Mädapea mõis korraldas taas pojengipäeva, viiendat korda. Päevane palavus tahtis küll hinge seest võtta, aga pojengipäevade külastamine on saanud juba traditsiooniks. Müüginimekirjas on neil üle 300 pojengisordi. Pojengide kollektsiooni rajamine sai alguse 2016. aastal. Järgmisel aastal oli pojengipäev pühendatud aretaja ja kollektsionääri Sulev Savisaare 35-aastasele tööle pojengidega. Esimesed 81 pojengisorti pärinevad just tema aiast. Seekord oli samuti Sulev Savisaar kohal oma müügiletiga.
Perenaine Marika Vartla tutvustas ja pakkus puispojenge. Nagu ta ise ütles, et nendega te ei pea midagi tegema. Kaevata õigesse kohta auk, kaasavaraks aeglaselt mõjuvat väetist, talveks natuke katta. Seejärel saab aastakümneid tema varasuvist õitsemist imetleda.
Paar huvitavat sorti .
’Golden Angel’
’Tshaklunka’
Üks põneva nimega pojeng. Õis tumepunane roosikujuline täidisõis. Õie läbimõõt 16 cm.
’Kansas’
Suurte vaarikapunaste roosikujuliste topeltõitega sort. Õied ei pleeku, on tugeva lõhnaga, läbimõõt kuni 20cm. Keskvarajane õitseja. Põõsas on püstiste tugevate vartega. See taim pressis vägisi meie kuuma autosse.
Ilusama pojengi valimine toimus saalis, kus on Aivar Juhansoni graafilised šaržid, mida on juba üle 800.
Palava ilmaga otsisin varjulist kohta. Puude varjus leidsin kunagise õpilase, toreda lillemüüja Marge. Ta on Loksa Lilleäris ametis. Muidugi ei saanud Marge juurest tühjade kätega ära tuldud.
Kaks roosbegooniat mahtusid täpselt veel kotti. Selle kevade mett ostsin ka. See on mehele moka peale määrimiseks, et kobiseks vähem kui naine kulutab raha igasuguste ätsete peale. Rõõmus kohtumine oli ülikooliaegse toanaabri tütre Liinaga. Õnneks tema tundis mind ära ja teretas nimepidi. Kui me mõlemad päikseprillid eest ära võtsime, siis tundsin blondiks muutunud naise tumedate silmade järgi ära.
Ja nüüd võtan ühe külma ...jäätise😊
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar