Sauna pidulikul avamisel Saaremaal

 Peale suurt suve ja sügist on tore sugulastega kokku saada. Seekord kutsus Suur Vend enda juurde oma uut sauna avama. Ta oli proovisauna juba ära teinud, aga värske saun tahtis testimist saunavihtade ja omade inimestega. 

Klapitasime Doktorihärraga aegu ja kuupäevasid, et tal oleks võimalik rallipiloodina ja Seenevanal kaardilugejana Saaremaale sõita. Väo liiklussõlmel seigeldes jõudis piloot silmanurgast jälgida, et kaardilugeja jutuhoos  ikka Saaremaa suunas juhataks. Saarele sõit on küll natuke aeganõudev, aga rõõm kokkusaamisest sugulaste ja tuttavatega annab sõidule lisaväärtust. Muhu pealinnas, Liiva poest, ostsime saarlastele külakostiks sooja Muhu leiba. Üks kallis klassiõde elab koos hoolt vajava emaga Laimjalas.  Leppisime kokku, et külastame neid. Sõbranna ja ema võtsid meid rõõmuga vastu. Mamma tundis mu pärast 50! aastat ära. Mäletas, et kui külas käisin, siis oli väike köök naeru ja rõõmu täis. Tuletasid meelde, et mul oli üks pikk, mustade lokkis juustega peika, kes sõitis külgkorviga mootorrattaga. Et, mis tast saanud on? Mis tast ikka sai, sai Seenevana 😊 Oli südantsoojendav kohtumine. Tervist ja jaksu teile, armsad saarlased,  pime aeg üle elada ja ilusat kevadeootust!

Õhtusöögi ajaks jõudsime Kuressaarde. Vend võttis meid avasüli vastu. Andsime pidulikult saunatarvikud ja külakosti üle, lugesime sõnad juurde ja saime õiguse jalad söögilaua alla sättida. Jõudsin vennale öelda, et nüüd tõi mandrinaine saarlasele muhu leiba. Vend muigas. Ükskord saare mees olla võtnud Muhust naise. Peigmehe isa oli pahane: ,,Oma ajal ei ostnud me Muhust lehma, sa võtad nüüd Muhust naise!’’  Venna korjatud kukeseentega koorene kanakaste oli väga maitsev. Tiksusime laua ääres seni kuni sõiduväsimus maha murdis ja magama läksime. 

Laupäeval oli plaanis vanemate kalmudel käia ja Seenevana Pikale Vennale külla sõita. Reeglina on majutuskohast check-out kell 12.00,  järgisime reeglit ja asusime teele.

Tõlluste poest ostsime mitu Tõlluste Mahemee purki. Puhas kut lill ja magus kut patt nagu nad reklaamivad.

5.nov. 1977.a oli meie pulmapidu Tõlluste mõisa härrastemajas. Tol ajal oli see Pihtla kolhoosi puhkebaas. Pulmalisi oli saja ringis ja korralik saare pulm kestis kolm päeva. Muljeid jagati sugulaste ringis ja küla vahel veel mitu aastat hiljemgi. Tõlluste mõisa peahoone on lagunemise eest päästetud: uus katus paigaldatud, aknad vahetatud ja välisfassaadi uuendatud. 

Tõlluste mõisa härrastemaja

Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud ka ait.

Kahekorruseline kivist rookatusega ait ehitati 1747.a. Viis ümarkaarega kaaristut, mille kohal asub puitrinnatis. Ees fotol on Tõlluste tamme kuivanud haru, mis puu hoolduse käigus on maha saetud.

Vaade restaureeritud Tõlluste mõisa kivisillale piki teed

Restaureeritud kivisilla uus piirdemüür ja munakivisillutis

Tõlluste tamm ( pilt Vikipeedia)

Tõlluste tamm on looduskaitsealune puu. Asub hooldatud Tõlluste mõisapargis, taamal paistab mõisa  härrastehoone edelasuunaline ots, kus asub puidust tiibhoone.

Tõlluste tammelt energiat ammutamas

 Ümbermõõt on 250 aastasel väärikal tammel 484 cm, läbimõõt 1,3 m, kõrgus 20 m.

Pika Venna abikaasa ootas meid lõunasöögiga, supikulp valmis maitsvat suppi jagama.

Paluge, ja teile antakse, otsige ja te leiate, koputage, ja teile avatakse. Selliste tõdemustega oleme oma elu jooksul tihti kokku puutunud. Seekordne lugu algas sellest, et jõudsin lähedastele ja tuttavatele kurta, kuidas pesukuivati vähendakse töövaeva suurte linade ja tekikottide kuivatamisel vihmaste ilmadega. Selle peale vastas Pikk Vend, et tal on üks poolpidune pesukuivati pakkuda, ootab uut pesunaist. Toodigi kuivati kööki katsetamiseks, kontrollimiseks, kas kõik töötab. Vend pistis oma suvised lühikesed püksid kuivatisse, kus siis algas kilin-kolin, plärin. Masin pandi seisma ja võeti välja värskelt kuivatatud jalgratta mutrid-seibid-poldid😊 kui esimesest ehmatusest oli üle saadud, siis sai  poolniiskeid lühkareid edasi kuivatada. Hea, et poja auto on suure pakiruumiga,  pesukuivati mahutati ilusti ära. Tänud teile lahke Saare pere! 

Pesukuivati Whirlpool

A-klassi kuivatid kasutavad tavaliselt soojusvaheti asemel soojuspumpa, seetõttu kasutavad 50% vähem elektrit kui B- või C -klassi omad. Kui  täpselt see kasutatud masinatele kehtib, pole teada. Üks voodipesu komplekt sai kodus kohe pestud ja ära kuivatatud, kõik töötas, pesu ilus kuiv.

Õhtuks sõitsime Kuressaarde tagasi. Siin tuli kasuks tõdemus, et otsige ja te leiate. Me olime oma reisikotid ja saunaasjad jätnud venna juurde suurde tuppa ’lohakile’. Usin Madam oli korrapidaja pilguga elamise üle vaadanud ja kotid oma nägemuse kohaselt ümber paigutanud.  Otsisime ja leidsime😊

Õhtul ootas ees saun.

Eestlased on tuntud saunarahvas, saunast on alati lugu peetud. Vennal oli plaan vanast päevinäinud suvilast ümber ehitada saun.

Selline oli see majake enne vuntsimist. Ees paremal köögiaken, tagumine on rõduuks ja aken.

Suvila pärast iluravi, siin on näha paremal  klaasiga välisuks ja punane käimlauks

Elumaja sai aiamajale ruumi kokkuhoiu mõttes hästi lähedale ehitatud. Siinpoolne maja ots jäi seetõttu krohvimata ja viimistlemata. Nüüd peremees lammutas aiamaja niipalju, et saaks elumaja lõpuni viimistleda ja jääks kahe maja vahele ruumi liikumiseks.

Lammutustööd

Välisukse ja kuivkäimla vaheline nurk on täisnurkseks ehitatud

Katus paigaldatud, soojustus tehtud , endise kamina asemel korsten valmis laotud, köögiaken natuke suurem.

Peremees  välisvoodrilauaga üle  löödud  sauna  ees

Õhtusöögiks sõime lõhesuppi ja valmistusime saunaks. Neile, kes on Saaremaal käinud ja mammal-papal aiamajas käinud, neile lisan selgituseks, kuidas saunaruumid paiknevad.

Sissepääs on maja külje pealt. Vana aiamaja rõdupoolsest osast

Sauna eesruum. See on endine köök. Paremal on köögiaken.

Pesuruum.  Endine papa tuba aknaga

Leiliruum. Osa endisest kaminatoast.

Kadrina Saunaklubi lasi Vana Jüri Seebikojal valmistada Kadrina saunalistele kaht sorti seepi: Alviine ja Männiku. Alviine on pühendatud Kadrinas elanud Eesti raskemaile 320 kg kaalunud naisele. Männiku on pühendatud Kadrina sauna rajajale Harald Männikule. Männiku seep sisaldab männitõrva ja kasemahla. Mõlemad seebid vahutavad ja pesevad hästi, viisime saunalistele. Saunavihad teevad saunast tõelise sauna. Seenevana võttis mitu isetehtud kasevihta kaasa. Otsisime Eestimaalt tsingitud saunakausse saunaviha leotamiseks ja pesemiseks. Pika luuretöö tulemusel selgus, et Saunamaailma laos on 5 tk kohe olemas. Väimees tõi kaks Kadrina, me edastasime need ’tazikud’ saarlastele. Saunaperemees sai tunnustatud väärika saunamütsiga, saunakübaraga sarmikas Madam. Saunalavale sobis pikutamiseks puidust peaalus. Juttu ja leili jätkus südaööni. Leil oli aus. Tänasime saarlasi sooja vastuvõtu eest, nad muhelesid, et 110°C võib pidada päris tuliseks vastuvõtuks.

Pühapäeva hommikul istusime pestuna ja puhanuna hommikusöögi lauda. Joodud-söödud ja tabletid võetud, asusime koduteele. Pool üksteist startisime, kell 12 olime juba üle väina Virtsus. Vend küsis naljatledes, kas me panime otse üle vee, praamile ei jõudnudki. Pool kolm olime Kadrinas. Pulma-aastapäeva tähistasime ühe gaseeritud joogi, väikese tordi, mõne lihapirukaga.

Autost tuli pesukuivati välja tõsta, trepist üles vannitoa juurde vedada. Kimpsud - kompsud kokku korjata.  Pojapojale moosi-mett-mahla saata. Kui auto Tartusse tagasi jõudis, võis 1000 km Eestimaa tripi lõppenuks lugeda. Suur tänu pojale ja tema perele, kes võimaldas meil Saaremaal vendadel külas käia, vanemate kalmudele küünlaid süüdata. 

Reisiväsimus on nüüdseks välja puhatud. Uusi plaane veel ei ole teinud☺ Olge terved!

Sügisene kooli- ja lasteaiavaheaeg

 See kui lapselapsed külla tulevad ja  tahavad veel vanavanematega koos olla, see on suur väärtus. Peame endid ka olulisteks pereliikmeteks, ilma vanavanemateta oleks lastelastegi  maailm üksluisem ja igavam.

Külla tuli Doktorihärra pojaga ja Lõvisüdamed saabusid koos isaga. Ootus oli meil suur ja rõõm otsatu kui noored majja saabusid. Oma elukogemuse ja muude tähelepanekute kõrval on tekkinud mõned mõtted, miks meile ikka külla tullakse.

Lapselapsed teavad, et vanavanemad on valmis seiklusi pakkuma, ka kodust välja sõitma. Kui oktoobri keskel lumi maha tuli  ja maa ära külmetas, siis sai kelk välja otsitud ja kiiremad ringid ümber maja kelgutatud.

Kui õues on kiikumise hooaeg läbi saanud, siis toas saab rõõmuga lustida.

Pulkadega kiige ’suurtele’ poistele, kes ise hoogu teevad

Tähtsate ninadega filmi ,,Tähtsad ninad’’ vaatamas

Filmis näidatud kahekordne kivimaja Tartus Vikerkaare ja L.Koidula nurgal on minu onu Ruudi abikaasa Helle kodu olnud. Eks meidki valdas väike uudishimu, milline see praegu välja näeb. Filmi peategelased elasid selles kuuekümnendatel ehitatud majas. Meie pere filmikriitikud hindasid filmi keskmiselt igavaks. 

 Vanaema ja vanaisa ei karda ka lollitamist ja veiderdamist. Väike poisike on praegu tähelepanelik imiteerija. Nii me tembutasime mugavas poosis teine teisel toolil. ,,Nu-nuu’’. Tema vastas  samas tempos ,,Nu-nuu’’.   Üllatunud toonil ,,No-noo-noh! ’’, teises nurgas kajas sama üllatunud toonil. Naersime koos südamest. Mängisime kordamööda mokapilli, küll kiiremini, küll kõrgemalt, küll vaiksemalt. Poiss tegi kõik kaasa. Lõpetuseks laulsime kõlava häälega ,,Vannilaulu’’ esimest rida. Doktorihärra vaatas meid küll kui kahte tola, kes rõõmustavad teineteist ainult neile eakohaste naljadega. Selle  nipi, et kõrvadest keerates tuleb keel välja, selle jättis vanaisa varuks.  Vanemad poisslapsed said selle varakult selgeks, said lasteaias sõprade ees uhkeldada uue oskusega.

Kui Lõvisüdametega poodi sõitsime, siis üürgasime autoraadiost kostva laulu saatel ,,Don’t worry, be happy, in every life we have some trouble...’’  pea ja kehaga tegime tobedaid liigutusi kaasa. Kui kohale jõudsime, siis kummitas see happy olemise lugu meid kõiki.

Järeltulevad põlvkonnad teavad, et vanavanemad on osavad jutuvestjad ja mõned neist on ka  väikese liialdusega tõestisündinud lood. Räägitakse lugusid oma lastest ja näidatakse tõestuseks pilte. Väikesele põnnile meeldib pildialbumeid vaadata ja oma pereliikmeid fotodelt ära tunda. Kõiki beebipilte peab ta enda omadeks.😊 Vanaisa oskab pilli näppida, kui pojapoeg teeb esimesi tõmbeid, siis mamma-papa plaksutavad härdunult.

Kunagi oma pojale kitarri saatel unelaulu lauldes sai abikaasa tagasiside pojalt. ,, Oota ma laulan ka!’’ Lauliski omal viisil ja oma sõnadega päevategemistest. ,,Mul on ilus auto, ta teeb tuut- tuut’’. Noorel papal oli üllatusest suu naerul. Poeg oli aru saanud, et isa laulis elust enesest😊  Minu viisipidamine nii kõrgelt hinnatud ei ole. Laulsin lastelastele ,,Vannilaulu’’,  Minni ja Manni, meie lähme vanni... Kui Lõvipoiss lasteaias ,,Vannilaulu’’ kuulis, siis imestas, et minu vanaema laulis küll teisel viisil seda  😂

On veel üks oskus vanavanematel. Nad oskavad raamatupoes osavalt riiulite vahel liikuda, leiavad üles lahedad jutu-, koka- ja värviraamatud. Eriti osav on kirjandusõpetajast vanaema Viljandist. Tema kingitud raamatud on alati vahvad leiud. Meie nii osavad ei ole, aga midagi jääb meilegi silma. 

Vette kastetud pintsliga tuletõrjeauto värvimine

Sellest kokaraamatust saime lõhepiruka retsepti, raamat ise reisis Tartu

Mahlane lõhepirukas

Tütretütrele kingitud kokaraamat

Kutsusin Lõvipreili hommikul appi 'vaeseid rüütleid’ küpsetama. Need on muna-piimasegusse kastetud saiad, mis praetakse ära ja raputatakse kaneeli-suhkruseguga üle.  Noor kokapreili vaatas mulle küsivalt otsa ja päris, miks me 'rikkaid rüütleid' ei teinud. Mhh! Vaatasime, siis uuest kokaraamatust järele, et rikkad rüütlid sõid munaga praetud saiu rikkalikult kaetud jäätise või vahukoorega ja moosikihiga😊. Seekord pidime leppima 'vaeste rüütlitega'. See, et esiemad teevad parimaid kooke ja pirukaid, on tuntud tõde. Püüame koos lastelastega kokata,  midagi põnevat küpsetada. Mina olen koristusbrigaadi põhiliige😊

Kreemitorude vormid

Kondiiter-koka lehttaina kreemitorud vahukoore-toorjuustukreemiga

Teisipäevase peakoka koorene kanapasta

Noorkokal on praemuna, köögiviljasupp pliidil valmimas

Kui ei viitsinud kokata, siis sõime linnas burksi 

Lastelastega koosolemise üks võlu on see, saab nautida seda hetke kus praegu oled. Igav ei ole kunagi.  Lõvisüdamed on mobiili käsitlemisel osavamad kui meie. Mõnda oskust õpetavad meilegi: taimeri seadistamist, WhatsAppi kasutamist, mobiiliga pildistamist. Kolmapäeval oli taevas kuuseheki taga suur kasvav kuu. Proovisime ka üht- ja teistpidi, aga väga ei õnnestunud. Siis võttis tütretütar oma mobiili ja  tuli selline superpilt.

