Harilik lõokannus (Corydalis solida) on samuti huvitav lill, mis õitseb enne puude lehte minemist. Eestikeelse nime on saanud kannusekujulise õite järgi. Pikk kannus on moodustunud õie ühest kroonlehest. 10-20 õiega kobar paikneb varre tipus. Aga taime ladinakeelne perekonnanimi corydalis on tuletatud sõnast kiiver. Erinevate liikide õied võivad olla valgest kuni lillani, samuti mitmevärvilised. Lehtede värvus samuti varieerub hallikasrohelisest sinakasroheliseni, kahe või kolmekordselt jagused. Lehtedest toituvad tänavuse aastaliblika mustlaik-apollo röövikud. Maa all on kirsisuurune mugul. Seemned moodustuvad kupras ja nende levitajateks ikka sõbrad sipelgad, seemnekesta ümber on pehme seemnerüü, mis sisaldab toitvaid õlisid. Meie aeda on kõik lõokannused ise tulnud ja paljunenud, kas mõne taimega koos või naabri aiast sipelgate abil.
Punase varjundiga lõokannus
Helekollane lõokannus
Roosakas lõokannus
Lilla harilik lõokannus isetekkelise kooslusega
Veel on aeda tulnud kollane lõokannus (kollane kuldkannus), mis on sitke ja pikalt õitsev (maist oktoobrini), poeb kõikjale kivide vahele. Sellisesse kohta, kus kollane lõokannus hakkama ei saa, võib valada asfaldi.
Kollane kuldkannus õitsemas oktoobrikuus
Lõokannused on suurepärased kevadised õitsejad. Meil oli neid üle paarikümne sordi, aga nad on ka hullud külvajad. Nüüd on meil kevadel aias kultuurumbrohud, sordid on segi külvidest tärganutega :) Aga ilusad on nad sellegipoolest ja kaovad nad ka elegantselt püsikute väljakasvamise ajaks.
VastaKustutaVäga lahedad pildid :)
VastaKustutaTore, kui meeldib.
KustutaVäga huvitav blogi,edu Teile!
VastaKustuta