Viiendatel avatud talude päevadel olid paljud maaettevõtted avatud nii laupäeval kui pühapäeval. Kõik ei olnud klassikalised maatalud ja majapidamised, külalisi ootasid ka käsitöö ja muud erinevad ettevõtmised. Seekord juhtusin olema Saaremaal kuna laupäeva õhtul toimus SÜG 56. lennu kokkutulek. Saaremaal võttis külalisi vastu 32 ettevõtet.
Laupäeva hommikul oli vennal aega minuga ringi reisida. Sättisime nina vastu tuult, kompassi õigeks ja hakkasime sõitma. Esimeseks külastatavaks kohaks valisime väiketööstuse Mustjala Mustard. Ega me väga süvenenudki teekonna valikusse. Mustjala teab iga saarlane, asi see siis kohale sõita pole. Tegelikult oli Pahapilli küla Mustjalast kaugemal. Kõigepealt sai tee otsa, siis ,,tädil’’ jutt otsa ja siis vaatasin, et nüüd saab saar ka otsa, sinepitalu mitte kuskil. Need gps koordinaadid olid natuke eksitavad. Viimaks ikka leidsime õige teeotsa üles, peremees ise võttis naerul näoga meid vastu.
Saksamaalt pärit, ökonomisti haridusega Birgit Kutzera ja Andreas Wittke alustasid ettevõtmisega 11 aastat tagasi. Kõik käsitööna valminud sinepid ei sisalda säilitusaineid, lõhnatugevdajaid ega värvaineid. Mustikasinepit valmistatakse siis kui on mustika hooaeg.
Algul ei olnud neil sinepi tegemine üldse plaanis, siia suvekodusse tulles võtsid nad Saksamaalt kaasa sinepi, sest siinne sinep oli nende jaoks täiesti erineva maitsega. Eestlane on suur grillirahvas, sööb head liha ja siis paneb sinna peale mingeid kemikaale. Lambaliha vajab ju teistsugust sinepit kui vorst või kala. Nii nad otsustasid, et ,,Eesti vajab uut sinepit! ’’
Edasi ei saanud enam sõita, vesi tuli vastu, keerasime otsa kodu poole. Kuressaare-Leisi maantee ääres, Kiratsi külas asub Saksa talupood. Talupoest leiab kohalikust toorainest valmistatud toodangut, piima-, liha- ja pagaritooteid, taluõlut, mett, käsitööd ning meeneid.
Suvisel hooajal pakutakse värskest piimast valmistatud jäätist. Jäätis on itaalia tüüpi (gelato) käsitööjäätis.
Kuus aastat tagasi tehti korda 1930-aastatest pärit talulaut, millest on saanud hubane maapood. Pood on väike pereettevõte. Jäätist teeb ja kohvikut peab suvekuudel Sulvi Munk.
Päikseterassil maiustasime kama-, maasikajäätisega, lonksasime kohvi.
Talupoe õuel oli telgi üles löönud Sarapiku villavend. Pakuti kvaliteetseid vildist sooje susse, hingavaid meriinovillaseid T-särke, sokke, beebitekke, vilditud saunamütse ja isegi vildist laualappe. Eriline pakkumine oli kirsikivi termopadi, mis pakub leevendust kaela ja õla piirkonnale. Küsimise peale, kuidas need kirsikivid kätte on saadud, vastas peremees saarlasliku huumoriga: ,, Eks ikka lutsutamise teel.’’ Sarapiku Vilt OÜ peavad Ivo Ja Anne Lepik, kes on ise töötegijad.
Materjal tuleb Euroopast sisseostetuna suurtest villavabrikutest. Perel endal on kümmekond lammast.
Sarapiku ökoseep aktiivsöega on toodetud Sarapuu Vilt OÜ tellimusel GoodKaarma OÜ poolt. Koostisained: kookosõli, aktiivsüsi, eeterlikud õlid (sidrunhein, rosmariin, piparmünt).
Kuna lähedal asub seebivabrik, siis otsustsime seda ka külastada. Vend toksis koordinaadid sisse ja hakkasime sõitma. Poolel teel seadsin vinguviiuli häälde ja hakkasin poognaga tõmbama. ,,Kuule, vennas, kas sa panid ikka aparaati õiged numbrid ? Kas see pilt peab sedapidi ees olema? Kas keerasid õigest kohast ära, siin paksu metsa vahel kruusateel ei paista ühtki majapidamist?
Kas oled kindel, et siin metsa sees on Kuke küla? Ei tea, kas siin elektrit ja vettki on? ’’ Kui poleks vend roolis olnud, siis ma oleks kahtlustanud, et mind viiakse Sussanini kombel sohu.
Autojuht säilitas kindla meele ja varsti paistis paksu metsa sees rookatusega maja, kus ilutses VELUKS katuseaken. Oh, aegu ja kombeid!
Oli vett ja oli elektrit😊. Ökoseepide talutööstus on asutatud 2004.a. Avatud on hooajaliselt 01.juuni-31.august. Toimuvad seebivalmistamise töötoad, avatud on kingipood, aiakohvik.
GoodKaarma omanikud on saarlanna Ea Velsvebel Greenwood ja inglane Stephen Edward Greenwood. Abielupaar valmistab ise seebid, tegeleb turustamise ja reklaamiga. Pakutakse ökoseepe, kehakoorijaid. Korraldatakse õpitubasid. Parasjagu toimus huvitav külmprotsessmeetodil valmiva seebi õpituba.
Üks seebitükk libises ka kotti. Vend manitses, et kas mul nendest seepidest juba küll ei saa? Selgitasin, et meil on saun ja saunalisi käib tihti. Aga igapäevaselt on mul vaja Seenevana kallal vahutada, kui’s siis jagub, vaata et puudu ei tule.
Lõpetuseks tahame kiita kõiki toredaid inimesi, kes avasid oma uksed külalistele ja muutsid päeva meeldejäävaks. Kuna talud on kaks päeva avatud, siis korraga on vähem rahvast ja saab pererahvaga rohkem suhelda. Jaksu ja indu edaspidiseks!
Laupäeva hommikul oli vennal aega minuga ringi reisida. Sättisime nina vastu tuult, kompassi õigeks ja hakkasime sõitma. Esimeseks külastatavaks kohaks valisime väiketööstuse Mustjala Mustard. Ega me väga süvenenudki teekonna valikusse. Mustjala teab iga saarlane, asi see siis kohale sõita pole. Tegelikult oli Pahapilli küla Mustjalast kaugemal. Kõigepealt sai tee otsa, siis ,,tädil’’ jutt otsa ja siis vaatasin, et nüüd saab saar ka otsa, sinepitalu mitte kuskil. Need gps koordinaadid olid natuke eksitavad. Viimaks ikka leidsime õige teeotsa üles, peremees ise võttis naerul näoga meid vastu.
Andreas Wittke
Sinepitalu degusteerijad
Algul ei olnud neil sinepi tegemine üldse plaanis, siia suvekodusse tulles võtsid nad Saksamaalt kaasa sinepi, sest siinne sinep oli nende jaoks täiesti erineva maitsega. Eestlane on suur grillirahvas, sööb head liha ja siis paneb sinna peale mingeid kemikaale. Lambaliha vajab ju teistsugust sinepit kui vorst või kala. Nii nad otsustasid, et ,,Eesti vajab uut sinepit! ’’
Suvisel hooajal pakutakse värskest piimast valmistatud jäätist. Jäätis on itaalia tüüpi (gelato) käsitööjäätis.
Hoonel on kaks silti Kiratsi külakeskus ja Saksa talupood
Kuus aastat tagasi tehti korda 1930-aastatest pärit talulaut, millest on saanud hubane maapood. Pood on väike pereettevõte. Jäätist teeb ja kohvikut peab suvekuudel Sulvi Munk.
Päikseterassil maiustasime kama-, maasikajäätisega, lonksasime kohvi.
Saksa talupoe kohviku terass
Jäätis on märgistusega ,,Saaremaa ehtne toode’’
Materjal tuleb Euroopast sisseostetuna suurtest villavabrikutest. Perel endal on kümmekond lammast.
Sarapiku Vilt OÜ peremees Ivo müügileti taga
Kuna lähedal asub seebivabrik, siis otsustsime seda ka külastada. Vend toksis koordinaadid sisse ja hakkasime sõitma. Poolel teel seadsin vinguviiuli häälde ja hakkasin poognaga tõmbama. ,,Kuule, vennas, kas sa panid ikka aparaati õiged numbrid ? Kas see pilt peab sedapidi ees olema? Kas keerasid õigest kohast ära, siin paksu metsa vahel kruusateel ei paista ühtki majapidamist?
Kas oled kindel, et siin metsa sees on Kuke küla? Ei tea, kas siin elektrit ja vettki on? ’’ Kui poleks vend roolis olnud, siis ma oleks kahtlustanud, et mind viiakse Sussanini kombel sohu.
Autojuht säilitas kindla meele ja varsti paistis paksu metsa sees rookatusega maja, kus ilutses VELUKS katuseaken. Oh, aegu ja kombeid!
GoodKaarma seebikoda
Oli vett ja oli elektrit😊. Ökoseepide talutööstus on asutatud 2004.a. Avatud on hooajaliselt 01.juuni-31.august. Toimuvad seebivalmistamise töötoad, avatud on kingipood, aiakohvik.
Kingipood
Kingipoodi sisse astudes võttis vastu sensuaalne lõhnapilv. Rõõmus perenaine küsis, kui kaugelt me lõhna peale kohale tulime. Saanud vastuseks Lääne-Virumaalt, naeratas ja palus külalisteraamatus registreerida.
Keraamilised seebialused
Talupäevade eripakkumine
Üks seebitükk libises ka kotti. Vend manitses, et kas mul nendest seepidest juba küll ei saa? Selgitasin, et meil on saun ja saunalisi käib tihti. Aga igapäevaselt on mul vaja Seenevana kallal vahutada, kui’s siis jagub, vaata et puudu ei tule.
Lõpetuseks tahame kiita kõiki toredaid inimesi, kes avasid oma uksed külalistele ja muutsid päeva meeldejäävaks. Kuna talud on kaks päeva avatud, siis korraga on vähem rahvast ja saab pererahvaga rohkem suhelda. Jaksu ja indu edaspidiseks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar