Sentens

Carpe diem!

neljapäev, 21. veebruar 2019

Tõe ja õiguse jälgedel

Filmi ,,Tõde ja õigus’’ 36aastane režissöör Tanel Toom on varem kuulsust kogunud tudengifilmi Oscari võitmisega 2010 aastal. Mõtet, teha film  tõe ja õiguse otsingutest, oli Tanel  kaasas kandnud mitmeid aastaid. Filmiti 1,5 aastat, filmis on kajastatud  24 aasta tegevus. Eelhäälestus kodumaisele suurfilmile oli hea.
  Eestimaal on pärisorjus kaotatud 200 aastat tagasi. See oli poole sajandi pikkune protsess. Sellega kaasnes talupoegade isiklik vabadus, väikemaaomandi õigus, passiseadus, mis lubas talupoegadel ringi liikuda.  1868.a. kaotati ka teoorjus. A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus’’ algab sõnadega ,,See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul...’ (Kõrvemaa 1872).... Tammsaare on kirjutanud universaalse loo, mis oleks võinud juhtuda kus ja millal iganes. I osa ilmus 1926 aastal. ,,Tõde ja õigus’’ on film kodu loomisest.


Filmi võtteplats

Vargamäe talu oli võlgu ostetud, sisse oli makstud käsiraha. Paar kuud abielus olnud Krõõt oli 20-aastane ja Andres  ligi kolmekümnene kui nad asusid elama Vargamäele. Algas töö, eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. AHT. Seepärast  töötatigi väsimatult, et lastel parem põli oleks.
Andrest mängis Priit Voog ja  Priit Võigemast oli Pearu osatäitja. Võigemast on öelnud, et tal pole küll nii karvaseid ja suuri mune kui Pearul. Aga ta mängis need munad veel karvasemaks ja suuremaks:)

Pearu-Priit Võigemast ja Andres- Priit Loog

Kõrtsistseenides lasti nii käed kui sõnad käiku ja tundus, et nendest ärplemistest väljus Pearu pea alati võitjana. Hooples oma sinise silmaga, mille Andrese käest oli saanud. Miskipärast ootasin filmis kõrtsistseeni, kus üksteise võidu ’katariinasid’ kõrtsilauale laoti. Raamatus on suurustamist ilmekalt kirjeldatud. Filmi ei olnud seda pandud. Ehtne kõrtsmik oli tuttav Vanemuise teatri etendusest ,,Meie oma tõde, meie oma õigus’’- Riho Kütsar. Läbi hammaste lirtsuv sülitamine oli filigraanselt välja treenitud. ,,Litsid mehed need Vargamäe omad’’ oli tema tunnuslause. Üks asi tundus küll natuke võõras. Kõrtsis hakkasid kõik mehed korraga Lullu lorilaulu laulma, laulsid nii hästi nagu RAM mehed. Vaevalt, et kõik kõrtsilised nii hästi laulda oskasid, aga see selleks.


Vasakult Hundipalu Tiidu osas Ott Aardam, Rava Kustas-Andres Mähar, 
Pearu-Priit Võigemast, Andres-Priit Loog kõrtsis

Mari osatäitja Ester Kuntu sai tuttavaks ,,Pääsukese...’’ filmist, kus mängis filmimehe silmarõõmu. Jussi narrimine, Jussi kosimine oli nii ehe ja siiras.

Mari osas Ester Kuntu, Juss-Simeoni Sundja

Elu koos Andresega ei olnud kerge. Laste surm ja hirm, alusetu süüdistamine ja peks alandasid Mari. Mari oli allaheitlik, lootis vaid Jumalale, andis talle õiguse nii heas kui halvas.
Lapsed, loomad ja ilmastikutingimused mängisid filmis kaasa.
Imestusväärt näitlejad olid lapsed. Kuidas nad kõik mitmekesi ühes toas paigal ja vaikselt suutsid olla kui vanemad rääkisid.

Krõõdal - Maiken Schmidtil- on sündinud teine tütar Maret, tütar Liisi ema voodi ees

Üks stseen lastega pani valusalt neelatama. Mari uuris  vanimatelt tüdrukutelt, mis nad seal aia ääres naabripoistega toimetavad. Hirm isa käest karistada saada tõi neile  suured pisarad silmi. No nii kahju oli neist noortest lastest.
Loomadega askeldamine oli ka imekspandav. Kuidas lehm soost(vannist) kätte saadi? Üllatav, kuidas need sead heleda hääle peale rukkist välja ja Krõõdale järgi jooksma meelitati? Pearu uhke kihutamine hobuvankril! Kuidas krants akna alla sitale saadi? Kuidas kanad rahulikult jalutades kaadrisse jäid?

Varjupaigakoer Aada oli tõeline filmitäht

Maastik ja droonikaadrid olid ilmekad. Talvekaadrite abil sai aimu aastaaegade vaheldumisest. Nii sai aru, kas on möödunud aasta või mitu. Seapõrsad kosunud,  rukis küpsenud, lapsed sirgunud, mehed habetunud jne
Grimmist. Sauna-Madist mängis Indrek Sammul. See, kuidas muutus näitleja koos grimmiga vanaks, hädiseks nii kehas kui vaimus, oli tõene. Priit Võigemasti aeganõudev vana Pearu grimm oli hämmastav, aga ega tema kuraas vanusele vaatamata kahanenud. Andrese viha eest  suutis imestamapaneva hooga hüpata üle kõrtsileti.
Läbiv teema oli filmis tõe ja õiguse taga ajamine. Kohtus käimine. Krõõt püüdis naabrimehi lepitada, et targem annab järele. ,, Ma peaks laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem?’’ küsis Andres. 
Andrese kalestumine toimus meie silme all. Raske töö, esimese naise ja laste surm räsisid teda. Andres otsis tõde piiblist, otsis oma õigusele kinnitust. Hiljem saab selgeks, et kõik siin ilmas ei sõltu tema tahtest.
Kinost väljudes jääb kummitama mõte, kas me ise oleme suutnud töö teisele kohale seada ja esmalt hoida ja armastada oma pereliikmeid. Meie lapsedki on pidanud majapidamistöödes ja majaehitusel kaasa lööma. Suuremad õed on väikevenna järele vaadanud. Haridust on peetud oluliseks. Kas nad on õnnelikud olnud?
  ’Veart’ film nagu Pearu  kiita oskaks. Raamatut on loetud, näidendeid on vaadatud, filmgi ära nähtud. Kas tõde ja õigus on lähemale tulnud?
Minge kinno!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar