Sentens

Carpe diem!

laupäev, 31. juuli 2021

Käisime jälle saarel- Hiiumaal

 Juulikuus saime kaks saart ära vallutatud. Rootslased vallutasid ka Hiiumaa ja pool Saaremaad 16. sajandi keskel.😉

Reisikorraldaja Rändtigu pakub loodusreise bussiga loodus- ja kultuurihuvilistele reisijatele. Kuna rahvast oli vähe, siis sõit toimus mikrobussiga, aga see eest kohalik Hiiumaa giid tutvustas meile kõiki nurgataguseid. Reisi lõpus julgesime küsida, kas mõni maja Hiiumaal jäi ka näitamata, mispeale ta kutsus meid tagasi, et Emmaste jäi küll plaanist välja.

Startisime Rakverest 6.30, jõudsime kell 10.00 väljuvale Leigerile.

Laevareis kestis natuke üle tunni. Ilm oli päikseline, tuulevaikne ja soe. Panime tähele, et praam sõitis kahe meremärgi vahelt läbi.

Laevatee on tähistatud poidega, mis asuvad Rukki ja Heltermaa kanalite ääres. Heltermaa sadamas võttis meid vastu giid Madis Roosimaa. 

Kõigepealt käisime vaatamas Põlise leppe kive. Esmapilgul tundus suur kivihunnik kummaline. Ega nende tähendust ja päritolu ei tea hiidlased ise ka. Arvatakse, et see on muistne hiiekoht, kus käidi jumalaga aru pidamas ja tähtsaid leppeid sõlmimas või tõid meremehed enne pikale reisile minekut siia õnnekivi. 


Sõitsime Suursadama juurest läbi. Kunagi asusid seal lähedal lubjapõletusahjud, mille toodang läks Läänemere sadamatesse, seega oli otstarbekas rajada siia laevaehitusettevõte. 19. saj keskel ehitati just selles sadamas Eesti suurim laev ,,Hioma’’, mis purjetas esimese Eesti laevana üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Vahi hiidlasi! Sõitsime mööda Partsi mõisa varemetest. Kärdla lennuvälja  lähedalt möödusime. 2001.a kukkus Palade lähedal alla reisilennuk, milles kaks reisijat hukkus.  Praegu on lennuühendus Kärdla ja Tallinna vahel, suvine lennuplaan on talvisest tihedam.
Kärdla lennujaamast kilomeetri kaugusel on Helmerseni kivikülv. Kunagi oli see ülisuur rahn, mis aja jooksul on lagunenud, kivikamakad jäid mannerjää taandudes lähestikku. Terane vaatleja võib aru saada milline tükk millega kokku sobib. Peterburi Mäeinstituudi professor Gregor Helmerseni nimi on jäädvustunud tema poolt uuritud kivikülvi nimes.

Kärdlat on esmakordselt mainitud 1564. aastal, siis oli see rootslaste asundus. 1810. aastaks oli enamik rootsi peresid lahkunud  ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla küla hakkas kasvama paarkümmend aastat hiljem Suuremõisast sinna üle  toodud Hiiu-Kärdla kalevivabriku tõttu. See oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid, mis tegutses Hiiumaal 1829-1940. Algusaastail oli tooraineks kohaliku lamba ja meriino ristandite vill. Sajandi lõpupoole toodi kogu vill sisse mujalt riikidest, sealhulgas Autraaliast. Toodanguks oli lisaks kalevile ka lõng. 


Kärdlas Vabrikuväljakul on Kärdla Kalevivabriku mälestusmärk. Autor on Mati Karmin. Püstitati 1982.a. Graniidist alusele asetatud kujund sümboliseerib kangastelgi. 

Aluskivile kinnitatud vaskplaat barjeljeefiga kujutab 1873.a. valminud uut vabrikut, mille neljakorruseline hiigelkorpus oli väljapaistvamaid tööstushooneid Eestis. 

Kärdla loode-lääneosa looduslikuks rikkuseks on Eestis harva esinevad arteesiakaevud. Ausalt öeldes, ei olnud varem kuulnudki, et sellised kaevud ka Hiiumaal on. Kaevude valmistamist võimaldavad maapõues peituvad vildakad paekihid, mistõttu vesi liigub surve all. Läbi liiva, kruusa ja pae surutakse 10-15 m sügavusele torud, mille kaudu vesi purskub maapinnale purskkaevuna. Nägime päris mitmes õues töötavaid purskkaevusid. Giidi jutu järgi on nutikamad juhtinud vee kööki või sauna. 

Kärdla kirik ehitati tööliste poolt kogutud rahaga. Kiriku ehituslugu on omapärane selle poolest, et kivikirikule ehitati juurde puust kellatorn, mis ühendati kiriku ruumidega.

  Alles mõni aasta tagasi tehti korda nii kirikuhoone kui selle interjöör, orel. Kirikutorni tippu  pandi taastatud ja kullatud kujul tagasi malmrist, mis oli sõja käigus kannatada saanud.  

Kärdla kiriku ees on monument II MS langenud hiidlastele. Pronksskulptuur kannab Eesti mundrit, peast on võtnud Soome kiivri, mis on viide sellele, et osa hiidlasi suundus appi põhjanaabritele.

 Monument koosneb kiviplokkidest, mis tõusevad üha kõrgemaks, kividel on langenute nimed. Mälestusmärgi autor Elo Liiv on öelnud, et on kujutanud Toonela jõge, millel istub sõjast naasnud noor mees, kes ei tea veel, mis teda kodus ootab. Modelliks oli Hiiumaal sirgunud noormees, kes on samuti sõdur.

Ristimäe. Üks legend räägib kokkupõrkunud pulmarongist, kus ühest saanud surma peig ja teisest pruut. Levinud on ka seisukoht, et riste pannakse alates sellest kui hiiurootslasi sunniti Hiiumaalt lahkuma. Mõned allikad soovitavad turistidel riste püstitada, et saavutada head õnne.


Mihkli talumuuseum on rikas kõrvalhoonete poolest. Toiduait, riide-ja viljaait, pöördusega ait, mis koosneb kolmest osast- ait, vankrikuur ja küün. Kuna hoone on ehitatud mitmes järgus, siis ei ole hoone sirge, vaid natuke pöördus ehk kaardus. Õuel on koobaskelder. Kaugemas osas on saun-paargu ehk suveköök  ning suitsusaun, mis töötab tänaseni.
Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjaosas Tahkuna poolsaare põhjatipus. Tsaari-Venemaa ostis tuletorni Pariisi maailmanäituselt 1871. Kaks aastat hiljem alustati malmist  tuletorni ehitamist. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge kokku monteerida.

Tahkuna tuletorni lähedal on mälestusmärk nii Estonial hukkunud lastele kui ka katastroofi tõttu sündimata lastele. Risti küljes ripub pronkskell, mis tuulega hakkab helisema.

Kõpu tuletorn on vanim navigatsioonimälestis Baltikumis, maailmas vanuselt kolmas pidevalt tegutsev tuletorn. Asub Kõpu poolsaare keskel kõrgendikul. 1531.aastal  kasutusele võetud 36m kõrgune torn oli Hansa Liidu laevastikule oluline märgis. Hiiumaast läks  mööda Põhja-Euroopa tähtsaim ida-lääne kaubatee. Kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel. Nii ehitatigi Hiiu madala eest hoiatamiseks Kõpu tuletorn.
 

Ristna tuletorn .  Asub Kõpu poolsaare läänetipus. Tellis Tsaari-Venemaa mereohutuse tagamiseks. Metallkonstruktsioonide detailid valmistati 1874.a. Pariisis Gustav Eiffeli tehases. Tuletorn kooseneb kahest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. Pärast I MS kaeti torn betoonkattega.

Pärast õhtusööki jalutasime kõrge liivakivikaldaga Vanajõe orgu. Vanajõe org on uhtorg Hiiu maakonna lääneosas Vanajõe alamjooksul, kus jõgi on ennast uuristanud liivaluidete vahel kuni 10 m sügavusele .

Leluselja. Esimese päeva lõpetasime ühe vahva hiiu proua õuel. Leelu-Leemeti tee 10. kilomeetril asub Lelu külas Merihobu talu. Talu õuel võttis meid kohupiimapallidega vastu perenaine Maire Põldma. Igal sammul oli näha loomingulist lähenemist kõigele, mis perenaise käest läbi käib. Humoorikad nurgad, käsitöö. Tiigis mõllasid kuldsäinad. Pildid räägivad enda eest.

Puuskulptuurid.




Meie ootame poebussi😊
Klaudiine kakakabiin
Igale majapidamisele oluline ilmajaam
Käsitöö

Maalitud nagi
Vilditud pilt
Nööpidest kokkuliimitud lauakaunistus
Toimeka perenaise hoole all on mitu kassi. Isane ninasarvikpõrnikas  oli omapäi jalutama läinud. Perenaine võttis ta õrnalt paberile ja viis ohutumasse kohta😊

Sellega oli esimese päeva külastused tehtud. Ööbimiskohta jõudsime kella üheksaks õhtul. Väsinult vajusime voodisee ja  uni tuli enne  kui tekk lõuani jõudis.

Katri külalistemajas
Esimese päeva lõpp.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar