Sentens

Carpe diem!

teisipäev, 6. august 2019

Floksipäev

Rahvusvahelised floksipäevad  toimusid  2-3. augustil Mädapea mõisas juba neljandat korda. Reedel oli pidulik avamine, kontsert Pulmamaja terassil. Laupäeval hommikul kutsusin naabrinaise kaasa ja sõitsime Mädapeale. Jutuajamise tuhinas põrutasin õigest teeristist mööda. Naabri tähelepaneliku märkuse peale pöörasin ringi ja jõudsime õnnelikult kohale.
Sissepääsu kõnnitee kõrval õitsevad kevadel eesreas pojengid, tagareas suvised floksid.


Ilus õis, kroonlehed ei kattu ja on kergelt lainelised, suur õisik
Nimesildilt lugesin ’Infanta’

Mõisa saalis oli floksinäitus üles pandud, imetleda sai hunnitut õieilu. Hääletamine käis nööpidega. Iga sordi juurde oli asetetatud topsik, kuhu sai nööbiga oma lemmikule hääle anda. Seekord olid sordid laudadel värvitooni järgi selekteeritud.

Lemmiksordi valimine


Floksinäituse väljapanek

Vasakult paistab aedfloks sort ’Üllatus’


Mädapea mõisa perenaise Marika Vartla aretatud uued aedfloksisordid ’Suudlus’ ja ’Glamuur’ olid samuti välja pandud.

Mõisa perenaine külalistega


Mõisaaias jalutades sai õisi lähemalt vaadata, nuusutada, nimedega lähemalt tutvust teha ja kaasa osta.

Kollektsioonaed, eesaed, vaade kasvuhoone juurest

Kollektsioonaed, vaade tagaaiast kasvuhoone suunas

Esimesed floksid jõudsid Eestisse juba 187 aastat tagasi. Floksid on  meeldima hakanud seepärast, et neid on saadaval paljudes toonides ja nende õitseaeg on pikk. Varasemad hakkavad õitsema peale jaanipäeva ja hilisemad lõpetavad oktoobri alguses. Ühe taime õitseaeg kestab kuni poolteist kuud. Õie kuju võib olla väga erinev, samuti taimede kõrgus.
Eesti sortidest peale Rudolf Tamme poolt aretatud ’Helmi Puur’i nõukaajal ei olnudki midagi. Seegi on aretatud 50 aastat tagasi. Nüüd on eesti lillekasvatajad asunud uusi sorte aretama. Nimetan siin mõned:  Asu talu perenaise Aide Vendla sort roosaõieline ’Roosi’, Sulev Savisaare heleroosa õis vaarikapunase silmaga ’Sulev’, Koidu Reinup sinakas ’Üllatus’ ja huvitava valge õiega roosa varjundiga ’Sitsiseelik’, Merike Mäemetsa ratttakujuline erkroosa õiega ’Juljana Elisabet’, Marika Vartla purpurlilla ’Estonia 100’  või purpurlilla kopteritiibu meenutava õiega ’Herbert Ving’  jpt. Kaunite sortidega tasub lähemalt tutvust teha.
Meie tuntud lauljanna on endanimelise floksi saanud. 2012. a on L. Golubitsakaja poolt aretatud floksisort ’Anne Veski’.

Aedfloks ’Anne Veski’
Purpurlilla õis suure valge kiirgava tähega tsentris, 120-140 cm kõrge

Mõisaaia sortimendiga saab tutvuda SIIN
Jalutuskäigu lõpetasime müügileti juures. Ostsime nii kohvi-pirukat kui ka taimi. Kodus tuli kaasa ostetud taimedele koht leida. 
Aedfloks ’Coral Flame’  ’Early Dark Pink’, ’Sherbet Blend’

laupäev, 27. juuli 2019

Jäneda talupäevad

Juulikuu viimasel nädalavahetusel toimusid  Jänedal talupäevad juba 27-ndat korda. Aegade jooksul on toimunud erinevaid konkursse ja võistlusi. Jänedale on alati kutsutud  esinejaid nii  kaugemalt kui lähemalt. Rõõmu ja silmailu pakuvad rahvatantsijad, pillimehed ja lauljad oma vallast. Õhtuti toimub simman Musta Täku Tallis, kus laudade taha mahub ligi 300 pidulist. 27.juuli õhtul esines Mait Maltis. Läbi aegade on publiku rekord ansambli ,,Meie Mees’’ käes. Talupäevad on tore traditsioon ja mõnus sõpradega kokkusaamise koht.
Ilm oli kuum, 31°C näitas auto termomeeter. Me jõudsime kohale Mait Maltise esinemise ajaks. Laulja kutsus rahvast lava ette tantsima. Üks seeniorpaar oli uskumatult vastupidav. Tantsisid sellise kuumusega kõik tantsusammud välja ja keerutasid hoogsalt. Tantsurõõm aitab mured ja haigused unustada.


Jäneda mõisa pargi keskne veekogu on Allikajärv. Suurte puude varjus on paras jahtuda ja veelinde jälgida.
Vaade Allikajärvele

Eestlane on laadarahvas, ostab käsitööd ja hindab kohalike põllumeeste toodangut. Meie ostame pea alati mett, kala ja juustu. Jäätist-kalja-laadasaia😊


Huvilised said kopteriga lustisõitu teha.

Selline kuumust täis päev. Kodus lõõtsutasime ja lebotasime ,talvetoas’ nagu kunagi lapselaps konditsioneeriga jahutatud tuba nimetas.

Kunda rand, õhu t° 31°C, vesi 24°C

kolmapäev, 24. juuli 2019

Avatud talude päeval Saaremaal

Viiendatel avatud talude päevadel olid paljud maaettevõtted avatud nii laupäeval kui pühapäeval. Kõik ei olnud klassikalised maatalud ja majapidamised, külalisi ootasid ka käsitöö ja muud erinevad ettevõtmised. Seekord juhtusin olema Saaremaal kuna laupäeva õhtul toimus SÜG 56. lennu kokkutulek. Saaremaal võttis külalisi vastu 32 ettevõtet.


Laupäeva hommikul oli vennal aega minuga ringi reisida. Sättisime nina vastu tuult, kompassi õigeks ja hakkasime sõitma. Esimeseks külastatavaks kohaks valisime väiketööstuse Mustjala Mustard. Ega me väga süvenenudki teekonna valikusse. Mustjala teab iga saarlane, asi see siis kohale sõita pole. Tegelikult oli Pahapilli küla Mustjalast kaugemal. Kõigepealt sai tee otsa, siis ,,tädil’’ jutt otsa ja siis vaatasin, et  nüüd saab saar ka otsa, sinepitalu mitte kuskil. Need gps koordinaadid olid natuke eksitavad. Viimaks ikka leidsime õige teeotsa üles, peremees ise võttis naerul näoga meid vastu.

Andreas Wittke


Saksamaalt pärit, ökonomisti haridusega Birgit Kutzera ja Andreas Wittke alustasid ettevõtmisega 11 aastat tagasi. Kõik käsitööna valminud sinepid ei sisalda säilitusaineid, lõhnatugevdajaid ega värvaineid. Mustikasinepit valmistatakse siis kui on mustika hooaeg.

Sinepitalu degusteerijad

Algul ei olnud neil sinepi tegemine üldse plaanis, siia suvekodusse tulles võtsid nad Saksamaalt kaasa sinepi, sest siinne sinep oli nende jaoks täiesti erineva maitsega. Eestlane on suur grillirahvas, sööb head liha ja siis paneb sinna peale mingeid kemikaale. Lambaliha vajab ju teistsugust sinepit kui vorst või kala. Nii nad otsustasid, et ,,Eesti vajab uut sinepit! ’’


Edasi ei saanud enam sõita, vesi tuli vastu, keerasime otsa kodu poole. Kuressaare-Leisi maantee ääres, Kiratsi külas asub Saksa talupood. Talupoest leiab kohalikust toorainest valmistatud toodangut, piima-, liha- ja pagaritooteid, taluõlut, mett, käsitööd ning meeneid.
Suvisel hooajal pakutakse värskest piimast valmistatud jäätist. Jäätis on itaalia tüüpi  (gelato) käsitööjäätis.
Hoonel on kaks silti Kiratsi külakeskus ja Saksa talupood 


Kuus aastat tagasi tehti korda 1930-aastatest pärit talulaut, millest on saanud hubane maapood. Pood on väike pereettevõte. Jäätist teeb ja kohvikut peab suvekuudel Sulvi Munk.
Päikseterassil maiustasime kama-, maasikajäätisega, lonksasime kohvi.

Saksa talupoe kohviku terass

Jäätis on märgistusega ,,Saaremaa ehtne toode’’

Talupoe õuel oli telgi üles löönud Sarapiku villavend. Pakuti kvaliteetseid vildist sooje susse, hingavaid meriinovillaseid T-särke, sokke, beebitekke, vilditud saunamütse ja isegi vildist laualappe.  Eriline pakkumine oli kirsikivi termopadi, mis pakub leevendust kaela ja õla piirkonnale. Küsimise peale, kuidas need kirsikivid kätte on saadud, vastas peremees saarlasliku huumoriga: ,, Eks ikka lutsutamise teel.’’ Sarapiku Vilt OÜ peavad Ivo Ja Anne Lepik, kes on ise töötegijad.
Materjal tuleb Euroopast sisseostetuna suurtest villavabrikutest. Perel endal on kümmekond lammast.

Sarapiku Vilt OÜ peremees Ivo müügileti taga


Sarapiku ökoseep aktiivsöega on toodetud Sarapuu Vilt OÜ tellimusel GoodKaarma OÜ poolt. Koostisained: kookosõli, aktiivsüsi, eeterlikud õlid (sidrunhein, rosmariin, piparmünt).
Kuna lähedal asub seebivabrik, siis otsustsime seda ka külastada. Vend toksis koordinaadid sisse ja hakkasime sõitma. Poolel teel seadsin vinguviiuli häälde ja hakkasin poognaga tõmbama. ,,Kuule, vennas, kas sa panid ikka aparaati õiged numbrid ? Kas see pilt peab sedapidi ees olema?  Kas keerasid õigest kohast ära, siin paksu metsa vahel kruusateel ei paista ühtki majapidamist?


Kas oled kindel, et siin metsa sees on Kuke küla? Ei tea, kas siin elektrit ja vettki on? ’’ Kui poleks vend roolis olnud, siis ma oleks kahtlustanud, et mind viiakse Sussanini kombel sohu.
Autojuht säilitas kindla meele ja varsti paistis paksu metsa sees rookatusega maja, kus ilutses VELUKS katuseaken. Oh, aegu ja kombeid!

GoodKaarma seebikoda


Oli vett ja oli elektrit😊. Ökoseepide talutööstus on asutatud 2004.a. Avatud on hooajaliselt 01.juuni-31.august. Toimuvad seebivalmistamise töötoad, avatud on kingipood, aiakohvik.

Kingipood

Kingipoodi sisse astudes võttis vastu sensuaalne lõhnapilv. Rõõmus perenaine küsis, kui kaugelt me lõhna peale kohale tulime. Saanud vastuseks Lääne-Virumaalt, naeratas ja palus külalisteraamatus registreerida.

Keraamilised seebialused

Talupäevade eripakkumine 

GoodKaarma  omanikud on saarlanna Ea Velsvebel Greenwood ja inglane Stephen Edward Greenwood. Abielupaar valmistab ise seebid, tegeleb turustamise ja reklaamiga. Pakutakse ökoseepe, kehakoorijaid. Korraldatakse õpitubasid. Parasjagu toimus huvitav  külmprotsessmeetodil valmiva seebi õpituba.


Üks seebitükk libises ka kotti. Vend manitses, et kas mul nendest seepidest juba küll ei saa? Selgitasin, et meil on saun ja saunalisi käib tihti. Aga igapäevaselt  on mul vaja Seenevana kallal  vahutada, kui’s siis jagub, vaata et puudu ei tule.

