Sentens

Carpe diem!

pühapäev, 4. aprill 2021

Munadepühad

 ...algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Kiigepüha ehk munapüha on maausuliste püha. Neljapäev enne munapühi on suur neljapäev. 

Laudlina on pärit eelmisest sajandist, nostalgiahõnguline

Neljapäeval alustasime  koduse suurpuhastusega, et saada lahti talvisest taagast ja avada kodu uuele jõule.  See on kurja ja soovimatu tõrjumise päev. Laupäeval keetsime munad ja küpsetasime kooki. Laupäeval õhtul vihtlesime saunas, et puhastada ihu ja hing. Pühade ajal hoidsime endid puhtas riides, puhkasime, koksisime mune, saime sõpradega kokku, tegin päikselise päevaga jalutuskäigu jõe äärde.

Hakitud sibulakoortega värvitud munad

Muna on sigivuse, sünni, elu ja õnneseemne sümbol.  Muna värvimine, eeskätt punaseks, on nõidus, mis toob inimesele edenemist. Munakoksimine. See, kelle muna jääb terveks, saab teise muna endale. Munapühal tehti hädapäraseid töid, keelatud olid kolinaga tehtavad tööd. Tubade pühkimine polnud soovitatav, et õnne koos sodiga ära ei pühitaks.

Traditsioonilised toidud on erinevad muna- ja kohupiimatoidud. Üks levinumaid on pasha. Oleme varasematel aastatel teinud pashat. Tellime kohalikult talunikult piima. Toorpiimast sai kunagi jogurtit tehtud. Seekord katsetasime peremehe initsiatiivil sõira tegemist. Internetis levivatel videotel on olulised lõigud välja lõigatud või teemast kiiresti üle libisetud.  Retsepti kirjutasin enda jaoks üles, et oleks meeles, mida kasutasime.

1l piima, 500g kohupiima, 50 g võid, 1tl soola, 1tl köömneid.


Või, kohupiimamass, lahtiklopitud munad, sool ja köömned on kuumutatud. Kallatud marliga vooderdatud kaussi ja jäetud ööpäevaks külma nõrguma.

Sõir

Järgmisel päeval eemaldada marli, lõigata sõir viiludeks, kasutada võileival või suupistena. Sõira saab kuumutada ja praadida, sobib soojade võileibade valmistamiseks. Sel aastal alustasime lihavõtte hommikueinet omatehtud  sõiraga. Täitsa söödav oli😊!

Magusaks suutäieks sobiv kohupiimakook.

Kohupiimakook 

Kohupiimakoogi retsept on võetud nami-nami.ee lehelt. Kohupiima-plaadikook, mis oli ,,õige’’ nõukaaegse kohupiimakoogi maitsega. Rohkelt võid, rammusat hapukoort ja julgelt kohupiima.
Lihavõttemunad sobivad ka kingiks sõpradele, tuttavatele.

Kui pidada pühi maarahva kombel, siis enne pühi tuleks koristada ruumid, käia saunas ja värvida munad.
Pealinna sõbranna tuli oma kaasaga maale ringsõidule, nii tore oli üle pika aja näost-näkku näha ja õues juttu puhuda, mune vahetada ja esimesi kevadlilli jagada. Nüüdseks on ka meil  lumi kõikjalt ära sulanud.
Toimetame tasapisi aias ja tunneme rõõmu headest uudistest. Distantsõpe on pannud proovile nii õpilaste, õpetajate kui ka lastevanemate jaksu ja kohanemisvõime. Pidage vastu, kallid õpetajad, teete tänuväärset tööd!

Must lumeroos, lumekupud ja lumikellukesed

Must lumeroos

Erekollane krookus ’ Golden Yellow’

Võrkiiris ’ Katharine Hodgkin’

Võrkiiris ’ Cantab’

Kena kevade on käes! 

pühapäev, 21. märts 2021

Talve lõpp

 Talv on näidanud oma tõelist palet. Mitu tuisumöllu on üle elatud. Jää ja libedaga võideldud. Lumerikas talv on andnud võimaluse suusatamas, kelgutamas ja jalutamas käia. Olgugi, et talv on olnud lumerohke, saab lõpuks sellest kõigest mõõt täis. Pärast 20. veebruari algasid lume sulamis- ja külmumistsüklid, mis kestavad siiani.

Terve talv on olnud võimalus lindudele abikätt pakkuda. Ühel soojemal päeval oli lindude söögimajaakna ette trellid keevitatud. Linnud laveerisid kiirelt ja  osavalt  jääpurikate vahelt läbi.

Talvise lumeperiooodi jooksul on käinud pidevalt üks tants ja trall ümber kasvuhoone. Küll on  vaja katuselt lund maha tõmmata, küll külgedelt lund eemale lükata.  Oli oht, et klaasid ei pea lumeraskusele vastu. Peremees konstrueeris abivahendi, millega sai lund hõlpsamalt alla lükata.

20.veebruari lumekiht


3.märtsi stiilinäide

19. märtsi tuisk

Oleme saanud küllalt imetleda ühtlaselt valget aiamaad. Eilne tuisk vedas jälle lume mööda aeda laiali. Lumesahk veeretas kobeda lumevalli värava taha. Selleks, et kasvuhooneni jõuda, tuli tee lumest vabaks lükata. Paksu lumekihi ja suhteliselt madalate temperatuuride tõttu ei mõtle veel tihti aiatöödele. Päike, mis ennast vahel näitab, lubab kevade tulekut ja lume sulamist. Metsavana lubas millalgi, et kevad algab 10. aprilli paiku. Valmistume.

Tomatiseemnete valik
Märtsi keskpaigaks sai külvatud tomati, paprika seemned. Suvelilledest petuunia seemned. 

 Kasvuhoones algas mulla väetamine.

Redis, till, salat on külvatud katteloori alla kasvuhoonesse.

Puude ja põõsaste lõikusega ei ole veel algust tehtud. Ootame soojemat ilma, et lumi kiiremini ära sulaks ja põõsastele ligi pääseks.

Kalendrikevad algas meile lootusrikkalt. Tänu meie usinatele ja töökatele  perearstidele saime laupäeval abikaasaga mõlemad Pfizeri koroonavaktsiiniga vaktsineeritud.   Suur koorem langes õlgadelt. Kanname maske, peseme käsi, hoiame vahet, on suurem lootus sellest haigusest pääseda.

neljapäev, 11. märts 2021

Mõtted

 Hea on omada suurt maja, sõitvat autot, toimivat pangakaarti ja reisida. Elukogemusega on tulnud teadmine, et elus on olulisematki kui raha, kõrged tiitlid ja ametikohad.


Väga suur väärtus on see, kui on armastav pere ja inimesed, kellest hoolid ja kes on sulle toeks.  Oluline on leida  hingerahu ja hingeline vabadus. 


 Peamine on tervis. Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline.  Vaimne heaolu,  mõtlemine ja  suhtlemine sõpradega on  aidanud elust rõõmu tunda. Olen püüdnud endas leida ka mõne positiivse omaduse ja seda säilitada.


Elu jooksul on tulnud oskus küsida abi ja oskus seda vastu võtta. Olen ikka püüdnud pilku tulevikule suunata ega keskenduda sellele kui raske või keeruline momendil on. Pole  lootnud sellele, et probleemid lihtsalt kaovad. 



Aja jooksul olen selgeks saanud oma vajadused, pööranud tähelepanu oma tunnetele, tegelenud rõõmupakkuvate ja rõõmustavate tegevustega.  Eesmärgid ei ole enam nii kõrged, on reaalsemad ja plaanitud ajavaruga. 

Tänud teile kallid lähedased, armsad sugulased, head sõbrad ja TG 92. lennu reaalharu, kes üllatas sünnipäeva hommikul suure lillekmbuga. Te olete parimad! 


laupäev, 27. veebruar 2021

Kui hakkab viltu vedama...

 ...siis kisub viltu iga kandi pealt.  Kui kõik ausalt ära rääkida, siis uskusime ilmaennustajaid, kes lubasid sooja talve. Noh nii kümme kraadi külma.

Tänavugi ootame sooja novembrit ja detsembrit, kuid mitte nii sooja kui mullu. Jõulukuul võib lumevaipki tekkida, aga vaevalt seda pikalt nautida saab. Jaanuar ei pruugi tulla üldsegi nii talvise moega kui detsember, aga ilm pakub üllatusi. Kuigi ilmaportaalid lubavad sooja veebruari, võib siiski jaanuari lõpul, veebruari algul meile paariks-kolmeks nädalaks klassikaline talv jõuda.

Talviseks perioodiks varusime küttepuid sellise koguse, millega oleme tavaliselt talve üle elanud. Nii oligi detsembri lõpus veel korralik varu õue peal.  Siis tuli veebruar oma temperatuuridega, sügava lume ja igasuguste ilmatrikkidega.  


Tellisime 10 ruumi küttepuid juurde. Müüja oli sõbralik, palus üle  vaadata lumeolud ja tagada vaba  sissepääs puude kohale toimetamiseks. Me kutsusime Tartust ’lumesaha’ kohale ja õu sai lumevabaks. Sissepääsu juurest roogiti samuti lumi ära. 

Esmaspäeval oli mõni kraad sooja ja tee oli väga libe. Ja hakkaski juhtuma. Autojuht oli kodunt välja tulnud suure kiiruga. Kui kohale jõudis, siis tormas kuuseheki taha asjale.  Kastikas suure  puukoormaga hakkas tasakesi teelt välja libisema. Mehed irvitasid, et masin tahtis ka vett välja laskma minna. Autojuht tuli tagasi, tõmbas püksirihma pingule, hindas olukorda, kinnitas tagaratastele ketid. Ma juba kujutasin ette, kuidas Norras paigaldatakse jääkette vedavatele telgedele ja sõidetakse mägede vahel.  No asi siis kettidega meie ,,tõus’’ võtta on.

Autojuht paigaldab kette

Autojuht rihtis väravavahet mitu korda ja kui lõpuks õuele jõudis jäi värava vahele kinni. Jõnksas paar korda, jäi siis kohapeale kaevama. Kettidega oli hea külmumata pinnases sügavust võtta. Kui juht sai aru, et siit nii lihtsalt ei pääse, siis hakkas koormat maha kallutama. Kallutas, mispeale kast tegi järsu jõnksu ja hakkas alla libisema. Vaatasime, et nüüd jääb kast koos puudega meie õuele kevadet ootama. Juht võttis suure kangi, millega koputas ja urgitses natuke, nii et sai kasti uuesti alla lasta. Pool koormat oli alles kastis. 


Lõpuks sai kasti päris kikki, aga puud ikka alla ei varisenud. Nimelt oli eelmisel õhtul laotud küttepuud kasti põhja kinni külmunud. Juht ise võttis julguse kokku ja hakkas  püstisest kastist halgusid kangiga alla togima. Meie mehed seisid julgestusena all, et kui halud hakkavad koos juhiga alla libisema, siis urgitsevad juhi koorma alt välja. Mõnes draamas on vaja nelja vaatust, et näitlejad saaksid aru, mida nad etendavad. Meie õuel samuti. 

Puukoorem oli õuel, kast püsis auto küljes kinni, juht pääses eluga.  Nüüd oli vaja õuelt minema saada. Sohver jõnksutas autot edasi-tagasi, aga välja ei pääsenud. Mõistuse puudus võttis nii kukalt kui ka mujalt sügama. Peremees võttis otsustamise enda peale. Otsis majast üles neli-viis koormarihma, ühendas pikaks ahelaks, kinnitas üle tee kuusehekis suure kuusetüve külge ja hakatigi veoautot välja ,,vintsima’’.  Vintsimine pole küll õige sõna, sest sel kalluril polnud ees vintsi. Koormarihma pinguti abil venitasid mehed auto mudast välja. Kui autojuht sai aru, et masin on päästetud, vajutas gaasi põhja ja pani kettide vingudes minema. Tragikomöödia kestis kolmveerand tundi.  Ma ei hakanud meestele selle etenduse kohta oma isiklikku arvamust avaldama, sest piletiraha oli juba ära makstud.

Talgulised

Teisipäevaks oli mul Tallinnas arstile aeg kinni pandud. Poeg sõidutas mind autoga kohale, et mul poleks ühistranspordiga vaja seigelda. Juba minnes hakkas poolel teel jäävihma sadama.  Sain protseduurid kiirelt läbitud ja hakkasime tagasi sõitma. Linnas ei saanud väga libedusest ja teeoludest aru, aga suurel maanteel kittis jäävihm esiklaasile kinni, kojameestel olid luuad jääs.  Vastusõitvatel autodel olid samuti aknad jäätunud,  sõitsid nagu tankistid piiluava järgi. Sõidukid seisid tee ääres, juhid puhastasid aknaid.  Tee ise oli ka väga libe. Hoidsin terve tee hinge kinni, et keegi libeduse tõttu teele ette ei keeraks. Õnneks läks kõik hästi, jõudsime ilusti koju.  

Jäävihm  ja külm olid halud ilusti kokku keevitanud. Kui ühte võtma hakkasid, siis kerkis kogu kupatus. Mees ähvardas dünamiiti otsima minna,  et saaks koorma laiali lüüa. Hilisõhtuks said puud poja ja väimehe abil riita laotud! Tänud abilistele!

Korralik jääkate

Kolmapäev oli EV sünnipäev ja algas pidulikult tordi valmistamisega.


Rukkililled tordile

Kolmapäeva hommikul sõitis poeg Tartusse tagasi.  Lõunatasime Lõvisüdamike perega. Õhtul sõitsid vanemad Tallinna ja lapselapsed jäid meie  valvata.

 Hilisõhtul käis selline tulejutt kõhust läbi, et kärsahais tuli tagant välja. Lamasin liikumatult ja ootasin, et söed maha jahtuksid,  kolle kustuks. Öösel ei saanud hästi und, mees ka ohkis ja keerutas, kaebas üldist väsimust ja lihasvalu. Neljapäeva õhtuks oli Seenevana palavik 37.8° Mis haigust te mõtlete kui lihasvalu, palavik, nõrkus jne?  No vot, seda kartsin minagi. Abikaasa oli nõus vabatahtlikult kaheks nädalaks eneseisolatsiooni minema kui supp ja praad tuuakse voodi kõrvale ning mustad nõud ära viiakse. Võttis palaviku alandajat ja liigeste raviks tablette. Öösel julges kolm korda köhatada! Uhh! ma ütlen. 

Hommikul läksin keldrist pudrule moosi tooma ja näen, et keldri seinad on niisked, vesi pressib sisse.  See jama veel puudus! Kuna peremehe tervis oli kehv, siis tegelesin kanamajandusega, keetsin perele putru, kütsin ahju,  lahutasin ja lohutasin lapselapsi. Kupatasin nad õue terassilt jääd ära lõhkuma, et vihm ja lumevesi saaks majast eemale voolata. 


Usinad jäälõhkujad

Eneseisolatsioonis ja igavuses vaevlev Seenevana pani tähele, et postiauto sõitis värava tagant mööda, aga meile ajalehti ei toonud. Kas meil on tellimine ära ununenud või maksmisega mingi probleem?  Mis probleem saab maksmisega olla kui on püsikorraldus? Läksin arvutisse vaatama, kas makse on arvelt maha läinud.  Sellise ähvardava lähenemise peale jooksis arvuti kinni. Kohe nii, et ekraan oli täiesti must. Ei aidanud hiirega hirmutamine ega klahvidega klõbistamine.  Võtsin korraks kõik juhtmed seinast välja, kui tagasi panin, siis tuli pilt uuesti ette ja arvuti hakkas tööle. See on ikka õige väljend, et juhe jooksis kokku. Minul muidugi. Sain teada, et makse on maha läinud. 
Seejärel helistasin tellimiskeskusse ja paukusin sinna oma emotsioonid välja. Selgus, et ikkagi oli üks makse hilinenud ja 1.märtsist saame taas maakonnalehte lugeda.
Lõhkusin võitoosi kaane ära,  lõikasin näppu ja pudistasin jahu maha. 
 Lõvisüdamik vaatas  seda kõike lohutava pilguga pealt ja küsis: ,, Vanaema, kas  sa seda lugu hullumaja koristajast tead?’’  
Mina: ,,Mhh?’’
Poiss: ,,Koristaja käib hullumajas ämbri ja lapiga, vaatab kontrolliva pilguga ringi ja pomiseb: pole hullu, pole hullu, siin ka pole hullu, kõik on korras, kõik on korras!’’ 
😉

laupäev, 30. jaanuar 2021

Talvine aialinnuvaatlus

 Jaanuari viimasel nädalavahetusel saab osaleda populaarses aialindude vaatluses,  kus ühe tunni jooksul tuleb vaadelda linde oma koduaias. Tuleb kirjutada üles linnuliigid ja korraga nähtud isendite arv. Andmed saab saata elektoonilisse vaatlusankeeti. Oleme varemgi jälginud linde, aga sel aastal saatsime andmed ära ka. Pärast väsitavat lumerookimist istusime köögilaua ääres ja tegime tunnise kohvipausi, samal ajal jälgisime aialinde. Me pole sel aastal kinos käinud, aga linnufilme vaatame hommikuse kohvi kõrvale  ja vahepalana enne päikeseloojangut söögilaua tagant.

Päevapakkumises oli lindudele: teravili, kaerahelbed, hirss,  purustatud maapähklid, pekk, päevalilleseemned ja ka kuivanud leivapuru. Rasvapallid olid samuti suleliste ootel. Ja siis hakkasid hoolimata koroonast külalised saabuma. Oldi ilma maskita ja ei peetud 2m vahet. Oli hetki, kus ümber söögilaua oli rohkem kui 6 isendit. Pimeduse saabudes olid viimased kostilised viisakalt lahkunud, ei mingeid protestimärke piirangute vastu😊

Rasvatihased on igal talvel kindlad söögimaja külalised. Nad on osavad ja oskavad rippuva rasvapalli küljest viimase tera välja nokkida. Rasva ja peki leiavad kiiresti üles.


Sinitihane ja rasvatihane pekki nokkimas

Rasvatihasest natuke väiksem on sinitihane. Ta on selline võitleja tüüp, hakkab suurematele lindudele ka vastu. Püüdsime teda pildile saada küll ühelt poolt ja siis teiselt poolt. Kui märkas, et teda pildistan, ajas oma tuka turri ja vaatas mulle ähvardavalt otsa.


Söögimajas käib üks tihaseliik veel, keda me ei oska täpselt määrata, kas on põhjatihane või sootihane. Must lagipea, hall selg ja saba, valkjas alapool. Teiste lindudega ei seltsi, käib kiirelt võtab seemne ja siis kaob kuskile puuvõrasse seda muukima.

Meil on enamlevinud varblased- põldvarblased. Neid on aias tavaliselt terve parv ja nende liikumist on raske jälgida, keksivad maas ja ohu korral kaovad vurrdi põõsastesse. 


Suur-kirjurähn on sage külaline. Ripub rasvapalli küljes ja kui sodi kõhule pudiseb, siis tõmbab pika keelega lompsti puru suhu. Söögimajas otsib sobiva koha, kuhu sihvkaseeme kinnitada ja siis taob nokaga seemne katki ning sööb sisu ära.

Kuldnokad

Me ei ole eelmistel talvedel märganud, et kuldnokad käiksid lindude söögimajas. Nad arvasid, et tuleb pehme talv nagu eelneval aastal ja jäid siia talvituma. Söövad kaerahelbeid ja rasva. 

Isaleevike ja rohevint, kellel paistab rohekaskollane tiivanurk

Leevikesed on  viisakad külalised, natuke  ettevaatlikumad kui teised linnuliigid. Kui on harjunud käima, siis külastavad söögimaja regulaarselt. 

Rohevindile meeldivad kõige enam päevalilleseemned. Linnud on parajad riiukuked kaklevad omavahel ja teiste linnuliikidega. Tavaliselt liiguvad parvedes.

Kuna meil on kanad, siis jääb nende toidunõudest ikka mingi põhi, mida linnud ära ei söö. Peremees koputab kanaaia juurde topsiku puhtaks. Varesed ja harakad leiavad toidujäägid üles ja võtavad oma osa.  Akna taha lindude söögimaja juurde nad pekki virutama pole tulnud. Meie ,,oma’’ vares saab vahest köögiaknast visatud suutäie kätte. Ta teab, et kui pikalt oodata, saab vaev tasutud.

Värvitud silmadega puukoristaja seekord ei ilmunud kohale. Ta on toiduvaruja. Ju siis on kuskil puukoore vahel suurem pähkli-seemnevaru. Suurnokkvint on samuti rasvapalli nokkimas käinud, aga seekord ei kohanud.

Tunnise loendusega saime 9 linnuliiki ja  41 isendit kokku.

PS

Pühapäevahommikuse pannkoogi söömise ajaks lendas kohale suurnokkvint. Ta sai teada, et eile oli linnuvaatlus ja tuli täna ennast näitama, et temaga on kõik korras.



reede, 15. jaanuar 2021

Talverõõmud

 Lumi sadas jõuludeks maha ja kestab siiani. Lõvisüdamikud tulid talvisele koolivaheajale nautima karget õhku ja vähest päevavalgust. Poeg tuli samuti maale talvepuhkusele. Üks ajaproovile vastu pannud talvine tegevus on suusatamine. Esimestel talvepäevadel sai 700 m kunstlumega rajal ringe sõidetud, nüüdseks kattis maad paks lumekiht. Suusatanud on vanavanemad, emad-isad ja lapselapsed.


