Kuu aega eriolukorda

Nüüdseks on möödunud  eriolukorra väljakuulutamisest Eestis kuu aega. Eesliini töötajad rabelevad viimase piirini: meditsiinitöötajad, kaupmehed, politseinikud, pedagoogid.  Distantsõpe näitab kui võimekad õpetajad meie lapsevanemad on. Suurem osa inimesi istub kodus ja teeb tööd kodukontoris. Alguses oli palju musta huumorit koroona ja sellele järgnenud WC paberi ostupaanika üle. Siis oli segadus, nüüd on kurb. Praegu reklaamitakse kauba kojuvedu. Väiketalunikud pakuvad koju toomisega suitsukala, -kana, -liha. Keegi müüb kartulit jne. Kõige rohkem segab liikumise piiramine, see kaks inimest koos ja kahe meetriste vahedega. Poeskäik on  iseenesest suursündmus,  käime kord nädalas ostunimekirjaga. Eelnevalt dušši alt läbi, siis  puhtad riided selga ja natuke värvi ka peale😊.  Kaupluses toimetame nagu hiired sahvris, kellegagi ei räägi ega suhtle.

Kanname maski, desinfitseerime enne ja pärast osturetke käsi, kanname kindaid.  On küll läbimõeldud nimekiri, aga ikka saab mingi asi otsa, mida ei oska ette näha. Küll põleb pirn läbi, siis  saab patarei tühjaks, pesemisvahendid otsakorral, seep kulunud viimase seibini, margid otsas.

Aprillikuus on Seenevana sünnipäev, mis seekord kattus ülestõusmispühade esimese pühaga.  Tähistasime sünnipäeva nii nagu praegused olud lubavad. Skype’i teel õnnitlesime juubilari, koksisime virtuaalselt mune, laulsime sünnipäeva laulu. Ei puudunud ka tervitusjook, igal perel vastavalt oma tavadele.

Juubilarile tervitusmunad😊

Pensinäridena meie elu-olu väga muutunud ei ole. Pension jookseb, isegi tõsteti! Keldris mahla-moosi-salativarud olemas. Oma õues saab värsket õhku hingata ja kevadiste aiatöödega tegeleda.
Selle kuu kõige soojemal päeval, 7. aprillil +18°C, püüdsin kasvuhoone läbipaistvaks saada. Osaliselt õnnestuski. Osaliselt seetõttu, et teise osa poolel saunatavad veel kanad.

Kasvuhoones kasvab sibul, redis, salat.

Õues kosuvad puuriidad.

Aknalaual tomatitaimed

 Lund võiks vähem sadada.😊
Kanaputkas on meil uus kostiline-siil. Tuli ükspäev sisse, keeras end kanapesasse magama ja ongi nüüd nagu pereliige. Meil siin nagu kodutute loomade varjupaik. Eelmisel talvel oli üks kass kanaputkas talvitumas, nüüd on siil endale varjupaiga leidnud. Loodame, et siia poegima ei tulnud.

Siil kanapesas

Ilmad on jahedad ja mingit valget lumemoodi sodi sajab üle päeva. Kuna aega on nii lahvelt käes, siis jagub seda ka raamatute lugemiseks.

Ja kirjade kirjutamiseks.

Hommikuti õpetatakse televiisoris kuidas kodustes tingimustes võimelda. Ühel hommikul pidin selja ära nikastama, arvates,  et olen mitmeid kordi noorem ja paindlikum. Telekast oleme uudiseid jälginud, vahel  need on õudsemad kui igasugu katastrooffilmid.
Proovisin aega parajaks teha pirukate küpsetamisega.

 Natuke  viisin pirukaid ka naabrinaise ukse taha. Andsin kella ja siis jooksin värava taha lehvitama. On ikka elu!

Lihapirukad puljongiga

Olukord on praegu segane: püsigem kodus, aga hoidkem kokku, hooligem oma lähedastest, aga ärgem külastagem neid. Saarlastele - jääge negatiivseks!
Kui me saame ükskord sellest viirusest vabaks, siis on sellest olukorrast midagi õpetlikku kaasa võtta. Seniks püsime kodus.

Punapäikse loojangu eel, raagus puude aeg