Lõpetuseks tahame kiita kõiki toredaid inimesi, kes avasid oma uksed külalistele ja muutsid päeva meeldejäävaks. Kuna talud on kaks päeva avatud, siis korraga on vähem rahvast ja  saab pererahvaga rohkem suhelda. Jaksu ja indu edaspidiseks!

kolmapäev, 17. juuli 2019

Ekskursioon Saue valda

Reisikorraldaja ,,Rändtigu’’ korraldab bussireise üle Eesti nii, et külastatavad huviväärsused asuvad üksteisele võimalikult lähedal, eakamatel vähe käia või seista. Võtsime naabrid kaasa ja läksime reisile.
Kõigepealt külastasime Motospordimuuseumi, kus ekskursiooni viis läbi muuseumi kuraator Arno Sillat. Tutvustati MOMU hoonet, endist Ellamaa elektrijaama, mis on ehitatud 1923.a.. Siin on unikaalne kombinatsioon tööstus-arhitektuurist ja mootorispordi ajaloost läbi sajandite, Eesti motospordi lugu nii inimeste kui tehnika kaudu. Väljapanekus oli 203 autot ja mootorratast.
Ekspositsioonis on näha Eestis tööstuslikult toodetud võidusõidumasinaid. Ralliautod, bagid, vormelautod, mootorrattad, võidetud tiitlid, varustus, auhinnad jpm. Mõned pildid ringkäigust.
Ralliautod.
Lada 2105 VFTS

Toodetud Leedus, Vilniuse tehases VFTS, 1985.a.võidusõidumudel Lada 2105 VFTS, 130kw võimsusega mootoriga B-grupi autol võistlesid autoralli MM-võistlustel 1985-1988 Raido Rüütel-Tõnu Vunn , vennad Hardy ja Udo Mets.

Bagid ja veoautod.
 
Endise Väike-Maarja motosportlase Elmar Leiteni (1954 -1915) GAZ 51 baasil ehitatud veobagi

Eesti meistreid veoautode võidusõidus selgitatakse alates 1964. aastast. Esimesena sai MV staatuse veoautoralli ning 3 aastat hiljem veoautokrosss. Veoautodele lisaks võisteldakse ka veobagide klassides. Autodeks on vana kaardivägi -GAZ 51, 52 ja 53. 
Kuulsaim mees Eesti veoautospordis on Jaanus Ligur.

Vormelid.

Võidusõiduautode tootmisel on Eestis pikk ja kirev ajalugu.

Estonia vormelid
         
Estonia 21

Tegemist on sotsialismimaade esimese vormelautoga, mis kasutas ära aerodünaamikat auto parema haarduvuse saamiseks. Auto sarnanes väga Lotus 79-le. Auto looja oli insener ja testisõitja Raul Sarap. Karikasarja sõitudel oli Estonia-21 sensatsiooniks. Auto koosneb mitmest erinevast materjalist, mis on omal ajal tulnud laboritest ja kosmosetehnoloogia instituutidest üle NL. Töö projekteerimine algas 1979. aastal, auto valmis 1980. aasta suveks. Auto oli kõige edukam tootmismahu poolest. Sarap võitis 1982. aastal selle autoga NL pronksmedali.

Estonia 21M

Toivo Asmer oli 1985. a. NSV Liidu meister, sotsialismimaade II koht

Mootorrattaid oli välja pandud igas vanuses, võimsuses ja suuruses. Abielu algaastatel kütsime Seenevana mootorrattaga kõik kuusikud ja kaasikud läbi, et seeni ja marju korjata. Hiljem pressisime lapsed külgkorvi ja kolasime kohalikud metsad läbi. Nostalgiline jalutuskäik tsiklite vahel😊

 
Teisel ja kolmandal korrusel oli suur valik mootorrattaid

1979.a. Eesti NSV-s tehases SVKT Vihur toodetud IŽ Š12,  võimsus 24kw

Ringrajasõitja Lembit Teesalu on ka 18 kordne Kalevi suursõidu võitja. Vihuris ainsana toodeti spetsiaalselt ringraja mootorrattaid terve NL jaoks.

Väljapanekus oli karikaid ja vormelipilootide kostüüme.

Kahekordse Vormel 1 maailmameistri M.Häkkineni kostüüm keskel 

Uhkete tulede ja viledega  GAZ 13 ,,Tsaika’’,
mis kujutas endast kogumikku Ameerika autotööstuse parimatest paladest

Kahetunnine ringkäik möödus kiirelt ja huvitavalt. Kes tunneb huvi motospordi ajaloo vastu, sellel tasub muuseumi külastada.
Edasi sõitsime Nurga Puukooli. Meid võttis  lahkelt vastu  Rudolf Pehter, kes korraldas oma valdustes lühikese ekskursiooni ja tutvustas firma arengulugu. Alustati 22 aastat tagasi. Hitiks on varre otsa poogitud kääbusvormid. Taimi paljundatakse pistikust ja pookides. Lõigatakse oksad, saadetakse Poola kasvuhoonesse juurduma, siis  kodumaale tagasi Eesti karmi kliimaga kohanema. Okaspuude sortiment on Baltikumi suurim. 

Okaspuude müügiplats


Harilik vaher, sügavalt lõhestunud kolmetipulised lehed. Harilik vaher on Eestis ainuke looduslik vahtraliik. 
See on harilik vaher ’Paldiskii’  Nurga Puukooli pargis

Tutvusime omalaadse ’Teokarbi ja käbi muuseum’iga. Seal on pererahva erinevatelt reisidelt leitud käbid ja karbid, peaaegu igalt mandrilt seljakotiga kaasa toodud.

Oma suure kesta kuju tõttu kutsutakse neid ’Ämblik’ merekarpideks

Vasakul hariliku kakaopuu kaun

Ringkäik lõppes müügiplatsil. Ega’s sealt tühja käega ära saanud tulla. Üks pooleteisemeetrine lehis sai bussi alla pakiruumi peidetud☺.

Lõunasöögile sõitsime Laitse lossi. Ootasime kannatlikult oma prae ära ja tutvusime lähemalt lossiga. Loss pakub majutusteenust, toad on kõik eriilmelised.

Laitse lossi hubased  toad

Väikse jalutuskäigu kaugusel lossist on Laitse Graniitvilla. Maakivist hoone alumisel korrusel on kaks suurt saali külaliste vastuvõtuks, kohvik.Ülemisel korrusel sviidid öömaja soovijatele.

Siin on tehtud saade ,,Laula mu laulu’’

Maja peremees Tauno Kangro võttis meid sooja käepigistusega vastu.

Miniatuursed kujud laudadel

Graniitvilla ümber on skulptuuraed, Tauno Kangro looming.

Suur Tõll sööb kapsasuppi
2016
Skulptor Tauno Kangro

Pärast kohviku külastamist alustasime koduteed. Üks tore reisipäev sai läbi.

neljapäev, 11. juuli 2019

Mõisatuur

Igavus on üks selline tunne, mida talume kõige vähem. Oodata sõprade küllatulekut ja rõõmsat kohtumist on nauditav. Et põnevusega oodatud sündmus muutuks meeldejäävaks, kutsusime Seenevana relvavenna oma kaasaga mõisatuurile. Kevadel seadsid nad lati kõrgele ja tegid meile huvitava reisi Võrtsjärve äärde.
Esmalt sõitsime Palmse mõisa. Me oleme mõisas eri aegadel käinud jaanipäeva simmanil, pulmades, kontserdil, õpilastega ekskursioonil, jalutamas jne. Restaureerimistööd ( 1975-1985) toimusid ka sel ajal kui me Lääne-Virumaale kolisime, seega oleme seda arengut kõrvalt näinud. Uut ja huvitavat on iga aastaga juurde tulnud.

Palmse härrastemaja trepil

Praegune härrastemaja valmis lõplikult 1785.a. 1677-1923 kuulus von der Pahlen’ite perekonnale. Esimesel korrusel on garderoob, mõisahärra kabinet, roheline salong. Roheline salong oli kasutusel mõisahärra visiittoa juurde kuuluva salongina, kuhu härra kutsus külalised jutuajamiseks edasi. Hall salong on sisustatud karjala kasest tehtud vene biidermeiermööbliga.
Saalis on originaalsohva nn ’Esivanemate pink’ pärineb 18.saj lõpust. Seintel on Pahlenite suguvõsa esindajate portreed. Selle sohva peal oleme kunagi uhkete soengutega poseerinud.

Esivanemate pink saalis

Esimesel korrusel on söögituba -2019 a

Meid oli kutsutud 1997.a muheda kolleegi ja hea sõbra pulma. Samal aja käisid mõisa pargis Hardi Volmeri filmi ,,Minu Leninid’’ filmivõtted. Ajaloolast tuli abiellumise puhul õnnitlema V. I. Lenin isiklikult (näitleja Viktor Suhhorukov). Pulmaliste seas tekitas sündmus elevust, nalja ja aasimist jätkus terveks õhtuks.

Lenin õnnitlemas noorpaari samas söögitoas- 1997.a.

