Väätsal

 Esimene peatus Väätsal oli Väätsa mõisa ees. Seal võttis meid vastu Väätsa jalgrattamuuseumi asutaja ja juht Valdo Praust. Tundsime endid nagu õpilased 5b-st, kes kogunesid muuseumi ette ja vaatasid ringi kerge segadusega. Kohe tõmmati meid joonele, kamandati näoga päikse ja mõisa poole.

Väätsa mõisa tagaküljel tähelepanelikul suurt juhti kuulamas

Hoone püstitati 18.saj lõpus, kõrge sokkel ja ümarad nurgad. Omapärane on peahoone paigutus. Tavaliselt on peahoone taga park, siin peahoone tagakülg suunatud Türile suunduva tee poole. Park rajati tee ümbrusse ja teisele poole teed jõe äärde 19.saj teisel poolel. 1870.a. ostis mõisa Karl von Seydlitz. Sellest ajast on säilinud karjahoone, ümarnurkadega laudahoone. 1919.a. mõis riigistati, 1925.a.  kolis sinna kool. 1970ndadel ehitati sinna külge kolmekorruseline juurdeehitus, mis varjab ära osa algsest fassaadist. Algne välisuks ja mõisaesine ring ei ole kasutatavad.

2002.a. on taastatud  kaunis mõisasaal

2010-2011.a. võeti Norra Kuningriigi abirahadega ette kogu mõisahoone restaureerimine. Taastati fassaadid (likvideeriti pritskrohv), vahepeal ette pandud plastaknad asendati originaalilähedaste puitakendega. Tagakülje keskosale lisati väike rõdu, taastati ruumide anfilaadlahendus, puhastati välja laemaalinguid. Mõisahoonet kasutatakse lisaks kooli vajadustele ka teiste pidulike koosviibimiste, konverentside ja ürituste korraldamiseks.

Kolmekordne juurdeehitus koolimaja tarbeks on mõisaga galerii abil ühendatud (pilt Muinsuskaitseameti lehelt)

Pargis on pink kauaaegsele koolijuhile. Eluaastad 1930-2010

 Väätsal asub  Eesti Jalgrattamuuseum, mis asub Väätsa ajaloolises vallamajas. Muuseumi juht V.Praust  tutvustas muuseumis olevaid jalgrattaid, nende ajalugu väga põhjalikult. Üle saja ajaloolise ratta, alates leiutamisest kuni 1990.aastateni, lisaks kellad, lambid,sildid, raadiod, grammafonid. Erilise tähelepanu all on Eesti  1920-1930.a rattatööstus.

Jooksuratas 1817.a.

Ämblik Prantsusmaa1882.a.

Kondiraputaja 1868-1870 valmistatud Prantsusmaal

Lastejalgratas 1920-1930ndad Valmistatud Eestis väikses töökojas

Raam ei ole valmistatud mitte torudest, vaid lehtterasest.

Ees meestejalgratas ETK Original Luxus, 1940

 valmistatud Tallinnas asunud ETK Jalgrattatehases

 

Jalgratas OWA abimootoriga

Mootor valmistatud Austrias 1929.a.

Volvo ITERA, 1982 Rootsi, maailma esimene täisplastmassratas

Trenažöör Machine Monark, 1962 Rootsi

Brežnevi aegne kolmerattaline jalgratas, mille sai soovi korral ümber kujundada harilikuks kaherattaliseks.  Toodetud Venemaal 1982.a.

Valik lastejalgrattaid 1970-1980.a

Väikelaste rattatool

Sellisega sõitsid meie tüdrukud

Školnik  valmistatud Gorki autotehases Venemaal 1977. 1978

Krežgute, 1986 tütarlaste jalgratas

Valmistatud Leedus Šiauliais 

Kellel huvi, sel tasub kindlasti seda muuseumi külastada. Põnevaid üllatusi jätkub mitmeks korraks.  Sellega meie reisi viimane sihtkoht sai läbitud ja nüüd koju tagasi. Suviseid palavaid tervitusi!