Sentens

Carpe diem!

neljapäev, 6. veebruar 2020

Talve film

50 aastat pärast ,,Kevade’’  esilinastumist saab Paunvere saaga väärika lõpu filmiga ,,Talve’’.  Stsenaristiks on Martin Algus, režissööriks Ergo Kuld. See on ikka uskumatu, et 50 aastat hiljem mängivad linateoses samad näitlejad, kes esimeses ,,Kevade’’ filmis Teele, Kiire, Lesta ja Imeliku osatäitjateks olid.

Imelik (Rein Aedma)  Kiir ( Margus Lepa) Oskar(Karl Robert Saaremäe)

Luts oli lubanud 1939. aastaks sarja viimase osa ,,Talve’’ valmis kirjutada. Raamatut ei ilmunudki. Filmi tegevus toimub 1942 aastal saksa okupatsiooni ajal. 1941.aasta juuniküüditamine oli rahvast räsinud. Toots oli  Siberisse saadetud, Tõnisson talu  maha müünud ja sõja eest Rootsi põgenenud, Tali Austriasse emigreerunud. Lesta oli Paunveres apteeker, Kiir saksa propagandaraadios diktor, Teele pidas elurõõmsa poja Oskariga (Karl Robert Saaremäe) Raja talu,  Ülesoo on maha põlenud. Talidele kuulunud  Saare talu hooldasid sugulased.

Jüri (Meelis Rämmeld), kaunis kasutütar ( Henessi Schmidt) , Jüri naine( Kersti Tombak)

 Natuke saamatuid ja lihtsameelseid sugulasi mängisid Kersti Tombak ja Meelis Rämmeld usutavalt ja meeldejäävalt.

Kiire, Tootsi ja Arno pojad 

Arno, Kiire ja Tootsi pojad  on sama ägedad tegelaskujud kui nende isad. Nooorperemees Arnold Tali (Franz Malmstein) naasmine kodutallu põhjustab kirgliku armukolmurga tekke. Tootsi poeg Oskar on samuti armuintriigi kaasatud.
Paunvere koolimaja, punsli õli naljad, Imeliku imelik nimi,  jne olid filmis omal kohal. Esna  küla vallavanem Harry Kõrvits mängis uut tegelast, poepidajat Olepit.

Isand Kiir ja härra Olep pidasid Teelega (Riina Hein) plaani

Ärimehe tegusat tütart kehastas Saara Nüganen. Kiire poeg (Märt Koik) saab igatahes-igatahes armurõõme tulemuslikult nautida.
Filmis saab nalja, on põnevust, armastust ja armukadedust. Lutsu stiilile omaselt saadab ekraaniteost huumor ja sentimentaalne pehmus. Lustlik meelelahutus😊.

neljapäev, 30. jaanuar 2020

Fred Jüssi. Olemise ilu.

Loodusfilosoof Fred Jüssi on meile jaganud aastakümneid loodusharidust raadiosaadete, raamatute, ettekannete, loodusretkedega. Meie esimesed mälestused Fred Jüssist on telefilmist ,,Laanetaguse suvi’’(1980), kus Fred mängis Laanetaguse metsavahti.
Tema lindistatud heliplaatidel on helipilte  Eesti metsadest, rabadest, merelt. Plaatidelt on kuulda konna krooksumist, koerte haukumist, käo kukkumist ja tuule puhumist. Tal on põhimõte, et loodus tutvustab end ise, tema on lihtsalt vahendaja. BBC on palunud Fred Jüssil metsade vaikust lindistada ja Inglismaale saata kui haruldust.
Jaan Tootseni dokumentaalfilmi  helikujunduses on kasutatud Fred Jüssi lindistatud loodushääli. Loodusvaated on filminud operaator Joosep Matjus.
Filmi algust oodates jälgisime, kes on need inimesed, kes tulid filmi vaatama. Need olid 50+ vanuses, kes on eluaeg rabanud tööd teha, et olla ise edukad, koolitada oma lapsi.  Kus olid 30-40 aastased?  Tegid tööd, edendasid majandust.


Filmis soovitab Fred vahel olla patune, laiselda ja olla iseendaga. Teha mittemidagi ja  vaadelda rändavaid pilvi. Kuulata looduse hääli.
Vahvad kaadrid olid punapäistest sookurgede poegadest, kes olid pea samasuured kui vanemad, aga ootasid ikka nokatäit ema-isa käest. Põnev oli jälgida, kuidas röövik (vist pääsusaba) isukalt  õisikut järas.
Loodusemees tunneb muret meie metsade pärast. Filmis on droonikaadrid, kus  selgelt eristuvad tihe mets,  lank koos  seemnemändidega, lageraie langid. Maa suudab toita inimkonda, aga Maa ei suuda toita ahnust.
See tund aega filmi vaatamist mõjus rahustavalt. Kogu seansi ajal valitses saalis haudvaikus, keegi ei krõbistanud popkorniga, luristanud jooki ega välgutanud telefoni ekraani. Kui film lõppes istusid vaatajad lummatult saalis edasi, aeglaselt ja rahulikult siirduti väljapääsu poole. Viljakas mitte millegi tegemine oli läbi saanud😊.

Head filmi vaatamist!  Eestimaa on ilus! 

teisipäev, 28. jaanuar 2020

Jaanuari lõpp

Jaanuari ilmadest võiks kokku kirjutada sügisese loo. Muru roheline, õhk niiske, temperatuurid plusspoolel, vihm ja vahelduvad tormituuled. Esialgu pole olulist ilmamuutust näha ka. Aastaaeg on siiski talv, seega käsil tubased-talvised tegemised, lindude vaatlus, looduse jälgimine. Koostasin raamatu oma aia sibullilledest. Kõikidest sortidest ei ole pilti, aga enamus siiski sai kokku.

Meie aia sibullilled


Kui mina teen kooki, siis koosneb see  munadest  ja jahust, kui Seenevana teeb, siis koosneb see leotatud leivajäänustest, vorstinahkadest, keedetud kartulikoortest ja silgupeadest. See kook jaotatakse varese ja kanakarja vahel ära. Kui hommikul oleme pikema ärkamisega, siis  lendab vares  väärika ja jultunud pilguga akna tagant mööda. Ootab ja tatsab ülbel moel maasikapeenra vahel. Tark lind on kavalusega kanu lolliks tõmmanud, kavala näoga peidab paremaid palasid maasikakile alla.


 Kui kanad need suutäied üles leidsid, siis vajus varese nokk üllatusest lahti. Üks eblakas harakas käib samuti nokatäisi noolimas. Ta oskab tähelepanu enda pealt ära juhtida ja siis rahumeeli maiustada.


 Varblased hüppavad ja säutsuvad paradiisiõunapuu all, kui kuskilt oht ähvardab, siis panevad parinal lendu ja kaovad ebajasmiini põõsasse. Kaks kiirete liigutustega sinitihast külastavad linnusöögimaja.
Kasvuhoonest saab supile natuke rohelist peterselli. Sel talvel pole sellist külma olnud, mis petersellile liiga oleks teinud. Taim on üsna külmakindel.

Petersell kasvuhoones

Rindelise sibula tütarsibulad on toodud tuppa kasvama.

Kasvuhoones on kanadele loodud soodsad tingimused vihtlemiseks, soputavad end puhtaks, nokivad teri ja väetavad mulda. Mees teeb vahel kasvuhooneahju tuld, ümber ahju on lindudel hea mõnus saunamõnusid nautida.


Ahju ees on pink, kus peremees istub ja pilpaid raiub. Kui tema ära tuleb, siis käib võitlus peremehe koha pärast. Kõigepealt astub kukk troonile, kireb väljakutsuvalt ja silub sulgi. Siis tuleb kass, nühib mööda kuke pükse ja tõmbab sabaga üle kuke loti. Kukk taandub ja loovutab koha mustale tondile. Kass lakub sabaaluse sanitaarselt puhtaks ja keerab pingile kerra. Kui tubased tööd tehtud, siis minnakse õue rohelist rohtu nokkima. (Ma ise ka ei usu, et ma kirjutan seda jaanuari viimastel päevadel).

Kanavalvur oma hoolealustega

Seenevana käib õhtuti kanu üle vaatamas. Munejad naksavad teda nokaga, et kas tõid midagi head ka või käid siin niisama meid segamas. Tühja käega ei sobi minnagi😊, sest vastukaubaks on suured kollase rebuga munad.

Munakeetja

Kõuts jälgib suleliste siblimist ja vahest jääb nii mõttesse, et mitte midagi ei näe ega kuule. Mõnikord astub väärikalt uutele tutvustele vastu. Naabri uhke kirjukarvalisega on olnud vaidlusi ja arupidamisi, üks ühel pool maja nurka ja teine teisel pool külge.  Üldiselt on kokkulepped saavutatud ja rahumeelselt laiali mindud.

Postiljoni tuleb samuti tervitada.

Nimekaart sirtsutatakse hekile, värskendatakse andmeid.

Talvekuudel  on natuke näputööd tehtud,  mõned sokipaarid ja kindad kootud.


Pimedal ja sombusel päeval ei jõua televiisoritki lõpuni vaadata, ennem tuleb uni peale. Saunas saab kondid pehmeks leotada.
Sügavkülmas tuulates leiab erinevaid oma aia- ja metsamarju.

Mustasõstrad, mustikad, pohlad


Tervist saab turgutada värskete  marjade  ja kiselliga.


 Seemnepakid peaks üle vaatama ja natuke sorteerima, korrastama vanu nimekirju ning märtsis tuleb kevad. 

kolmapäev, 15. jaanuar 2020

Lotomiljonärid

Kui terviserindelt uudised kõige paremad pole, siis  tuleb ennast kosutada mõne filmi või teatritükiga. Rakvere teatris on suurem osa etendustest ära nähtud, olgu osatäitmised  Lichtfeldiga või ilma. Seega Ugala teatri külalisetendus ,,Lotomiljonärid’’ tundus sobiva vaheldusena.
Rakvere teater


Algus oli paljulubav. Publik oleks nagu telesaates osaleja. Lavale astub publiku soojendaja, kes annab juhtnöörid kuidas õhtujuhtide üleskutsetele aplodeerida. Sädelevates kostüümides õhtujuhid loosivad välja võidupallid rea- ja kohanumbriga, nii kutsutaksegi õnnelik võitja lavale võitu vastu võtma. Võiduks olid Ugala teatri piletiid. Õhtujuhtide ülepakutud joviaalne käitumine, lotovõitude loosimine oli pikk korduv protsess,   mis lõpuks hakkas tüütama. Saatejuhid ei väsi rõhutamast, kuidas lotovõit teeb inimesed õnnelikuks ja kingib neile emotsioone.

A.Noormetsa lavastus ,,Lotomiljonärid’’ 

Kõik emotsioonid mängitakse üle võlli, mis ongi taotluslik, et naeruvääristada kapitalistlikku  maailma. Peavõiduks on motoorratas Harley-Davidson. Põnevamaks läheb siis kui ’peavõidu’ saab saalis istuv Anna (Terje Pennie). Kontrastina sädeluse ja kulla-karra vahel astub Anna oma suure ridiküli ja tagasihoidliku riietusga lavale. Ta on lihtne maanaine, kes kasvatab oma mehe Martiniga (Andres Tabun) Noarahu saarel juurikaid, kartuleid, rohelist supile. Õue peal siblivad kanad, kukk ja kass. Anna saab penssi ja Martin töötuskindlustust,  sest ehitustöö poe juures sai otsa. Selle tsikliga pole midagi peale hakata, sest saarel pole õigeid teidki, saar ise kilomeeter pikk ja sama lai. Saarel on oma valuuta- kalapaberid. Elekrit toodab tuulegeneraator. 
Siis sekkub õigusakte tundev tegelane Valve, kes lammutab Anna-Martini idüllilist maailma. Kuhu on reoveed juhitud, kas kodu vastab tuleohutusnõuetele, omaraha kasutamine, munade müügist saadud tulu deklareerimata jätmine, töötamine töötuskindlustuse saamise perioodil, elektrist saadud tulu jne. Olukord muutub keeruliseks, aga laheneb eesti rahva abil😊
Seadused on ju selleks loodud, et meid kaitsta. Omaraha ringluse korral ei saa riik makse kiirabile ega päästeteenistusele. Kui täpselt peame  seadusi järgima?  Kas tõesti oma  küpsetatud kalapirukate eest pean riigile makse maksma? 
Lavastuse idee oli huvitav, aga seda bling-blingi ja väänlemist oli väsitav vaadata. Mulle ei pea tõde  näkku karjuma, ma olen nii vana, et saan ka vihjetest aru. Ainult Anna ja Martini kaudu oleks tõeni jõudmine rahulikum olnud.

PS
Lotopiletid olen saanud kingiks või ära kinkinud☺

laupäev, 11. jaanuar 2020

Film 1917

Kui tuli info, et varsti jookseb kinodes film ,,1917’’, siis nõukaaegse kooliprogrammi  läbinuna, teab iga kodanik, et sel aasta toimus Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Korraks käis peast läbi mõte, et kas nüüd teevad inglased mingi oma versiooni 1917. aasta veebruarirevolutsioonist, mille tulemusena loobus troonist Nikolai II. Aga ei, filmi tegevus toimub Esimese maailmasõja ajal Põhja-Prantsusmaal ,, eikellegimaal’’  Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel.I MS oli kohutav kaevikusõda. 1917. aastaks oli jõudude vahekord liitlasvägede kasuks, Saksamaa asus strateegilisele kaitsele. Briti armee kavandas rünnakut Hindenburgi liinile.


Kahele noorele Briti sõjaväe kapralile antakse ülesanne, nad peavad üle vaenlase territooriumi viima teisele Briti pataljonile teate, et sakslaste näiline taganemise on pettemanööver ja rünnak tuleb ära jätta. Vaenlane istub varitsuses ja lahingus kaotaks üle tuhande briti sõduri oma elu. Taganev vaenlane oli sideliinid läbi lõiganud, seega asuvad kaks noort sõdurit



Blake (Dean-Charles Chapman)  ja Schofield ( George MacKay) jalgsi teele. Selles teises pataljonis teenib ka Blake vend. Ränkraskel teekonnal aitavad ja toetavad sõdurid teineteist.
Kaamera liigub noormeeste järel ja ees, tundub nagu liiguksime ise sõduritena kaevikutes kaasa. Iga nurga taga ootab mingi takistus, segadus. Kui tekib natuke rahulikum hetk, siis kohe on uus raske katsumus ootamas. Poisid muutuvad ettevaatlikumaks aga kõikjal ringi jooksvad rotid tekitavad paraja segaduse hüljatud varjendis. Film hoiab pideva pinge all, sest kunagi ei tea mis probleem järgmisena kaela sajab või alla kukub. Territoorium, mille nad läbivad on nagu põrgu maa peal, mürsulehtrid,  mullalaviini alla mattunud inimkehad, surnud loomad, uppunud sõdurid, lõhki rebitud laibad. Linnas tekitavad saksa desertöörid või maha jäänud saksa sõdurid eluohtliku situatsiooni. Filmis on ainult üks naistegelane. Maha jäetud linnas varjab end prantsuse tüdruk, kes hoiab väikest imikut kelle vanemad on kadunud või hukkunud.  See oligi üks helgemaid hetki filmis.
Film on üles võetud pikkade  katkematute kaadritega (kuni 8 min), operaator on  oma valdkonna üks parimaid, Oscari võitja Roger Deakins.
Selle aasta algul võitis film kaks Kuldgloobust. Parim draamafilm ,,1917'', parim režissöör Sam Mendes filmiga ,,1917’’.

Sam Mendes on öelnud, et tema vanaisa teenis Suure ilmasõja ajal Briti jalaväes sidemehena ja olevat  kunagi seda lugu jutustanud.
Oleme nõukaaegsete sõjafilmide karastusega, KTV eriti muud ei näidanudki peale Vremja muidugi. Need koledad topised ei heidutanud väga, sest põhiline tähelepanu  oli kahel sangaril. Paar kohta filmis olid päriselt ehmatavad. Põnevust ja dramaatikat täis filmis mängivad peaosi noored andekad briti näitlejad.
Suurepärane filmielamus.

teisipäev, 31. detsember 2019

Aasta 2019

1. Meeldejäävaim sündmus

Mamma 90. sünnipäev


2.Rõõmustavad taaskohtumised

Klassikokkutulek

 ja kursuse kokkutulek


3.Märkimisväärne


Islandi tütar tegi Eestis nelja kuuga B-kategooria sõiduki  juhiload ära. Rakveres  autokoolis 21 sõidutundi ja esmaabikoolitus, pimeda ajal sõiduki juhtimise eksam Tapal, libedasõidu riskivältimise koolitus Aseri vallas, maanteeameti teooriaeksam Tartus ja  sõidueksam Pärnus. Sinna vahele sõidutunnid sugulaste ja tuttavatega. Nii lihtne see oligi!

                                 Kasutaja Karmen Joller foto.

4. Suurim spordielamus

Tänak ja Järveoja tulid maailmameistriks. Lõuna-Eesti teedel käis meespere neile kaasa elamas.

Rally Estonia 2019  põnev Elva linnakatse
Videol ei ole Tänak-Järveoja

5.Filmi- ja teatrielamus

,,Tõde ja õigus’’
Eesti film ,,Tõde ja õigus’’ pääses  rahvusvahelise filmi Oscari  eelnimekirja ehk kümne filmi hulka, mille hulgast valitakse nominendid.

Näitleja Maiken Pius

Ugala teatri ,,Meistrite liiga’’
Loo autor Urmas Lennuk pälvis 2018.a loomingu eest Oskar Lutsu nimelise huumoripreemia.

Näitlejad Luule Komissarov ja Peeter Jürgens

                         
6.Parim loetud raamat

Leelo Tungal ,,Seltsimees laps’’
Ühes köites on kolm triloogia osa: ,,Seltsimees laps ja suured inimesed’’, ,,Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed’’ ,,Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa’’  Leelo Tungal kirjutab raskest ja segasest ajast läbi lapse silmade, raamat on huumori ja positiivse ellusuhtumisega kirjutatud.

7.Toredaim reis

Narva-Jõesuu, Narva, Sillamäe, Toila.  Sillamäe üllatas kõige rohkem. Sillamäe ei olnud peale II MS isegi märgitud maakaardile. Praegu külalislahke, puhas ja arenev linn.

 Sillamäe Mere puiestee trepiga 

8.Erakordne

Luu-ja puuviljaliste saak


Ploomidest- kreekidest sai kompotti, moosi, mahla ja lõputult süüa

9. Aiaüllatus


Aasta üllataja aias oli kevadel Tartu maamessilt ostetud floribundroos ,,Morning Sun’’. Hing rõõmustab  ilusate aprikoosivärviliste õite üle.


10. Hüvastijätt

Ootamatult lahkus alati abivalmis ja tore tädi Elvira. Ta oli mu isa õde, ainuke õde neljale vennale.

Tädi Elvira

Raske haiguse tõttu lahkus kallis vennanaine Külli. 

Vennanaine Külli

Ehmatav kogemus oli õnnetus pereliikmega, kes nüüdseks on jõudsalt paranenud. Aasta lõpus halvenes Mamma tervis. Sellistel juhtudel on pere ja lähedaste toetus oluline. Enda tervis pidas vastu, Seenevana sai läbi uuritud. Soovime uuelt aastalt tervist ja hingerahu. Lugejatele samuti lootusrikast uut aastat!

esmaspäev, 30. detsember 2019

Jõulud 2019

Jõulumeeleolu loomine algas kodu kaunistamisega, otsisime keldrist välja kasti jõulukaunistustega, elektriküünalde ja muude vidinatega. Kardinad said õmmeldud ja algas küünalde põletamine kahe-, kolme- ja neljakaupa.