Vaprad suusatajad tegid ringe ümber kodumaja ja ümber Kadrina paisjärve. Lihaspinge oli nii suur, et lõunalauas värises kahvel käes. Tütretütre imestus oli nii suur: ,,Mis kahvlil viga on?’’ Õnneks rahunes kahvel maha ja tüdrukuke sai lõunasöögi lõpuni süüa.

Kümmekond aastat tagasi alustati Kadrina paisjärve setetest puhastamist, kallaste korrastamist. Nüüdseks on korrastatud paisjärve ääres puhkeala koos kallasrajaga.  Suvel saab ümber paisjärve jalutada, rattaga sõita ja talvel suusatada. 


Jõe puhastamisel tekkinud mäest on talvel uhke kelgumägi tekkinud. Kelgutamine on  vanim talvine harrastus, mis tekitab hea tuju ja rõõmsa meele. Sain lastelastega koos mäest alla sõita. Lapsed ütlesid, et nemad ei ole näinud ühtegi vanaema kelguga mäest alla kihutamas ja elevusest kilkamas. Lõvipreili teadis, et linnas on mõndasid vanaemasid uisutamas nähtud.


Lapsed tahtsid lumekoobast ehitada, aga lund ei olnud veel niipalju sadanud. Kuna ehitamuse kirg oli nii suur, siis tegid kelgurajale hüpeka.

 Maja taga sai värskele lumele selili visata,  jalgu ja käsi üles alla liigutada, lumeingleid moodustada.

 

Köögis söögilaua ääres saame jälgida lindude tegemisi. 



Tihased ja varblased on igapäevased külalised, harvem leevikesed, puukoristaja. Kuldnoka pesakasti on suur kirjurähn ööbima tulnud. 

Eestlased on teadagi saunarahvas. Oleme terve perega saunausku. Noorem meespere on sauna hästi kuumaks kütnud ja siis külmal talveõhtul lumme hüpanud. Kiirest elust tekkinud pinged kaovad kehast hetkega. Oooh! Praegu kirjutades tekivad külmajudinad üle selja.  Meile, vanadele, on kuum saun kontimööda. Pärast sauna jõid mehed sooja põdrakanepi teed ( Ivan-tšai), naised pärnaõieteed. Teematerjal ju ise korjatud😊.

Talviseid higistama ajavaid tegevusi on veel mitmeid. Lume rookimine ja küttepuude majja vedamine.

Pimedatel talveõhtutel heidavad salapärast valgust jäälaternad.

Eraldi rõõm on jäälilli 

 lumemustreid 

loomajälgi  pildistada

Jänese jäljed leidsid Lõvisüdamikud kelgumäe lähedalt. Jänese jälgi mööda minna on mõttetu, sest need ei vii kuhugi, loom on eriti osav jälgede segamise oskuse poolest.


Kadrina rahvale uisuväljaku rajamine on praegu pooleli. Järgmise nädala keskel saab vast uisurõõme nautida.

Nii korjamegi aasta külmemal ajal põnevaid tegevusi ja meeldejäävaid elamusi. Lapsed on oma kodus tagasi ja lapselapsed koolis. 

13. jaanuari hommikul olid tänavad  nii libedad, et isegi valitsus kukkus.

neljapäev, 31. detsember 2020

Aasta 2020

Märkimisväärne sündmus tütretütar läks esimesse klassi


Reisielamus bussireis Lätimaale ja kohtumine tütre perega Valmieras

Kontsert- ja kinoelamus - kontsert-meenutus ,,Unustamatu Mister X ’’ Vihula mõisas

Spioonipõnevik ,,Tenet’’

Hingekosutavad kohtumised - kokkusaamine ülikoolikaaslastega Peipsi ääres, külaskäik Otepääle.

Saaremaal  sugulaste ja tuttavatega kohtumine

Esmakordselt keraamikas tegime taimset reservaaži.


Viinamarjavein sai tehtud oma aia viinamarjadest.


Tähtpäevad - Seenevana 65, Olav 60, Kalle 50. Kevadel sai tähtpäeva tähistada distantsilt.



 Sügisel väiksema seltskonnaga sünnipäevi peetud.

Erakordne oli sel aastal see, et kevadel kuulutati riigis  välja eriolukord.

Tervis  vedas aasta lõpuni välja. Sõbrad ja lähedased olid toetavad. Uueks aastaks soovime tervist ja hingerahu!