Oravajutud

Oraval on tore ema,
ronimist ei keela tema!
Tema keelata ei saa,
sest  ta ronib ise ka.
Orav ehk harilik orav ehk punaorav on ainus Eestis pärismaisena elav orava liik. Teda võib kohata kõigis metsatüüpides,  linnaparkides, surnuaedades. Meie oleme näinud neid raudteeäärsetel suurtel pärnadel hüppamas. Sügisel võeti päris mitu suurt puud maha, võib olla oli mõnes puuõõnsuses ka oravate pesa. Suve teisel pool korjavad oravad endale talvevarusid, mis peidetakse puuõõnde või sambla alla. Kas on toiduvarud hävitatud või mõni muu põhjus, igatahes hakkas üks vahva orav meie köögiakna taga  lindude söögimajas maiustamas käima.

Hallikaspruuni karvaga , heleda kõhualusega 

Kõrvapintslid kuuluvad talvekarvastiku juurde

Oravad on küll segatoidulised kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguseid seemneid. See ootamatu linnumaja vallutamine ajas kohalikud tegelased segadusse.

Sinitihane ja rasvatihane on üllatusest tummad,

orav  pistab nende toidulauale pandu nahka

Ühise söögilaua eest tuleb võidelda ja konkurendid korrale kutsuda

Köögiaknast kiigati sisse, kus pähkleid on 

Kuuseheki alt võib leida kuusekäbidest tekitatud krobelise varrega nuiasid. Orav alustab käbi söömist ülemisest otsast, jättes varre pinnuliseks. Männikäbid sobivad samuti söömiseks.

 Orava jalajäljed lumel on nagu kaks hüüumärki, mis hoiavad lahku.

Orava jäljed lumel

Ümber maja on neid jälgi tihedalt jäetud.

Vilka orava tegevust on põnev lumises tagaaias jälgida

Pildid on vähe udused, läbi kolmese klaaspaketi on raske teravaid pilte saada.