 Õues seadsime ka mõned tuled-viled üles.


 Kuuse tuppa toomine tõi jõululõhna majja. Raadio Star FM saatis terve detsembrikuu jõulumuusikat kuulajateni. Enne jõule helistasime headele sõpradele ja pikkade vestlustega meenutasime noorusaegu, vahetasime uudiseid, soovisime tervist ning rõõmu lähedastest. Saatsime sugulastele ka mõned jõulukaardid parimate soovidega. Sinna juurde käis ikka väike sekeldus. Esimesel päeval oli postipunkt juba suletud kui tahtsime markidega ümbrikut osta. Kirjutasime kaardid kodus valmis ja märkisime aadressid ümbrikule. Teisel päeval õnnestus postipunktist margid osta. Siis selgus, et ümbrikud ei jäänud liimiga kinni. Tuli sõita lillepoodi ja värvitu teibiga ümbrikud kinnitada.  Seejärel uuesti postipunkti tagasi ja lipsti ümbrikud postkasti😊
Endalgi on tore pühadetervitusi sugulastelt saada.


Piparkookide küpsetamine käib jõulumeluga kaasas. Kuu algul tegin suurema koguse tainast, mida oleme lastelegi jaganud. Kohustuslik on piparkoogimaja, lastelaste abiga.

Piparkoogimaja 2019

Küpsetamine on meditatiivne tegevus. Enda küpsetiste jagamine tekitab südames sooja tunde. Küpsetamine, jõuluostude tegemine, kingituste otsimine ja pakkimine, lähedastega koos olemine- see ongi jõuluaeg.
Jõululaupäeval võttis poja pere meid lahkelt Tartus vastu. Maitsvat jõululõunat sõime koos minia venna pere ja emaga, vahetasime kingitusi, lugesime luuletusi, jalutasime südalinnas.  Venna pere tegi ,,reesõitu’’.

Raekoja platsil Tartus 

Mare Mikofi ,,Maanaistega’’ sai koos jalgu puhatud

Õhtuks sõitsime rongiga koju tagasi.
Tuledes ja küünaldes majas ootasime oma laste peresid koju. Jõulu esimeseks pühaks jõudis tütre pere kohale. Lapselapsed olid elevil ja hiilisid kuuse ümber ega päkapikud pole kingikotti kuskile ära peitnud. Teise vanaema juures oli rõdu peal mingit sagimist ja kingikoti liikumist märgata, aga siin polnud isegi rõdul peale salatikausi midagi. Igaks juhuks kirjutati kingisoovid paberile  ja  kiri jäeti kuuse alla ootele.
26. detsembriks tellitud lumi oli maha sadanud,  poeg kaasaga meile maale jõudnud. Teisel jõulupühal nautisime ühise perena endi valmistatud jõululõunat. Tähelepanelikud Lõvisüdamed märkasid tuulekotta jäetud kingikoti. Oh, seda elevust!  Algas pakkide jagamine.

Päkapikud

Päkapikud küsisid salme ja laulsid ise pikki laule ja luuletusi. Kuidas need kõik meeles seisavad.


Jõuluvana kingikotis olid enamik kinke metallist- potid, katelok, munakeetja, röster, joogipudel, binokkel, metallist pusle jne.
Reedel olid Lõvisüdamed varakult õues lund kokku vedamas. Nõuti lumelabidat, otsiti välja plastkelk, uuriti lumele jäetud loomajälgi kuuseheki taga, veeretati lumepalle  kokku.

Pühadelumi

Laupäeval oli saunaõhtu koos kõikide rituaalidega. Priskest söögist kosununa ja puhastena heitsime magama. Pühapäeval sõitis tütre pere linna tagasi ja lumi läks koos nendega.
Mõnusat jõulumeeleolu püüame hoida endis terve pika talve. Head vana aasta lõppu!