Sinises salongis on Emma-stiilis polstertuba, mis oli 19. saj. lõpu mõisates levinud. 

Isabella Olga von Ungern-Sternberg (1846-1915)
sündinud von der Pahlen oli tuntud grafoloog terves Euroopas

2000.a sügisel oli ühe kauni noorpaari pulmatseremoonia Palmse mõisas, pidu peeti Põrna kõrtsis. Pulmalistele anti aega  tutvuda nii mõisa maalide kui pargiga.

Noorte kunstihuvi äratas koopia P. P. Rubens ,,Uinuvad kaunitarid’’ 
Ega ma ei ole kindel, et need pluss suuruses daamid üldse Rubensi originaalmaalilt on.

II korrusel on näitusetuba, magamistuba, kindralituba. 

Keldrikorrusel asusid mõisa ajal majapidamisruumid ja köök. Nüüdseks on kelder restaureeritud ja külalistele on näha köök, sigarituba, restorani saal, veinikelder.

Veinikelder

Veinikeldris on rikkalik veinivalik- viinamarjaveinid ja eestimaised puuviljaveinid.

Veinikeldrist saime selgete silmadega välja. Sealt edasi jalutasime Härjatalli, kus on avatud näitus ,,Eesti piiritus’’,  mis andis ülevaate piirituse tootmisest alates 15.sajandist.

XVIII saj viinaköök

Vaat, mida Venemaa peakeemik standardiseeris

 Gruppidel on võimalus osaleda viinade degusteerimise võistluses. Iga degusteerija saab diplomi.
Mulle tuli üks saarlaste lugu meelde. Saavad kaks sõpra pudeli juures kokku. 
,,Kas on värske viin?’’
,,Värske ja soolamata,’’ kinnitas sõber.
,,Eile öeldi mulle poes, et värske. Keerasin poole tunniga pudeli sisse, kõik oksendasin välja. Valetasivad, krt!’’
Ei hakand me ka siin viina värskust kontrollima😊

Vanad sepad 

Palmimajas imetlesime kõrget palmi, viinamarju, viirpapagoide laulu.

Palmimaja kaktuste tiib

Viinamarjad

Palmimaja

Palmse õunapuuaed

1978. a septembris sõlmis Lahemaa rahvuspargi direktor Ilmar Epner ja Põllumajandusinstituudi teadur Elsa Kukk leppe põlissortidel baseeruva Palmse viljapuuaia taastamiseks. 
Me mäletame selle aia rajamise algust. Mööda sõites mõtlesime, et millal nendest vitstest küll puud saavad. Nüüd on neljakümneaastane uhke aed.


 Elsa Kukk on juhendanud nii Palmse kui Sagadi mõisa aia rajamist.
Sõit jätkus Sagadi mõisa juurde.
Kõigepealt külastasime Metsamuuseumi. Meie olime varem käinud, aga elvakatele oli näitus ,,Mets toidab’’ uudne. Kuna meil käib tihe raudtee remont, siis tegin ühe pildi, kuidas vanasti raudtee liipreid saeti.
Liiprite tahumine ja palkide saagimine

Palgid kooriti koorimiskirve, -raua või liimeistri abil. Saagimisjoon märgiti palgile tahmanööriga. Palk tõsteti pukkjalgadele nin saeti kahekesi plokksaega. Tahumis- ehk liiprikirvega tahuti männipuust 10*10 või 10*15 tollised liiprid, mida müüdi tükikaupa.

Härrad Sagadi härrastemaja ees

Sagadi härrastemajas haarasime maja tutvustava mapi ja tegime oma sõpradele ise ekskursiooni koos tubade tutvustusega. Olen blogis ka varem mõisast kirjutanud. Tütre pulmadki on siin majas peetud.
Lõpuks olid mõisad läbi käidud, kõht tühjaks läinud. Sõime lõunat Sagadi restoranis. Nälg oli silmanägemise ka ära võtnud, pilt tuli nii udune😕 Praeks oli angersäga aedviljadega.



Saime ringsõiduga koju tagasi. Tegime kodus kohvi ja kooki ning sõbrad jätkasid oma puhkusereisi. Pead õnne tänama, et sõbrad sind ei unusta ja külaskäiguga elu helgemaks muudavad. Tugevat tervist ja ilusat puhkust, teile!