kinkimine. See, mida nad meist meenutama jäävad, on ikkagi koos oldud aeg, mitte asjad. Vahel saame olla lastelastega kahekesi ja teha omi asju. Tallinnas arstil käies on olnud võimalus tütretütrega koos aega veeta. Kõigepealt hiilgas piiga oma keemiku oskustega ja näitas kuidas lima teha. See nägi natuke õudne välja.

 
Lillaks värvitud lima😨

Ema-isa olid tööl. Tegin ettepaneku, et võiksime koos teha matemaatika koduseid ülesandeid. Tütretütar on terane ja teadis, et kuna ma olen õpetajana töötanud, siis on õigus teda kontrollida. Esimene tehe oli 39+5=. Tüdruk tõmbas silmad vidukile ja küsis kavalalt: ,,Sa ise ikka mäletad? " Mul oli tükk tegemist, et naeruklompi alla neelata ja vastata: ,, Ma püüan meelde tuletada!’’ Hiljem helistas ja teatas, et kõik vastused olidki õiged😃
Tartus käis väikemees issi töökohaga tutvumas.
Vanaisa muigas, et noormees on sellise olekuga, et käiks juba ülikoolis, aga käia ei oska veel hästi😊
Ühel ilusal augustipäeval tuli vend oma silmarõõmuga meile külla. Hea meel on saarlasi näha ja nendega hiliste õhtutundideni jutustada. Venna kaaslane on nii töökas ja usin, et ei raatsi ühte hetkegi tegevuseta istuda, kogu aeg peab mingi töö tegemisel olema. Kui just midagi pakilist ei ole, siis tuleb midagi välja mõelda, kas õmmelda uued kardinad, pügada hekki või võtta ette maja krohvimine.

Meilgi oli majas ümberkorraldusi ja tegemisi. Seenevana ärkas ühel hommikul higimull otsa ees ja rääkis, mis ta unes nägi.
,,Tulen hommikul trepist alla ja vaatan, et keegi askeldab meie köögis. Hiilin üle ukse ja näen, et usin saarlanna on meie köögi täitsa lagedaks kraaminud, kapi sisud välja tõstnud, kardinad eest võtnud, seinad ja põranda puhtaks rookinud. Küsisin, kuidas ta reliini nii läikima sai, siis vastas naine, et oh, me kuumaõhu fööniga sulatasime rasva lahti. Pärisin, millal te tulite? Me tulime öise praamiga ja kui kohale jõudsime, siis ei tulnud und ja ma mõtlesin, et võiks vaikselt pihta hakata, saab varem valmis. Piilusin arglikult suure toa ukse vahelt sisse ja seal ....sama lugu. Kõik riiulid tühjaks tõstetud, raamatud, paberid ära pakitud, vaibad välja viidud. Vend kruvis ühe sektsioonkapi külge peeglit parajasti. Milleks see vajalik? Pidi toale ruumi ja valgust lisama😊 
Mul tuli hirmuhigi otsa ette kui nägin, et elektrikust venna koostatud elektrikilbiskeem oli riiulilt kadunud ja ära pakitud. Nüüd ei leia seda keegi üles ja peab Eesti Energiast uue projekti tellima. Kaua see aega võtab ja mis see maksma läheb? Plommimine tuleb varsti ära teha!
Uurisin, kuidas neil  üldse tuli mõte siia sõita. Vastuseks öeldi, et meil Saaremaal said kõik tööd tehtud, mõtlesime, et võiks teid Kadrinas natuke aidata järje peale saada😀😀😀’’
Vot selline unenägu!

8. septembril abiellus tütar Islandil. Interneti vahendusel nägime abielu registreerimist ja edastasime õnnitlused. Õnne ja armastust noorpaarile!

Tervises on tagasilööke, üks päevake tuli veeta päevakirurgias.


 Ootame ilusaid sügisilmu, et kosutada end pimedateks  talveõhtuteks. Näputööd on välja valitud, lõngad ootavad sorteerimist, vardad klõbistamist. Elame veel!

Neljapäev, 1. september 2022

Tarkus tuleb tasapisi

 


Tarkus tuleb tasapisi, tuleb tasahilju,

tarkuselt ei tasu loota kohe valmis vilju,

pole tarkus ladvaubin, mida haarad käega,

ei saa tarkust pähe panna võimu ega väega,

ei saa tarkust krati kombel külast kokku kanda

ega selle tabamiseks rasket raha anda.

