Reisikorraldaja ,,Rändtigu’’ korraldab bussireise üle Eesti nii, et külastatavad huviväärsused asuvad üksteisele võimalikult lähedal, eakamatel vähe käia või seista. Võtsime naabrid kaasa ja läksime reisile.
Kõigepealt külastasime Motospordimuuseumi, kus ekskursiooni viis läbi muuseumi kuraator Arno Sillat. Tutvustati MOMU hoonet, endist Ellamaa elektrijaama, mis on ehitatud 1923.a.. Siin on unikaalne kombinatsioon tööstus-arhitektuurist ja mootorispordi ajaloost läbi sajandite, Eesti motospordi lugu nii inimeste kui tehnika kaudu. Väljapanekus oli 203 autot ja mootorratast.
Kõigepealt külastasime Motospordimuuseumi, kus ekskursiooni viis läbi muuseumi kuraator Arno Sillat. Tutvustati MOMU hoonet, endist Ellamaa elektrijaama, mis on ehitatud 1923.a.. Siin on unikaalne kombinatsioon tööstus-arhitektuurist ja mootorispordi ajaloost läbi sajandite, Eesti motospordi lugu nii inimeste kui tehnika kaudu. Väljapanekus oli 203 autot ja mootorratast.
Ekspositsioonis on näha Eestis tööstuslikult toodetud võidusõidumasinaid. Ralliautod, bagid, vormelautod, mootorrattad, võidetud tiitlid, varustus, auhinnad jpm. Mõned pildid ringkäigust.
Ralliautod.
Ralliautod.
Lada 2105 VFTS
Toodetud Leedus, Vilniuse tehases VFTS, 1985.a.võidusõidumudel Lada 2105 VFTS, 130kw võimsusega mootoriga B-grupi autol võistlesid autoralli MM-võistlustel 1985-1988 Raido Rüütel-Tõnu Vunn , vennad Hardy ja Udo Mets.
Bagid ja veoautod.
Eesti meistreid veoautode võidusõidus selgitatakse alates 1964. aastast. Esimesena sai MV staatuse veoautoralli ning 3 aastat hiljem veoautokrosss. Veoautodele lisaks võisteldakse ka veobagide klassides. Autodeks on vana kaardivägi -GAZ 51, 52 ja 53.
Kuulsaim mees Eesti veoautospordis on Jaanus Ligur.
Vormelid.
Võidusõiduautode tootmisel on Eestis pikk ja kirev ajalugu.
Endise Väike-Maarja motosportlase Elmar Leiteni (1954 -1915) GAZ 51 baasil ehitatud veobagi
Kuulsaim mees Eesti veoautospordis on Jaanus Ligur.
Vormelid.
Võidusõiduautode tootmisel on Eestis pikk ja kirev ajalugu.
Estonia vormelid
Estonia 21
Tegemist on sotsialismimaade esimese vormelautoga, mis kasutas ära aerodünaamikat auto parema haarduvuse saamiseks. Auto sarnanes väga Lotus 79-le. Auto looja oli insener ja testisõitja Raul Sarap. Karikasarja sõitudel oli Estonia-21 sensatsiooniks. Auto koosneb mitmest erinevast materjalist, mis on omal ajal tulnud laboritest ja kosmosetehnoloogia instituutidest üle NL. Töö projekteerimine algas 1979. aastal, auto valmis 1980. aasta suveks. Auto oli kõige edukam tootmismahu poolest. Sarap võitis 1982. aastal selle autoga NL pronksmedali.
Mootorrattaid oli välja pandud igas vanuses, võimsuses ja suuruses. Abielu algaastatel kütsime Seenevana mootorrattaga kõik kuusikud ja kaasikud läbi, et seeni ja marju korjata. Hiljem pressisime lapsed külgkorvi ja kolasime kohalikud metsad läbi. Nostalgiline jalutuskäik tsiklite vahel😊
Estonia 21M
Toivo Asmer oli 1985. a. NSV Liidu meister, sotsialismimaade II koht
Teisel ja kolmandal korrusel oli suur valik mootorrattaid
1979.a. Eesti NSV-s tehases SVKT Vihur toodetud IŽ Š12, võimsus 24kw
Ringrajasõitja Lembit Teesalu on ka 18 kordne Kalevi suursõidu võitja. Vihuris ainsana toodeti spetsiaalselt ringraja mootorrattaid terve NL jaoks.
Väljapanekus oli karikaid ja vormelipilootide kostüüme.
Kahekordse Vormel 1 maailmameistri M.Häkkineni kostüüm keskel
Uhkete tulede ja viledega GAZ 13 ,,Tsaika’’,
mis kujutas endast kogumikku Ameerika autotööstuse parimatest paladest
Kahetunnine ringkäik möödus kiirelt ja huvitavalt. Kes tunneb huvi motospordi ajaloo vastu, sellel tasub muuseumi külastada.
Edasi sõitsime Nurga Puukooli. Meid võttis lahkelt vastu Rudolf Pehter, kes korraldas oma valdustes lühikese ekskursiooni ja tutvustas firma arengulugu. Alustati 22 aastat tagasi. Hitiks on varre otsa poogitud kääbusvormid. Taimi paljundatakse pistikust ja pookides. Lõigatakse oksad, saadetakse Poola kasvuhoonesse juurduma, siis kodumaale tagasi Eesti karmi kliimaga kohanema. Okaspuude sortiment on Baltikumi suurim.
Okaspuude müügiplats
Harilik vaher, sügavalt lõhestunud kolmetipulised lehed. Harilik vaher on Eestis ainuke looduslik vahtraliik.
See on harilik vaher ’Paldiskii’ Nurga Puukooli pargis
Tutvusime omalaadse ’Teokarbi ja käbi muuseum’iga. Seal on pererahva erinevatelt reisidelt leitud käbid ja karbid, peaaegu igalt mandrilt seljakotiga kaasa toodud.
Oma suure kesta kuju tõttu kutsutakse neid ’Ämblik’ merekarpideks
Vasakul hariliku kakaopuu kaun
Ringkäik lõppes müügiplatsil. Ega’s sealt tühja käega ära saanud tulla. Üks pooleteisemeetrine lehis sai bussi alla pakiruumi peidetud☺.
Lõunasöögile sõitsime Laitse lossi. Ootasime kannatlikult oma prae ära ja tutvusime lähemalt lossiga. Loss pakub majutusteenust, toad on kõik eriilmelised.
Laitse lossi hubased toad
Väikse jalutuskäigu kaugusel lossist on Laitse Graniitvilla. Maakivist hoone alumisel korrusel on kaks suurt saali külaliste vastuvõtuks, kohvik.Ülemisel korrusel sviidid öömaja soovijatele.
Siin on tehtud saade ,,Laula mu laulu’’
Maja peremees Tauno Kangro võttis meid sooja käepigistusega vastu.
Miniatuursed kujud laudadel
Graniitvilla ümber on skulptuuraed, Tauno Kangro looming.
Suur Tõll sööb kapsasuppi
2016
Skulptor Tauno Kangro
Pärast kohviku külastamist alustasime koduteed. Üks tore reisipäev sai läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar