Moositegu

Meil on sel aastal õunaaasta. On suvi-, sügis- ja taliõunu. Õuntega on tegemist küllaga.

Koristusküpsest ,,Valgest klaarõunast’’ tuli mahl õigel ajal ära pressida enne kui nad üleküpsevad, siis saab juba mehu. Hea, maitsev mahl tuli ka ’Krügeri  tuviõunast’.

Õunamahl suveõuntest

Mustikad kuuluvad maailma 130 kõige tervislikuma toiduaine hulka, soodustavad seedimist ja pidurdavad vananemist. Usinad marjulised korjasid kombainidega päris mitu liitrit marju.

Marjulised

Mustikaid sai süüa toorelt ja piimaga, kisselli ja jäätisega, natuke läks koogi sisse, üks ports sai sügavkülma, ülejäänud marjadest otsustasime moosi teha.

Klaarõuna-mustika moos

1kg kooritud-tükeldatud poolküpseid ’Valge klaar’ õunu
1kg mustikaid
1kg suhkrut
1 sidruni mahl
1-2dl vett

Ettevalmistatud õunad keeta vee ja sidrunmahlaga ühetaoliseks pudruks. Nuimikserdada ühtlaseks püreeks, lahustada vähehaaval suhkur. Lisada mustikad. Keeta tasasel tulel 15-20  min.

Mustikad jäävad moosis terveks. Maitsev moosisaia moos.

Alõtsa-ploomi-õunamoos

2kg alõtsa-ploomi püreed
2kg õunapüreed
2-2,5 kg suhkrut

Kollased alõtsad on väga hapud. Kui ükshaaval kividest puhastada (terava noaga kivid välja lõigata) ja suure koguse suhkruga ära keeta, saab ilusa meekarvalise moosi. Kui vilju on suurem kogus, siis on kivide eemaldamine aeganõudev ja tüütu töö.

Hapukas õuna-alõtsa-ploomimoos on sobiv pudrule

Aurutada mahlaaurutiga alõtsad-ploomid pehmeks. Ploomid on lisatud ilusa värvi saamiseks. Hõõruda kuum mass läbi sõela. Puhastada, tükeldada õunad ja keeta õunapüree. Õunapürees lahustada suhkur, lisada läbi sõela hõõrutud alõtsa-ploomimass. Keeta 15-20 min, kuumalt purki.

Augustikuu viimasel nädalal on jätkunud südasuvemoeline ilm, sooja kuni +25°C. Sellise ilmaga saab ’tubaseid toimetusi’ õues teha.

Õunte puhastamine-tükeldamine

Karamelline klaarõuna moos

3kg puhastatud klaarõunu
1,5 kg suhkrut
0,5 l vett

Tükeldatud ja puhastatud õunte vahele lisada 500g suhkrut, segada läbi, lasta pool tundi seista. Keetmise algul lisada vesi ja 500g suhkrut, lasta vaikselt keema tõusta. Segada hoolikalt, et vältida põhjakõrbemist. Paksupõhjalisel pannil kuumutada 500g suhkrut karamellistumiseni. Valada ettevaatlikult kuum karamellisegu õunamoosi hulka. Moos segada hoolikalt läbi, et karamell ühtlaselt lahustuks. Kuumalt purki.

Karamelline õunamoos

Üleküpsenud õuntes on pektiini hulk vähenenud, seega ei saa neist enam head paksu moosi. Paksust õunamoosist saab maitsva pirukatäidise.

Õunad ’Tellissaare’ ja ’Sügisjoonik’ ootavad kompotiks tegemist. ’Talvenauding’ marmelaadiks. Õunaralli jätkub.

Õunamahl sügisõuntest. ,,Sügisjoonik’’

2014.aastast kehtib Eestis nn moosimäärus, mille on minister Ivar Padar kinnitanud. Džemmide, želeede, marmelaadide jt ühine näitaja on see, et suhkru sisaldus peab olema 60%. Moos on tootena oma puuvilja- ja marjasisalduselt sarnane džemmiga, kuid võib sisaldada vähem suhkrut, alates 40%. Et teaksite,  mille järgi moosi ära tunda 😊.

Mõni hetk on elus valusam kui teine
mõni hetk on kohe väga-väga valus.
J.Tätte

18.05.1968-17.08.2019

Hüvasti, kallis vennanaine!

Floksipäev

Rahvusvahelised floksipäevad  toimusid  2-3. augustil Mädapea mõisas juba neljandat korda. Reedel oli pidulik avamine, kontsert Pulmamaja terassil. Laupäeval hommikul kutsusin naabrinaise kaasa ja sõitsime Mädapeale. Jutuajamise tuhinas põrutasin õigest teeristist mööda. Naabri tähelepaneliku märkuse peale pöörasin ringi ja jõudsime õnnelikult kohale.
Sissepääsu kõnnitee kõrval õitsevad kevadel eesreas pojengid, tagareas suvised floksid.

Ilus õis, kroonlehed ei kattu ja on kergelt lainelised, suur õisik

Nimesildilt lugesin ’Infanta’

Mõisa saalis oli floksinäitus üles pandud, imetleda sai hunnitut õieilu. Hääletamine käis nööpidega. Iga sordi juurde oli asetetatud topsik, kuhu sai nööbiga oma lemmikule hääle anda. Seekord olid sordid laudadel värvitooni järgi selekteeritud.

Lemmiksordi valimine

Floksinäituse väljapanek

Vasakult paistab aedfloks sort ’Üllatus’

Mädapea mõisa perenaise Marika Vartla aretatud uued aedfloksisordid ’Suudlus’ ja ’Glamuur’ olid samuti välja pandud.

Mõisa perenaine külalistega

Mõisaaias jalutades sai õisi lähemalt vaadata, nuusutada, nimedega lähemalt tutvust teha ja kaasa osta.

Kollektsioonaed, eesaed, vaade kasvuhoone juurest

Kollektsioonaed, vaade tagaaiast kasvuhoone suunas

Esimesed floksid jõudsid Eestisse juba 187 aastat tagasi. Floksid on  meeldima hakanud seepärast, et neid on saadaval paljudes toonides ja nende õitseaeg on pikk. Varasemad hakkavad õitsema peale jaanipäeva ja hilisemad lõpetavad oktoobri alguses. Ühe taime õitseaeg kestab kuni poolteist kuud. Õie kuju võib olla väga erinev, samuti taimede kõrgus.
Eesti sortidest peale Rudolf Tamme poolt aretatud ’Helmi Puur’i nõukaajal ei olnudki midagi. Seegi on aretatud 50 aastat tagasi. Nüüd on eesti lillekasvatajad asunud uusi sorte aretama. Nimetan siin mõned:  Asu talu perenaise Aide Vendla sort roosaõieline ’Roosi’, Sulev Savisaare heleroosa õis vaarikapunase silmaga ’Sulev’, Koidu Reinup sinakas ’Üllatus’ ja huvitava valge õiega roosa varjundiga ’Sitsiseelik’, Merike Mäemetsa ratttakujuline erkroosa õiega ’Juljana Elisabet’, Marika Vartla purpurlilla ’Estonia 100’  või purpurlilla kopteritiibu meenutava õiega ’Herbert Ving’  jpt. Kaunite sortidega tasub lähemalt tutvust teha.
Meie tuntud lauljanna on endanimelise floksi saanud. 2012. a on L. Golubitsakaja poolt aretatud floksisort ’Anne Veski’.

Aedfloks ’Anne Veski’

Purpurlilla õis suure valge kiirgava tähega tsentris, 120-140 cm kõrge

Mõisaaia sortimendiga saab tutvuda SIIN

Jalutuskäigu lõpetasime müügileti juures. Ostsime nii kohvi-pirukat kui ka taimi. Kodus tuli kaasa ostetud taimedele koht leida. 

Aedfloks ’Coral Flame’  ’Early Dark Pink’, ’Sherbet Blend’