Elu tagaaias

Lund on nüüd nii palju, et saab suusatada, tõukekelgutada, rookida, kiita ja kiruda. Külma täpselt sama moodi. Maja ees on kõik peenrad lumemüüridega kaetud. Esimese korruse aknast saab veel kiigata tänavale, kes julgeb suure lumega külla tulla.

Roniroos on lumemäe alla varjunud

Tagaaias käib omaette elu. Linnusöögimajas on käinud kollase kõhualuse ja musta triibuga rasvatihased, pruunika alapoolega ilma musta triibuta musttihased, sinise pealaega ja kollast kõhualust poolitava tumeda triibuga sinitihased. Suuremate salkadena külastavad söögimaja rohevindid. Nad on sellised sõjakad, küll on neil ütlemist meie tihastega, küll kisuvad riidu üles varblastega, sorivad toidu seest paremad palad (päevalilleseemneid) välja. Arvukalt on koduvarblasi. Mõnikord on näha olnud  hallrästast ja hiljuti veel musträstast, kes otsis arooniapõõsa pealt külmunud marju. 

Lume tulekuga sattusid meie õuele tuvid. Nemad nokkisid linnusöögimajast maha pudenenud teri ja seemneid, mida ülakorruse saksad maha pudistasid. Nüüdseks on talvitumiskohta tagasi lennanud. 

Suur kirjurähn käis tihaste rasvapalli kallal maiustamas. Tal on kaks varvast ettepoole ja kaks tahapoole suunatud, on osav rippuja okste alumisel küljel ja rasvapallil kiikudes. Kui koputasin vastu aknaklaasi, et jätku tihastele ka, siis läks puutüve taha peitu ja oli seal seni, kuni ma aknast kaugemale läksin. Sama kordus veel paar korda, vahepeal hiilis, kas ma olen kohal. Kui märkas mind, siis varjus tüve taha ootele. Oli ikka kannatust tal! Ühel päeval käis äge võitlus punase kõhualusega suur-kirjurähni ja väiksema kollase kõhualusega väike-kirjurähni vahel. Lendasid ,,kii-kik’’des minema ja siiani pole kumbki tagasi tulnud.

 Kogu tegevust aias jälgib vana hallvares, kes hoiab olukorda kontrolli all ja sekkub vajadusel. Üks kord oli varestel ka häda majas kui taevas tiirutas madrusesärgiga lind. Ajas parves noorlindu taga, kuid kätte ei saanud. Kas tõesti suurem, emane raudkull suudab nii suuri linde jahtida? 

Veel keksivad mõned harakad mööda puude latvu aga lähemale ei tule.

Kivikuningas tänab ellujäämise eest, selja taga on olelusvõitluse jäljed

Nüüd on meie endise kanakuuri alla ja selle lähedusse sisse seadnud üks huvitav loom. Ajasime jälgi, püüdsime pilti teha. Ei ole meil Remo Savisaare kannatust, oskust ega riistvara. Seenevana ikka sättis jälgima ja nägi liikumist ja värvust. Tumepruuni karvaga, nägu heledam, umbes poole meetri pikkune koos sabaga, vilgas loom. Libises nagu kasukakrae üle võrkaia, imestas peremees.

Salakäik kuuri alla

Jäljed komposti hunniku lähedal

Kui nüüd tõesti on tegu tuhkruga, siis märtsis-aprillis peab silma peal hoidma, kas pesakond hakkab suurenema või läheb ise metsa tagasi. Kanade võtmine on kahtluse all kui selline  koduloom on  tulnud majapidamisse. Sel talvel ei ole  siiani  ühtegi hiirepoega majja sooja tulnud. Kas on uue karjuse teene?