Sentens

Carpe diem!

Neljapäev, 30. juuni 2022

Juuni lõpp

 Jaanipäevast alates on püsinud kuiv ja soe ilm. Päevased temperatuurid 30°C ligi, öised 20°C. Selle aasta juunis on kuumalaine põhjustanud  troopilisi öid. Tavaliselt läheb peale päikese loojangut õhk jahedamaks, aga kuumalaine ajal on öine t° püsinud 20°C juures. Eelmisel aastal oli samuti troopilisi öid, ilmad püsisid kuumad juuli alguses, vihmuti töötas, kastekann oli igapäevane abimees. 

Juunis õitsevad põõsad.

 Teravalehine diervilla ’Dise’ ehk takispuu

Takispuu õis lähemalt

Lodjapuulehine -põisenelas ’Red Baron’ lehed on punakas pruunid, kuna jääb sirelite varju, siis on lehestik rohekas-pruun.

Õisik lähemalt

Suur harilik ebajasmiinipõõsas on pügatud ümmarguseks, seetõttu on õitsemine väheldane.

Tugeva hapukas-magusa lõhnaga ebajasmiini õied

Siberi kontpuu ’Gouchaultii’

Lehtede keskosa on roheline, ääred kollased. Õied kreemikasvalged.

Roosid alles alustavad õitsemist. Kollane roos kiratseb, loodame, et ajab uued võrsed ja näeme õisi. 

Roniroos ’Flammentanz’

Erkpunaste pooltäidetud õitega

Floribundroos  ’Morning Sun’

Säravad oranžpunased täidisõied

Armas nimetu roosa roos

Pojengid on täies õites. Nüüd kuumalaine harjal jääb õitseaeg lühikeseks. 

Roosa tõidisõieline pojeng ’Edulis Superba’

Valgeõieline pojeng ’Festima Maxima’ 

Roosa poolkera-tüüpi õiega pojeng

Mädapea pojengipäevadelt oleme ikka mõne pojengitaime kaasa ostnud. 

2019.a suvel käisime tütrega õppesõidu korras Mädapea mõisa pojengipäeval. Müügiplatsil ringi jalutades otsustasime, et  selle me võtame, mis pildil😊. Võtsime. See pojeng on ’Sarah Bernhardt’. See on üks armastatuim ja tuntuim  kõikidest pojengidest. Suurte roos-tüüpi, roosavarjunditega  täidisõied,  magusa ja meeldiva lõhnaga. Suured õied vajavad toestamist.
Pojeng ’Sarah Bernhardt’



Tervitused Islandile


Pojeng ’Coral Sunset’ on samuti Mädapealt kaasa ostetud. Väga hea väljanägemisega koralli värvi pojeng.
’Coral Sunset’



 Koralli- roosa- virsiku-lõheroosa värvusega pooltäidisõieline pojeng. Õitsedes muutub värv pastelkollaseni. Piltidel on ühe õie värvimuutus näha. Omapärase lõhnaga.  Tugev põõsas, varrel on üks õis. 


Harilik kitseenelas on kõrge ja vastupidav püsik

Mets-kassinaeris on ilutaim ja iidne ravitaim

Köha ja kurguprobleemide korral on hea teed teha. Tee sobib ka limanaha põletike raviks. Kuivatatud lilladest õitest valmistatud tee värvub siniseks.

Hosta peenrake viis aastat tagasi

Hosta peenar 2022


Ilmateadustaja lubas nädala lõpuni troopilisi öid ja palavaid päevi (30-32°C), mõnes kohas kohati vihmagi. Järgmisel nädalal lubati natuke jahedamat, 25°C sooja, siis võib keldrist välja kolida. Seni vihmutame ja niisutame. 

Laupäev, 25. juuni 2022

Jaanipäev

 Meil Eestis on vedanud, et jaanilaupäev ja jaanipäev on riigipühad. Jaanilaupäeval peame Eestis võidupüha. Seekord vaatasime telekast kodulinna Kuressaare keskväljakul toimuvat võidupüha paraadi. Linn oli ilusti lille löödud😊Jaaniõhtul teeme jaanituld, istume koos sõprade, tuttavatega väikse lõkke ääres ja grillime tavaliselt koduaias. 




Sättisime oma valge varjualuse üles ja eemalt vaadates tundus nagu oleks vabatahtlikud oma meditsiinitelgi meile õue peale vedanud. Sai nalja tehtud, et võtame proove. Mis proove? Noh õlle ja veiniproove degusteerimiseks. 
Salatit ja šašõkki ikka

Õhtul istusime naabritega lõkke ääres. Nooremad käisid laululaval Smilersit vaatamas-kuulamas, plaksutamas. Rahvast oli väga palju olnud, keegi arvas, et ligi 4000 pidulist. Kadrina vallas on üldse elanikke natuke alla viie tuhande. 

Jaanipäev oli soe ja päikseline. Helistasin oma armsale kursusekaaslasele, et head jaani soovida. Nad olid Rakke lähedal tammikus askeldamas, puhkamas. Osavalt vestluse käigus lasin end külla kutsuda. Ene on just selline sõber, kelle läheduses viibides tunnen head tunnet, tema seltsis võin valjusti mõelda. 

Kohapeal selgus, et olime pressinud endid Tammiku mõisa valitsejamaja peremehele külla.😉 Vat, sulle tammikut! Mõisa nimi on Tammiku. Tammiku mõis oli rüütlimõis, asub Lääne-Virumaal Rakke vallas Tammiku külas. Mõisa on esmakordselt mainitud 1526.a. 19.saj lõpus valmis historitsistlik peahoone, mis oli keskmise suurusega ühekorruseline hoone, vasakul tiival oli kahekorruseline tiibhoone. Peahoone taga laskusid trepid järveni, järve keskel lillepeenras oli marmorfiguur.

Tammiku häärber ja saarekesega tiik. Postkaarti näitas majaperemees.

Viimane omanik enne mõisate riigistamist oli Magnus Carl Ewald von Rennenkampff (1890-1930)
Tammiku mõisa ostis 1939.a. Voldemar Päts. Seal on käinud nii Nikolai kui Konstantin Päts. Mõis oli mõeldud riigimeestele vanaduspäevade veetmiseks. Siin suri koduarestis kirikuõpetaja Nikolai Päts 1940.a Vahepeal kuulus mõis Pätside suguvõsa liikmele. 

1948.a. hävines peahoone tulekahju tõttu, kuna üks ’’tark’’ proovis teise korruse koridoris tulistada tankirusikat, tulejuga süütas hoone. Hoone küll taastati, aga väga lihtsal kujul, midagi ei meenuta endist aega. Nõuka ajal kasutati korterelamuna, 1990. aastate lõpust asub siin hooldekodu, Väike -Maarja vallale kuuluv Tammiku Hooldekodu.

Tammiku hooldekodu  külg- ja tagafassaadi vaade

Tammiku hooldekodu esikülg


Tammiku mõisa häärber. Esifassaadi trepp, lahtine terass kõrgel soklil  1943.a. 


Tammiku mõisa peahoone esifassaad 2022.a

Mõisa üks säilinud kõrvalhoone on mõisa valitsejamaja. See on ehitatud nõlva peale.

Järve poolt vaadates on valitsejamaja kolmekorruseline

Üleval nõlval, peasissekäigu poolt on kahekorruseline

Meid võõrustati valitsejamajas. Väärikas meetripaksuste kiviseintega  maja vajab hoolt, veetrass ja kanalisatsioon uuendamist, kütteseadmed korrastamist, elektrijuhtmestik välja vahetamist. Kunagi kuulus maja metskonnale. Praegune pererahvas on usin ja töökas. Pesuvett tuuakse maja tagant järvest, õue on ehitatud kuivkäimla, elekter on majas, süüa saab teha elektripliidil. Kostitajad on külalislahked ja sõbralikud. Pakuti perenaise omatehtud marjaveini, mille üle võib õigusega uhke olla ja nimetada see majaveiniks.

Lahke pererahvas
Peremehe valdustesse kuulub saun, hobuste tall, laut. Hooldada on suur park, pargist saab alguse viiest järvest koosnev järvistu, maastik on reljeefne, kasvavad suured tammed, pärnad, saared. Kahjuks on paljusid saarepuid kimbutamas ohtlik seenhaigus-saaresurm, näha oli kuivanud okste ja ladvaga saarepuid.
Maja taga  on järv, kus sai kunagi ujumas käia

Tänasime sõpru toreda vastuvõtu eest, jätsime hüvasti ja sõitsime mõtlikult kodu poole. Rõõmustasime, et meie maalapp on väike nagu püksipaik teiste mõisavalduste kõrval. Eks siingi ole muret ja vaeva, aga jõudumööda tuleme toime.

Laupäeval käisime naabrinaisega veelkord Mädapea mõisaaias jalutamas. 

Mädapea mõisa peahoone tagafassaad


Nädalaga oli kogu pojengipõld jõudnud õide minna

On soe ja kuiv. Temperatuur muutub stabiilselt tõusvas joones , lubati 28-30°C . Eks siis kastame ja jahutame end. 

Esmaspäev, 20. juuni 2022

Mädapea pojengipäevad 2022

Sel aastal toimusid  Mädapea  mõisa  pojengipäevad 17.-19. juulil. Seekord oli erilise tähelepanu all kõige uuem pojengirühm Itoh-pojengid. Mädapea mõisa perenaisel Marika Vartlal ilmus just raamat ,,Moodsad Itoh-pojengid’’. Itoh-pojengid on pojengirühm, mille sünni peategelane on Jaapani aretaja Toichi Itoh. Ta soovis  kahte pojengirühma ristata, et saaksid mõlema rühma head omadused ja saaks  suurte kollaste täidisõitega pojenge.  Ta tegi pärast II MS palju ristamisi, et saada üldse idanevaid seemneid. Kuna rohtsed pojengid ja puispojengid ei õitsenud samal ajal, siis pidi kuidagi õietolmu säilitama. Lõpuks katsetused õnnestusid, aga paraku oli elu ebaõiglane, T. Itoh suri 1956.a.  nii ta ei näinudki oma seemikute õitsemist 1964. aastal. Noored, seemnest kasvatatud taimed (seemikud) hakkavad idanema kolmandal või neljandal aastal pärast külvi.  Õnneks USA kollektsionäär Louis Smirnov märkas erilisi pojengitaimi, ostis taimed ja registreeris need 1974.a.  Ameerika Pojengiseltsis. Itoh-rühma pojengid ongi oma nime saanud teadlase Toichi Itohi auks. Taimed on pika õitsemisajaga, poolpuitunud vartega, tänu sellele ei vaja meetrikõrguseks kasvav pojeng lisatoestust. Esimesed hübriidid olid kollase õievärvusega, nüüdseks on olemas oranže, erepunaseid, mustjaspunaseid Itoh-hübriide.

Mõisa peahoones oli pojengide näitus. Hinnata sai 51 eriilmelist pojengi.  Iga külastaja sai 5 nööpi ja need tuli lisada endale kõige rohkem meeldivate õite ette topsikutesse.





Sellel pildil on vasakult esimene sort ’Carina’, erepunane, suure  pooltäidisõis õiega.


Pojeng ’Carina’
Kuna Mädapea mõisa aed oli ka avatud, siis läksime seda ilusat taimesorti  aiast otsima. 
Pojeng ’ Pastelelegance’

Esimesel pildil on paremalt esimene pojengiõis ’Pastelelegance’, mis avaldas erilist muljet. On eriline just värvuselt- elegantselt kahvaturoosad ja kreemika tooniga pooltäidisõied, keskel kuldne südamik. Tugeval varrel on suured õied, mille läbimõõt võib ulatuda kuni 20 cm. Ameerika aretaja registreeris sordi 1989.a. Küllaltki eksklusiivne pojengisort. Külastajate lemmik sellel aastal.👍

Pojeng ’Tshernomor’  selline nimi!

Pojeng ’Tshernomor’

Hiline kevad on mõjutanud pojengide õitseaja algust, paljud sordid ei olnud õitsemist veel alustanud. 
Me külastasime aeda laupäeval ja kõige suurema vihma ajal. Pildid tulid hägused ja ise saime  märjaks.

Peahoones rääkis Sulev Savisaar pojengidest.  Üks proua küsis ta käest, kuidas tal aretustegevus edeneb. Savisaar vastas, et ta ei areta eriliselt midagi. Võtab seemnekupra ja paneb seemned mulda, siis ootab mitu aastat enne kui õit näeb. Kui õis tuleb teistmoodi kui emastaimel on, siis ongi aretustöö tehtud😊

Sulev Savisaar 
Sulev Savisaar on nagu aukülaline. Esimesed 61 erinevat pojengisorti pärinevad tema aiast. Mädapea mõisa esimene, 2017.a. korraldatud pojengipäev, oli pühendatud Sulev Savisaare pikaajalisele aretaja ja kollektsionääri tööle.

Mõisahoones vihmavarjus

Aias sai ringi vaadata ja ümber müügiplatsi tiirutatud. Vihm läks nii tugevaks, et tulime kiiruga ja tühjade kätega ruttu autosse tagasi. Varasemad ja ilusamad õitsejad saime üle vaadatud. 
Mädapea mõisa aias on veel sirelite kollektsioon. Mõnest sai pilti teha, aga enamus sai nina püsti koos piiskadega läbi nuusutatud.
Sirelite allee



24.- 26.juunil on Mädapea pojengiaia külastuspäevad. Minge ilu nautima!