Lõvipreili mobiiliga tehtud pilt 

Maal on võimalus kõiksugu aedvilju-puuvilju kasvatada.  Kõik pereliikmed on saanud erinevaid vilju maitsta ja kaasa võtta.  Oleme lubanud  lastelastel varakult taimedega tutvust teha, neid kasvatada ja kasta,  vilju   korjata ja aiatöödega end mullaseks teha. Nüüdseks on neist juba tublid abilised saanud.

Viimased tulbisibulad said mulda enne suuremat külma

Kuivanud püsikupealsete lõikamine

Oktoobris on veel saaki korjata. Ebaküdoonia siirupi valmistamine

Ebaküdooniasiirup

Seda, et vanavanemad on head kuulajad, seda on varemgi tähele pandud. Ajaga on selgunud, et nad on nagu elavad ajalooõpikud. Teavad ja mäletavad 50-60! aastate taguseid sündmusi☺ Lugesin hiljuti kuskilt statistikat, et Eestis on vanavanemate keskmine vanus 68 aastat. No me Seenevanaga olemegi statistika keskmised näitajad.

Igaõhtused kultuuriminutid. Lõviposs, kes õpib kuuendas klassis, luges kooli kohustuslikku kirjandust F. Molnári ,,Pál-tänava poisid’’ ja Lõvipreili A. Kivirähki ,,Tilda ja tolmuingel’’ . Meil on kodus ungari kirjaniku Frenec Molnári raamatu 1956.a. eestikeelne trükk. Ka me pidime oma kooliajal seda raamatut lugema. Ungari nimede hääldus on üsna keeruline ja ei jää väga lihtsalt meelde. Noorel lugejal oli ka sellisid sõnu, milliste tähendust täpselt ei teadnud. Tomahook, puupinu, kitt ja miks seda närima pidi. Kas pitsat on sama, mis tempel? Miks lipuvargus nii ränk on? Eks selliste asjade lahti seletamine lähendabki põlvkondade vahelisi suhteid, oleme ju nii vanad ja ise lugenud.

Vahel on vanavanemad nõus ka teenustööde-majapidamistööde eest lastelastele  taskuraha maksma. Üks selline üsna raske ja pingutust nõudev töö on küttepuude majja vedamine. Kuna noortel on oluline teada töö lõppeesmärk, siis näitasime pooliku puurida ette, mis tuleks jõudumööda keldri vedada.

Iga algus on raske!

Kui töö sai tehtud, palgaraha auga välja teenitud, oli väsimus hetkega pühitud.  Vanavanemad said tänuks ülevoolavad kallistused.

Nagu meil kombeks on, lõpevad meil laste ja lastelaste külaskäigud saunaõhtuga koos saunajookidega. Väike noorperemees on äge saunaline. Leili pidi viskama päris mitu korda ja poiss pidas vapralt leililaval vastu. Lõvipoiss ajab naha laval soojaks ja siis kallab jaheda ämbriduššiga end üle. Tütretütrega veedame koos saunas aega. Vihtlen teda, seebitame, kasutame saunaaroomi leili viskamisel, hõõrume apelsinilõhnalist nahakoorijat-pehmendajat. Ja siis jutustame. ,,Vanaema, mis Sa jõuludeks soovid? ’’ Ma soovin pesukuivatit, oleme  juba mehega vaadanud-uurinud, milline vannituppa mahub ja millised funktsioonid on meile olulised. Suurte tekikottide ja linade kuivama riputamine on tülikas.  ,,Oh, mina küll seda ei tahaks! ’’, hüüatas Lõvipreili. ,,Igakord kui emme mu trussikud ära kuivatab, siis on need paar numbrit väiksemaks läinud ja ma pean  neid pepu vahelt välja nokkima´´, ise ilmekalt demonstreerides, kuidas ta seda teeb. Surusin suure naeru tagasi, aga muigamist ei suutnud tagasi hoida. Mulle tuli meelde, kuidas vanaisa kurtis, et tema T-särgid on vale temperatuuriga pestud, iga kord lähevad väiksemaks. Seda ta ei pannud tähele, et iga kuuga on paar kilo kaalu juurde tulnud.😊