Mehe sõnal mehesõna, mida tarkus juhib,

lollus tarkust tagaselja nüpeldab ja nuhib,

vastandite vastasseisus targem ikka võitnud,

pole tarkus ülekaela kunagi ju sõitnud.

Tarkus tuleb tasapisi, aga kannab vilja,

tarkust tragilt taga nõuda pole iial hilja.



Olivia Saar

Teisipäev, 9. august 2022

Eesti Maanteemuuseum

 Tapa Buss korraldas väljasõidu Põlva maakonda  Varbuse külla, kuhu on rajatud Eesti Maanteemuuseum. Siin on Eesti kõige paremini säilinud hobupostijaam, 10 ha muuseumipinda, ligi 43000 museaali, 250 tonni masinaid.

Peagi 160-aastase Varbuse postijaama peahoones asub püsinäitus ,,Head teed!".  See on ajarännak Eestimaa teedel, hõlmab perioodi muinasajast XX sajandi  30. aastateni. Varbuse postijaama rajamist juhtis Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegium, valmis 1863.a. Postimaja peamine ülesanne oli posti ja reisiliikluse korraldamine. Kompleksis on viis hoonet: peahoone, postipoiste elamu, tõllakuur, tall 33 hobusele, sepikoda-saun-pesuköök. Praegu asub talliruumides Varbuse Teemaja. 

Peamaja esimesel korrusel algab näitus hobuajastu taliteedest, lõpeb  1935.a linnatänavatel.

Vestlus postiülemaga.

 Telefonist sai kuulata teedevalitsuse revidendi kärkimist.

Postijaama teisele korrusele  sisustatud lastemuuseumis on huvitavaid raamatuid, mänge, nukuteatrinurk, Saladuste kamber.

Postitõld tõllakuuris

Käänulisse kaevikusse on taasloodud ajalooline teeruum koos teetähiste ja masinate väljapanekuga.  Erinevad teed: sootee, kruusatee, munakivitee, betoontee, mustkattega tee, asfalttee.
Sootee

See on üks  tahvel betoonteest, mida mööda oleme saanud sõita Narva-Tallinna maanteel aastakümneid.

 
 
Miilikivi
Verstapost


Puidust liiklusmärgid

Puhkealade rajamine teelistele oli omalaadne nähtus 1950. aastate alguses. Kodanlikku rannakuurorti meenutav stiil haakis ka stanilistlikus arhitektuuris kirikut meenutava torniga.
Puhkepaviljon teelistele ulja trummilööjaga

Masinahall. Masinate valitsemine. Ühes äärmises hallis on  näha sõiduauto muutumine luksusesemest tarbeesemeni. Teises äärmiseses saalis on teedeehitustehnika, saab näha kuidas masinad ja insenerid on teid loonud ja valitsenud. Keskmises osas on interaktiivne liikluskasvatuse tsoon, auto mehaanikast ja ohutust liiklemisest.
Üks vanemaid autosid näitusel on Mathis
1935.a. Citroen
1957.a. Gustav Ernesaksa Pobeda
1973.a. Žiguli VAZ -2101 esimene ,,null-üks’’ Tartus
Pulmaautoks dekoreeritud Volga
Mootorratas Wanderer 1918.a jõudis Eestisse koos Saksa okupatsioonivägedega.

Teedeehitustehnika näitus.



1953. a. tigurootor-lumepaiskur 
Kolmesillaveolise ZIS-151 baasil valmistatud. Kütust kulus nii palju, et seda väga laialdaselt ei kasutatud. Kasutati  Muhu väina tammi  lumest puhtaks tegemisel.

Väike masinahall. Seal hoidlas on näitus meie teedel sõitnud busside, veoautode, omaaegsete mootorrataste ja rolleritega.

1942.a Saureri tehases valminud roolivõimenduseta buss, trofeemasin II MS päevilt.
Buss Saurer on sõidukorras siiani

Läbisime erilise teekonna eilsest tänasesse, veidi tänasest homsesse, jalgsi ja postitõllaga, jalgratta ja hobusega, autoga, bussiga, rongiga.  
Liikluslinnas saab elektriautode, jalg- ja tõukeratastega harjutada eeskujulikku liikumist. 
Tõesti huvitav ja põnevust pakkuv muuseum. Kel on huvi ja võimalus Põlva poole sõita, siis soovitan muuseumi külastada.