Saarelt tagasi

Kolmanda päeva hommik oli idast punane, seega tõotas kaunis päev tulla. Seenevanal on Pikk Vend ,,Ouman Estonias’’ tööl ja me palusime tal korraldada meile üks väike ,,klassiekskursioon’’ tehases . Vend oli lahkesti nõus.  Peamiseks toodanguks on  siin ventilatsiooni-ja soojusregulatsiooni seadmete  juhtimisautomaatika. Kõigepealt sattusime lattu.

Tootmisliinidel valmistatakse kõrgekvaliteedilist pindmontaaži ja traditsioonilist elektroonikakomponentide tehnoloogiat hõlmavaid elektoonikaseadmeid.

Käsiladumine

Peamiselt on käsiladujaks kenad naised. Majas ringi tiirutades sattusime tuppa, kus töötas koolivend Willi. Üllatust jagus mõlemale poole.

Firma korraldab ühiseid spordi- ja suvepäevi. Viimati koos hiidlastega teemal ,, Naabrist parem’’:)

Kui me tehasest välja saime, siis olime nii palju peent elektroonikat näinud, et mõni nõrgem mees võinuks sellest silmanägemise kaotada.

Teekond jätkus maale, Seenevana kodutallu, mida Pikkk Vend oma perega majandab. Põikasime kohalikust poest läbi, et külakosti kaasa võtta ja vanema venna abikaasa antud korraldusega osta meepurke ,, Tõlluste magus’’. Hiljem selgus, et tõesti magus mesi oli kõigile mokka mööda.

Saare õuel

Pererahvas võttis meid kenasti vastu, kohvitasime-koogitasime. Kõiki maailma asju ei jõudnud põhjani selgeks rääkida, kuid kiire ülevaate olukorrast saime tehtud.

Selline ringisõitmine on ikka lust küll: tööd ei tee, süüa ise ei valmista ning tolmu ei pea pühkima. Rallisime edasi ja leidsime endid Laimjalast.

Kuune maja

Kuna läksime ette teatmata, siis lootsime heale õnnele, et keegi kodus oleks. Uksel võttiski meid vastu Keeleteadlane ja tema rõõmuüllatuse  peale tuli välja väle ja toimekas maja perenaine. Tunnistas meid natuke, vedas siis suu naerule ja palus edasi astuda. Parimat klassiõde Maiet ei olnud kahjuks kodus, nii me ei kohtunudki. Meenutasime Memmega, kuidas Maiega koos koolis käisime, sporti ja tükke  tegime ning Tartus õpinguid jätkasime. Maie vend Keeleteadlane õppis samuti Tartus ja oli vahel meie tegemistesse segatud.Ega minevik ei kao kui tuul vee pealt. Head sõbrad mitte ainult ei rikasta meie elu, vaid ka pikendavad seda. Sõltumatult east, tervislikust seisundist ja soost on sõrprus see, mis mõjutab eluga rahulolekut. Tegime pilte ja soovisime kallile klassikaaslasele õnne ja tervist, seekord küll elektrooniliselt.

Praamiga mandrile saime ühe joonega, pikka ooteaega ei olnud. Vaheldus rõõmustab meid ja nii me sõitsime tagasi Rapla-Kose-Jäneda kaudu. Mõnel mehel on igas linnas pruut, meil sugulasi-tuttavaid. Kaugelt sugulased on Kosel.

Tõlluste mesi paistes käele lohutuseks

Perenaine oli vaarikaid korjamas käinud ja herilase käest nõelata saanud, käsi paistetas nii hullusti üles, et käisid EMO-s abi saamas. Meie omalt poolt jätsime talle lohutuseks purgi mett. Tore oli kokku saada Ungari filoloogiga ja tema vahvaid eesti -ungari lapsi näha. Noormees lõpetas esimese klassi, tüdruk on lasteaiaealine. Isa, kes on NATO ohvitser ja  suunati tööle Itaaliasse, ootab oma peret  suve lõpuks Itaaliasse elama.

Koju jõudes ootas meid ees maitsev õhtusöök ja soe saun. Lõvisüdamikud oma emaga olid usinad maja-kana-siili valvurid.

Jutt tuli nüüd nii pikk, et paneb mõtlema, kas ikka kõik on tõsi, mis ühe hingetõmbega kirja sai.