Sellised kokkusaamused ja tegemised sügisesel koolivaheajal. Nüüd tuleb kellakeeramine üle elada ja pime november rõõmsamaks kududa. Detsembris on juba uued ootused ja kokkusaamised. Seniks soojust  südamesse ja kodudesse teile kõigile! 

Suvelõpu aiatööd

 Suvelõpp möödub enamalt hoidistamise ja saagikoristamise tähe all. Vahepeal tuleb hinge tõmmata ja vaadata, mida teised oskavad ja teevad. Kadrinas toimus septembri algul käsitöö ja vanavaralaat. 

Laat toimus Kadrina kihelkonnapäeva raames. Laval esinesid kohalikud rahvatantsijad, pillimehed, lauljad.

Kadrina laululava 

Kodustel aiatöödel peab pidevalt silma peal hoidma. Kui saak koristatud tuleb köögiviljamaa umbrohuvaba hoida, kahjureid peletada, väetada, freesida, et järgmisel aastal saada kvaliteetset saaki. Meil on muidugi tänuväärsed abilised seda tööd tegemas. Pärast kõrvitsa ja aedubade koristamist lubasime kanad aiamaale: rohima, väetama ja tigusid sööma. 

Abitöölised

Sõstra- ja karusmarjapõõsastel oksade lõikamine, maasikapeenras tütartaimede eemaldamine, tomatitaimede latvade kärpimine ja haigete lehtede eemaldamine, puuviljapuude haigestunud viljade ära korjamine ja matmine, keldri ettevalmistamine saagi säilitamiseks, need on kõik sellised tööd, mis saab jooksvalt tehtud. 

Mehed Tartust tulid appi raskemat põllutööd tegema. Esmalt harjutasime kätt pirnide korjamisega.

Pirnidel  sai sabast haarata ja ükshaaval karpi tõsta. 

Kanad hoidsid väikese abilise lähedale.

Seni kuni issi põldu freesis, tegelesime pojapojaga tubaste töödega. Söögitegemine ja laua katmine.

Autod-lennukid sõidujärjekorda

Kõik tegevused lõppesid vägeva trummipõrina saatel

Laupäev lõppes saunaõhtuga. Kuuseheki tagant tõi vanaisa kuuseriisikaid, tegime seenepitsat. 

Saun tõi rahuliku une lõppenud töisele nädalavahetusele. Poeg sõitis oma pojaga Tartusse tagasi. Meie tänasime hoidiste ja kallistustega. 

Kodus meisterdasid isa ja poeg hobukastani munadest ja tammetõrudest loomakesi

Nädal on möödunud üht-teist tehes aias ja majas.  Seenevana oli häiritud, et keegi juba alustab varavalges ehitustööga ja kopsib pidevalt. Lähemalt uurides selgus, et rähnipapa tahtis tuulekasti kaudu meie majja elama tulla😬 . Hirmutades lendas korraks kaugemale, aga tuli peagi tagasi. Nii korduvalt.

 Lõpuks peremees ajas redeli seina najale püsti ja värvis tuulekasti üle ja pani kollase hoiatusmärgi üles, mis peaks rähnile teada andma eesoleva ohu-värske värvi eest. Seni on rähn hoiatust tõsiselt võtnud ja pole rohkem näha olnud.

Meil ei ole viinamarjaveini tootmistalu, vaid elustiilitalu😊 . Vein peab veel natuke selginema ja lähebki pudelisse. 

Selline suvelõpp ja sügise algus. Septembris on olnud üllatavalt soe ja mõnus ilm. Ilusat sügist!