Saarel

Saarele sõiduks tuleb aega ja kannatust varuda. Et kõik asjad kaasas ja olemas oleks. Noorest peast lipsas huulepulk esmalt kotti, nüüd vererõhu tabletid. Asusime aegsasti teele, et õigeks ajaks kohale jõuda. Jõe ääres nägime kalamehi. Seenevanal läheb veri kiiremini käima kui kuskil õngitsetakse või kalapüügist juttu tehakse. Oli kevadine särjepüük.

Kalamehed Viira peakraavi ääres 

Abikaasa noorem vend tähistas 50 aasta juubelit koos oma pere, lähedaste ja sõpradega kodutalus Saarel. Ilm oli ilus kevadine, seltskond rõõmus ja jutukas.  Tuletati meelde juubilari lapsepõlve, teismeliseiga ja naisevõtu aega. Kohale tulnud ühel õel ja kahel vennal oli mida meenutada.  Igasugu vigureid on koos välja mõeldud. Venna pere kaks vanemat last on kodust kaugemal. Noormees käib tööl, tütar õpib pealinnas koolmeistriks. Kodus on kasvamas poeg, kes lõpetab kevadel põhikooli ja pesamuna, kes sai viieseks jaanuari alguses. Tulevane pedagoog korraldas külalistele päevateemalise viktoriini. Üks küsimus oli sünnipäevalapse pikkuse kohta. Üle kahe meetri on seda saarlase materjali.

 Kolm venda said suupaelad lahti  harutatud ja joogid lõpuni joodud kella keeramise ajaks. Ei tea, kas nüüd saadi oma elud veel korra läbi räägitud ja möödunud aastatele värvi juurde kallatud.
Töökas pererahvas remondib ja hoiab korras kodutalu, et kõigil viiel õel-vennal oleks koht, kus oma lapsepõlve meenutamas käia.
Pühapäeva hommik algas laisalt, enesetunne polnud see ega teine. Lõunaks sõitsime linna ja vahetasime Mammaga tomatitaimi. Õhtusöögiks sättisime jalad Suure Venna söögilaua alla. Vend pakkus maitsvat sea ribipraadi hapukapsa ja kartuliga. Seenevana sõi nii mehise isuga praadi, et unustas naiste vadinast osa võtta. Esmaspäeva hommikul läks peremees tööle. Tänasime lahket pererahvast ja pensionäri muretu meelega alustasime koduteed.
Turba asulas otsisime üles Ellamaa elektrijaama. Kahjuks sisse ei saanud minna.

Ellamaa elektrijaam

Selles hoones asub Eesti Mootorispordi Muuseum, mis on ka maailmas ainulaadne. Muuseumis saab näha esimest Eestis ehitatud mootorratast, kui ka hilisemaid vormeli- ja ralliautosid.  Esindatud on masinad kõikidest motospordi  harudest: autosport, autokross, rallikross, ringrada, orienteerumine, veemoto.

Igas peres on keegi, kes on motospordile kaasa elanud või vaatamas käinud. Meie suguvõsas on isegi üks motosportlane, kelle võistlustel käisin isaga koos kaasa elamas. Onu Jaan võitis 1971-1979 NL hipodroomisõidu (liivarada) meistrivõistlustel 250, 350 ja 500 cm3 klassis 5 kulda ja 2 pronksi, on sõitnud talimotokrossi, söerada. Eks seltskonnas said võidud räägitud ikka uhkemaks ja suuremaks. Mis sellest, seda uhkem tunne oligi olla sellise onu vennatütar.

Pildid muuseumist on võetud MOMU kodulehelt

Et jalad pikast sõidust ära ei sureks, siis tuleb surnud jalgadele elu sisse liigutada.Tegime tiiru ümber Laitse lossi.

Laitse lossi peasissekäik

Mõisahoone meenutab keskaegset rüütlilossi. Woldemar von Uexkülli 1892 a ehitatud häärber on neogooti stiilis. Lossi kõrvale on rajatud madalatest elupuudest kuplikujuline hekklabürint, milles on veidi üle tuhande puu. Rahva seas tuntud kui ’tuhande tuti mägi’

Hekklabürint. Ise ei osanud nii uhket fotot teha, pilt on lossi kodulehelt

Viitna metsavahel oli lumi sulamata ja oli juba hirm, et koduõues on suuremad hanged alles.

Õnneks oli päike kõikjal maa mustendama saanud. Lilled tervitasid rõõmsalt koduõuel. Kukk ja kanad olid tütre toimetada ja linnud olid temaga rahul, ei mingit kurtmist. Kõigil olid pugud täis ja kükitasid rahulolevate nägudega õrrel.