Koduaed

 Meile ongi oluline oma kodu. Pensionäridena oleme üsna kodused inimesed. Kuigi oleme elanud korterites, päris kodutunne on saabunud ikka oma majas, kus on ruumi ja õhku. Siin on aed ja oma aeg, mis võimaldab tegutseda vastavalt tervislikule seisundile. Linnaprouad on küsinud, kas kodus igav ei hakka. Mis mõttes, igav? Koduperenaisel ja -peremehel ei lõpe töö iial. Tööd peab oskama planeerida ilma järgi. Vahel lihtsalt tuleb ise töö lõpetada ja minna kodulähedasse metsa marjule või seenele, olla osake looduse keskel. 

August on olnud rõõmurohke aeg.

Kasvuhoones on tomatid korralikku saaki andud. 

Üks oranž on eriti upsakas😊

Viinamarjad said magusaks küpseda, 

Ega seda veinijanu  viinamarjade nuusutamisega saa kustutada, tuli ikka käärima panna😉

Marjapõõsad olid lookas marjade all, õunad kosusid priskeks,  ploomid-kreegid-alõtsad viljakandvaiks, pirnid kukuvad küpsetena puult.  Vanavanematena ei oska varjata erutust suurest saagist, saatsime Omniva pakiautomaadi abil aiasaadusi lastele ja lastelastele nii Tartu kui Tallinna. Omniva iseteeninduses vormistasime paki, tuli vastus.

’Viitung’😅 paki saatmise kinnituseks

Üks moodus säilitada sooja suvehõngu külmadeks talveõhtuteks on teha meelepäraseid maiusi: moose, püreesid,  kompotte ja mahlu. 

Sel aastal keetsin isegi metsvaarika-mustikamoosi. Mustikaid tõi ka lahke sõbranna. 

Sibulad ja küüslaugud kasvuhoones kuivamas

Juurviljaaias pidi hoolas olema, et sibula- ja küüslaugusaak hukka ei läheks, pidi jälgima, et nad toitumise varakult lõpetaksid ja kuivama õigel ajal saaksid. Kõrvitsal sai latvade kärpimisega piirata viljade arvu. 

Varast kartulit sai võtta ikka käsitsi ja konksu abil. Kui kevadel kimbutas põud, siis vihmadega kasvuhoo sisse saanud kartulid ja porgandid on kosunud kaalukateks. 

Retseptis oli vaja 500g kartulit, saagisin 130g otsast ära

Meie aiamaa saab rammu kanasõnnikust. Pärast saagi koristamist laseme kanad juurviljapõllule väetama ja rohelist rohtu nokkima. Juurumbrohud tuleb ikka endal välja kaevata.

Kiirete toimetuste kõrval peab aega leidma ka  suvelõpu aiailu nautimiseks. Lilleaias käib jätkuvalt äraõitsenud õite eemaldamine.

Peenrad vajavad rohimist ja

 muld kobestamist. 

Hambuline kobarpea ’Othello’

Siilikübar

Gladioolid

Kevadel õitsevatele sibullilledele tuleb koht leida ja ära märgistada, et kevadel midagi muud peale ei istuta. 

Aedhortensia ’Summer Snow’

Aedhortensia ’Pinky Winky’

Aedhortensia ’Wim’s Red’

Roos ’ Morning Sun’ on teisel ringil õitsemas

 Augustis sai veel natuke hekki piirata ja põõsaid pügada. Üks koorem lõhutud metsakuiva kuuske ootas riita ladumist.

Muruniitmisega on päris mitu tundi nädalas saanud aega viita. Kokkukorjatud niide on  multsiks ja kompostiks viidud.  Kanaputka  lakapealne on kuiva heinaga (rohuniitega) täidetud. 

Punased sarapuupähklid

Ei vedanud sel aastal ka nende pähklitega. Ühel aastal korjas peremees ühelt poolt põõsast pähkleid ja orav pistis põske teiselt poolt põõsast. Käis kiirelt ära, viis peidukohta ja tuli tagasi. Seekord käis põõsas üks rabistamine ja klikitamine juba varakult. Mees läks pähkleid otsima ja rähn istus ähvardavalt kõrgema kuuse otsas. Korjas siis ühe peotäie pähkleid, mida hakkasime varjualuse all õues lahti muukima. Osa jäidki õue laua peale.  Hommikul nägi Seenevana köögiaknast, kuidas suur-kirjurähn tuli oma poistega puidust laua juurde ja õpetas pähkleid purustama. Punapead ei olnud nii väga osavad ja tagusid lauda, nii et pilpapuru lendas kahele poole. Selline sepikoja õpituba meie aiamööbli peal!

Harilikul aastal on Seenevana saanud muud targemat ka teha kui igal õhtul kasetuka alt kasepuravikke korjamas käia. Augustiäike põrutas seened sellise pauguga maa alt välja, et siiani saab neid noppida. 

Puravikud kasetukast

Paar korda oleme ka oma seenemetsa jõudnud, eks igaühel ole omad seenevõtukohad. Kukeseeni, riisikaid, puravikke, sirmikuid oleme koju toonud. Ainult musti torbikseeni ei ole sel aastal üles leidnud. 

Suur sirmikud meie seenemetsast

Kuuseriisikad on valmis

3.septembril oli avatud triiphoonete ja aedade päev. Üle põllu, kuuseheki taga, asub Madi talu, kes võttis külalisi vastu. Sõitsime kohale.

 Kodukohvikus pakuti mitmeid küpsetisi, sooja sööki. Maiustasime Brita koogiga. Kohal oli ka Männiniidu aiand oma taimevalikuga. 

Mäehansu talu on lamba- ja kitsekasvatamise talu. Perenaine pakkus kitse- ja lambatooteid: kitsejuustu, vorsti ja sinki, erinevaid  lõngu, pehmeid nahku ja kudumeid.

Muidugi sai pehmet lõnga kaasa osta😊

Soe ja pehme lõng, mõnus kududa

Nii me toimetame. Suhtleme oma lastega ja lähedastega, sõpradega. See, mis silme eest varjatud või südames peidus, on inimesele sama tähtis kui see, mis silmaga näha või kõrvaga kuulda. Ilusat sügiseootust!

PS

Islandi noortel on täna pulma-aastapäev. Palju õnne, armastust, tervist ja jätkuvalt teineteise hoidmist!❤