Kollane postitus

Eesti floora õitevärv on kirev. Kõige rohkem pärismaiseid taimi on  kollaste (43%) õitega taimeliikide hulgas. Enamik kuulub ühte neist kahest suurest perekonnast: võililled ja hunditubakad.  Kollaste õitega taimeliikide rohkus on Eesti omapära võrreldes teiste maade flooradega. www.botany.ut.ee › Maarja_Samel_bak

Võililli jagub igasse aeda ja põldudele.

Võililleväli

Kollaste õitega taimedele mõeldes tuli kohe meelde ka rakvere raipest kollased jäätmaad ja teeääred. Harilik tõlkjas on invasiivne võõrliik, rahvapärase nime  on saanud sellest, et arvatavasti on leviku alguse saanud Rakvere maadelt.

Rakvere raibe e harilik tõlkjas

Hunditubakas on kuidagi ka meie peenrasse sattunud. Paljunevad seemnetega. Lähemalt uurides selgus, et lehed on rohelised punakaspruuni laigulised, seega on tegu laigulise hunditubakaga.

Laiguline hunditubakas

Koldnõges on mingit teed pidi aeda jõudnud. Ilusate erkkollaste õitega mittekõrvetav nõges. Õie värvus on ikka tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks. Peale õitsemist ilmuvad maadligi roomavad varred, mis sobivatel tingimustel juurduvad.

Koldnõges

Jätkuvalt õitseb harilik nurmenukk, mille varre otsas on longus sarikõisik kollaste piklike õitega.

Harilik nurmenukk

Omapärased on ka kullerkupu õied, väikese ümara palli kujulised, sest selliseid ei leidu ühelgi teisel Eesti taimel. Kullerkupu kollased õielehed, mis peidavad teisi õie osi, on hoopis tupplehed.  Kroonlehed on olemas, kuid need on moondunud kitsasteks, suure meemahutiga lehekesteks.

Kullerkupp õitsemas

Õitsemist on alustanud varased  iirised.

Madal kollane iiris

                     

Siberi magun on mitmeaastane madal moon. Annavad isekülvi ja säilivad ühel kasvukohal aastaid.

Kollane siberi magun

Kollased õitsvaid lilli aias otsides, vaatas vastu esimene kollane päevaliilia.

Middendorfi päevaliilia

Seina ääres õitseb kollane lõokannus.

Kuldkannus

Lõpetuseks meeleolupilt. Murtud südamed toetuvad kollasele tulbile, mis sümboliseerib lootusetut armumist.