Vaheaeg

Eelmise aasta lõpul anti talvist puhkust nii kooliskäijatele, õpetajatele kui ka tööinimestele. Pensionärid said samuti vabaks võtta. Me peremehega põrutasime jõululaupäevaks Tartusse poja perele külla, kus saime kokku poja abikaasa ema ja venna perega.  Oli tore ja hubane nagu alati kui käid harva sugulaste pool. Et söögiisu närbiks ei muutuks, kõndisime Tartu Raekoja platsil. Ilm oli ilus, taevas selge ja tähed särasid kui inglid.

Esimese jõulupüha veetsime kodus. Lumi sulas ümberringi, härmatis langes puudelt ja vett tilkus ninast. Pabertaskurätikuid kulus karpide viisi. Pikalt ei saanud turtsuda, sest  teiseks jõulupühaks olime kutsunud lapsed ja lapselapsed endile külla. Jõuluvana oli oma kingikoti meile ukse taha sokutanud, nii pidime ise pakid laiali jagama. Lõvisüdamik leidis mütsi ja lasi kõigil viisakalt salmi lugeda, tantsida või räppida.

Lahkudes tänas päkapikk viisakalt pererahvast ja soovis head aastalõppu. Kui  pere on korraks koos, siis on õnnetunne nii suur, et ei taha südamesse ära mahtuda. Vanasti ajasid mehed kenasid juttusid õllenõu ümber, siis olid kõik kenad väetid järgmisel hommikul. Tänapäeval saadakse jutud glögi saatel räägitud ning järgmine päev toimetatakse juba usinalt edasi.
Neljapäeval oli piparkoogimaja meisterdamise töötuba. Lõvipreili arvas, et vanaema saab nüüd lõpuks ka lastelastega maja teha, sest siiani on tal nii igav olnud.

Piparkoogimaja 2018

Õues sai lumemehi veeretada, lumi oli sula ja  paras vormide kujundamiseks. Kuna porgandid olid supiks keedetud, siis sobisid ninaks nii mandariin kui patisson. Sellised lõbusad nösuninad. Noored ise said säravad silmad ja punased põsed.

Reedel võtsime ette kinoreisi Rakverre. Lapsed olid üllatunud, et vanaema tuleb ka lastefilmi vaatama. Ostsime kino vaatamiseks kõik olulised lisad kaasa ja nautisime filmi Pulksonist.

Laupäeval sõitsid Lõvisüdamed ema-isaga Rakvere Spa-sse valgusefektidega liutorust alla laskma. Me mehega lodistasime ja mõnulesime oma saunas koos viha ja saunajoogiga.  Pärast veeprotseduure olid lihased lõdvad ja uni  magus.
Pühapäevaks oli lund veel alles jäänud ja nii jätkasid noored koos emaga kindluse ehitamist. Seinad said õhtuks püsti, ukseauk paras. Vanadele anti korraldus kindlust valvata.

 Enne ärasõitu pistis Lõvipreili ühe piparkoogi põske. Vanaisa soovitas veel ühe tagavaraks kaasa võtta. Tüdruk tänas ilusti ja ütles, et ta ei soovi rohkem. No, me oleme oma laste kasvatamisega saanud sellise kommikarastuse ja teame, et lihtsalt  niisama pole keegi magusast keeldunud. Hiljem tuli tõde päevavalgele, et see oligi selles majas lõpupiparkook.
Vana-aasta viimasel päeval ajas Lõvisüdamete isa tööasju. Hommikul helistati äreva häälega, et mingid rohelised mehikesed hiilivad ümber ehitusobjekti. (Kaitsevägi korraldas õppusi). ’Staabist’ anti jooksvalt juhtnöörid: ,,Rünnaku risk ei ole tõenäoline. Rünnaku korral  võtta sisse kaitsepositsioonid rünnaku tõrjumiseks!’’  Õnneks nii drastiliseks olukord ei kujunenud. Meil ei olnud põhjust midagi karta, sest meil oli vägev kindlus õue peal.

Sõbranna käis oma uue mehega meile head vana aasta lõppu soovimas. Vana aasta saatsime kaasaga kahekesi ära. Rakette ei julgenud ise lasta, aga teiste omasid jälgisime kange kaelaga kapuutsi varjust. Uue aasta tormirisu jäi paariks päevaks jalgu. Teise jaanuari õhtuks sõitsid lapselapsed koos isaga läbi tuisu ja tormi meile hoiule. Mängisime lauamängu ,,Labürinti’’.
Neljapäeval pidi vanaema Tallinna tervisekontrolli minema. Nii jäi Lõvipreili kolme mehega: venna, isa ja vanaisaga koduvalvuriks.

Raudteejaamas oli uus rong ees.

Esimese ehmatuse peale ei osanud midagi arvata. Esmalt tuli meelde Dave Bentoni lauldud laul.

Kui jaamast lahkub rong, viib tervitusi kaasa.
Võõrsile viib soove häid.
Raudseil teel sõidab jaamast jaama.
Et rõõmustada kaugeid koduseid.

See oli lisarong, mis pandi pühade puhul sõitma Moskva-Tallinn-Moskva. Moskvast  väljus eelmisel päeval 15.50 kohaliku aja järgi, Tallinna peaks jõudma järgmisel päeval 10.19. Nüüd tukkus Kadrinas aega parajaks.
Elroni rong oli reisijaid nii täis, et ma istusin vahekäigus treppide peal. Õnneks üks proua väljus Tapal, siis  nihverdasin end tema kohale istuma.

Neljapäevaks oli toas istumise valu üle läinud ja lapsed said õues möllata. Naabripoisid kutsuti appi kanamune korjama.

Piigal oli raamatus õpetus kuidas minipitsasid teha. Et kahe söögi vahe pikaks ei veniks täitsime selle küpsetamisega.

Reede õhtul oli saun, kus kõik said puhta kere ja pestud unenäod. Laupäeva hommikul putru süües rääkisid lapsed õhinal oma unenägudest, kiisust ja Pilleliisust.

Head uut aastat ja toredat kooliaega!