Sentens

Carpe diem!

esmaspäev, 26. oktoober 2020

Sügisene koolivaheaeg

 Koolivaheaeg maal vanavanemate juures on vaheldus emale-isale ja lastelegi. Teisipäeva õhtuks sõidutas tütar pealinnast nii minu kui koolilapsed maale. See oli Lõvipreilile esimene päris koolivaheaeg. Saabumisõhtu oli kohanemiseks, vanaisa pakutav soe supp olevat sama hea kui vanaema oma😊. Sombune ja vihmane ilm ei paku palju võimalusi õues veetmiseks. 

Rasvapallide hoidja

Tütretütar tõi vanaisale lindude rasvapallide hoidja. Veel samal õhtul otsisid vanaisa ja tütrepoeg üles linnusöögimaja, tegid väikseid parandustöid ja panid majakese köögiakna juurde posti otsa.  Hommikul otsisime pikksilma välja ja vaatasime, kes kuldnoka pesakastist ilma ning inimesi uurib. Suur-kirjurähn!


Suvel võetud noorkanad on nüüdseks juba tublid munejad ja siblijad. Vanaisa palus koolitüdrukul kanad üle lugeda, kas kõik on aias-õues. Piiga luges siblivaid ja siia- sinna jooksvaid kanu ja sai -33. Vanaisa tõmbus näost valgeks, kas nüüd on kuskilt võõrad linnud meie omadega segunenud. Korduslugemine andis 12, seega kõik omad munejad olid kohal. Ühe kana jutt on on nii äge, et tema kurtmisi ei jõua keegi ära kuulata. Nii saigi endale nime Vinguviiul. Teine noorkana otsib teist sorti linde ja püüab pidevalt üle aia uusi seltsilisi leida. Saigi nimeks Lendur.



Kolmapäeval organiseeris vanaisa taara tagastamise ja poeskäigu. Taaratšekid jagati lastelaste vahel võrdselt ära ja saadud summa eest võisid nad endale midagi poest osta. Pika valimise ja ümbermõtlemise tulemusena valiti välja UV-valguses helenduvad värvid ja meigitarbed. Õhtul tehti Halloweeni peaproovi. Korralikke kollimaske ei olnudki vaja, harjutati tantsu ja tehti grimmi.



Ma olen varem kirjutanud, et koolivaheaegade kohustuslik kirjandus on mõeldud vanavanematele lugemise kontrollimiseks. Poisse pidi kogu aeg kõrvalt torkima ja meelde tuletama, et lugeda on vaja.  Ja nüüd tütretütar tuletas mulle meelde, et on raamatu lugemise aeg:,, Venna sai iga päev sulle lugeda, nüüd on minu kord." Sipsiku lugemine toimus peatükkide kaupa, üks hommikupoolikul ja teine õhtupoolikul. Nii sai vanaema tunnikese rahulikult kulgeda. Korra näppisin telefoni ja kohe tehti märkus, et see segavat lugemist kui mobiiliga piiksutan.

Sipsiku lugemine

Vanematest poistest on jäänud Minecrafti raamat ja mängki arvutisse. Lasime noormehel lugemistunni ajal arvutis mängida. Ega see nii lihtsalt läinudki, ellujäämiseks pidi alustõdedest aru saama. 
Porgandisalat ananassiga

Neljapäeva hommikut alustasime porgandisalati riivimisega. Sel aastal oli korralik porgandisaak. Mai algul külvasin lindil porgandiseemneid ,,Flakkee2", mis on hiline, pika ja mahlaka viljalihaga hästi säiliv sort. Tegime klassikalist porgandisalatit ananassiga.
Lõunaks sõitsime Rakverre kinno 3D filmi ,,Lumeinimese perekond’’ vaatama. See on järg 2017. aasta animafilmile ,,Lumeinimese poeg". Adamil tuleb oma pere ja loomadega ette võtta üks reis ja minna  isa otsima. 
Kinost tagasi sõites jäi valget aega üle ja vanaisa tegi peatuse Kadrina madalseiklusraja juures. Kadrina valla kaasava eelarve hääletuse võitnud idee oli seiklusraja rajamine. Selle aasta kevadel kuulutati välja ehitushange ja 30. septembril madalseiklusrada avati. 
Prooviti kõiki ronimisvahendeid, millele pikkus ja jõud üle käis.



Õhtul lastele unejuttu lugedes jäin magama. Lõvipoiss äratas mind õlast raputades ja küsis ega ma magama pole jäänud. Ajasin end püsti ja soovisin head und. Reede õhtul olin hästi virge ja ütlesin poisile, et võid täna rahulikult magama jääda, sa ei pea mind valvama. ,,Aitäh, et mulle vaba õhtupooliku andsid! ’’ tänas noormees viisakalt.
Reedeks kutsusime külla vanaisa venna lapselapsed, kes olid Rakveres oma vanavanemate juures sügispuhkust veetmas. 
Lõunalauas kogusime mõtteid ja sõime peedisuppi, et tegusale päevale täis kõhuga vastu minna. Alustuseks tutvuti maja plaaniga, seejärel tehti sõpruse märgiks üks lauamäng ja soriti Lego klotsides. 
Soojenduseks tehti esimesed tasakaaluharjutused  koduses tagaaias.



Seejärel korjasin kolm poissi ja ühe tüdruku autosse ja sõitsime seiklusrada avastama. Vihma sadas vahelduva eduga, suurema sabina ajal jooksime autosse varju. Laste hasart oli nii suur, et raske oli neid autosse saada.

Noored seiklejad




Sellisest võimlemisest olid lapsed üsna väsinud, aga õunakook lõi vere käima ja läks ülemaja peitusemänguks. Olen ennegi vihjanud, et koristamine on saatanast. Kõik voodi- ja lauaalused, kapi- ja kardinatagused, aknalauad, pesukorvitagused nurgad olid tolmust puhtaks võetud. Isegi lõngakasti oli keegi ära mahtunud😁. Teinekord peaks redeli andma, et külmkapi- ja sektsioonipealsed saaksid ka tolmuvabaks.  Kui külalised olid ära saadetud, algas Sipsiku lugemise tund.
Laupäeval tulid lastele ema-isa järgi. Nüüd olid rahulikumad mängud plaanis. Joonistamine ja voolimistööd.
Poisi värvimistehnika 

Tüdruku draakon targast plastiliinist

Laupäeva õhtu lõppes saunaga. Seekord oli saunavihaks  pärnaviht. Lõvipreili pahandas  kui leidis leiliruumi põrandalt pärnaõie. Mis see siin teeb? Ta korjas suvel pärnaõisi ja teab, et nendest tehakse teed. Kuidas nüüd saunas õied saavad olla? 



Puhkuse viimasel päeval võeti uhkeid poognaid ja kõrgeid kaari  ilupõõsaste vahel. Trikitati kiigega.
Pühapäevaks olid juba uued plaanid valmis. Seekord mindi veemõnusid nautima Rakvere AQVA veekeskusse. Veetorust lasti alla, joodi smuutit, õhtustati restoranis. Koju jõuti õhtul kella üheteistkümneks. 
Enne äraminekut arvasid lapsed, et koolivaheaeg läks kiiresti ja mõnusalt. Sai kinos käia ja sõpradega mängida. Meilgi oli tore.
 Taas tuli lastel kooli minna ja õppimisega tegeleda. Õpetaja oli küsinud koolis, mida vaheajal tehti. Meie silmarõõm kandis kõik ette ja ütles, et temal oli kõige pikem nimekiri😊
Inimene, kes ei õpi, kobab pimeduses nagu öine teekäija. Hiina vanasõna.

pühapäev, 18. oktoober 2020

Unustamatu Mister X

Viimane kontsert-meenutus ,,Unustamatu Mister X’’ 100-aastasest Georg Otsast toimus laupäeval Vihula mõisas. Esinesid näitleja ja operetitäht Katrin Karisma, särav lauljanna Hanna-Liina Võsa, muusikalilaulja ja ansambli Black Velvet solist Lauri Liiv, Rahvusooper Estonia tenor, tänavuse SEB publikupreemia laureaat Reigo Tamm, imetabane pianist Johan Randvere. 

Constance kontserdisaal  foto Vihula mõisa kodulehelt

Kontsert toimus Vihula mõisa Constance konverentsi- ja kontserdisaalis, mis mahutab 150-170 kontserdikülastajat. Sel aastal pärjati Vihula mõis  väärika tiitliga ,, Parim ajalooline hotell Euroopas 2020’’😊

Avalooks oli Mister X kuulus aaria operetist  ,,Tsirkusprintsess’’. Operettfilm ,,Mister X,, (1958) tegi Georg Otsa tuntuks üle Nõukogude Liidu. Vihula mõisa vana aidahoone paekiviseinad värisesid kui Reigo Tamm ja Lauri Liiv oma hääle lahti lõid. Kontsertsaal ise on suurepärane ja väga hea akustikaga, mis lisas esitusele veelgi võimsust. 

Reigo Tamm ja Hanna-Liina Võsa

Muusikute meisterlikkuse kõrval oli oluline omavaheline suhtlemine, väike aasimine ja tögamine läbis kogu kontsertkava, natuke tehti teatrit ja näitemängu sinna juurde. Lauljate suurepärane vokaal hullutas publikut hea energiaga. 

Miljoneid kuulajaid lummanud salapärase sarmiga laulja ja näitleja Georg Ots oli tuntud üle lahe Soomeski. 1957.a. oli heliplaat ,,Saarenmaan valssi’’ mitu kuud enimmüüdud plaatide esikolmikus.

Sellel kontserdil esitati ,,Saaremaa valss’’ lisaloona ja publik sai kõigest hingest kaasa laulda.

Tuntumad aariad olid muusikalist ,,Mees La Manchast’’.

Filmist ,,Vallatud kurvid’’ oli tuttav Gennadi Podelski laul ,,Mõtisklus’’, mida esitas Georg Ots. 

Laine, laine järel randa kandub,

seal siis jõuetuna liiva vaob,

nagu lubadus, mis kergelt antud ,

nagu tõotus petlik, mis kaob.

Katrin Karisma ja Lauri Liiv

Oli ka lustlikumaid laule nagu ,,Kammipilli polka’’, laulis Katrin Karisma ja kammipillil mängis väga püüdlikult Lauri Liiv. Katrin Karisma meenutused Georg Otsast sidusid tuntumad aariad ja laulud üheks tervikuks.

Johan Randvere

Pianist Johan Randvere mängis võimsalt   S. Rahmaninovi Prelüüd 2.

Muusikanautlejad said väärt elamuse, hea energia ja rohkelt rõõmu. Imetlusväärne esitus ja suurepärane kontsertelamus, mis sobis kuldsesse ja kargesse sügisõhtusse. Kaunid muusikaelamused pikendavad elupäevi.

Järgnev link on võetud ,,Hommik Anuga’’ saatest. Siit saab aimu lauljate võimekusest.

https://menu.err.ee/media/video/1092283

 Lõpus on sõnad ,,...   ja ikka maski pean kandma ma ees.’’

Pärast kontserti õnnestus Reigot õnnitleda isaks saamise puhul (12. oktoobril sündis poeg) ja tänada meeliülendava muusikaelamuse eest. Kommikarp jõudis lauljateni😊 Gümnaasiumi õpingute ajal ei seganud mina teda oma keemiaalaste targutustega ja tema vastas mulle samaga. Lauluhäält ja ambitsiooni oli kooliajal küll.  Soovime austust ja edu ning rõõmsat meelt.  Uute kohtumisteni! 

reede, 9. oktoober 2020

O2

O2 on hapniku molekuli valem. Huvitav, mis seos sellel on spioonipõnevikuga? Keemiku kiiks lööb välja. Filmis väljendab lühend O2 - Sõjavägede Staabi II osakond, Eesti sõjaväeluure üksus.
Filmi rezissööri Margus Paju sõnul on see ajalooline spioonipõnevik, mille  stsenaariumi  on kirjutanud ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme. Eesti-Läti-Leedu-Soome filmi koostöö tegevus toimub 1939 a, MRP sobingu ilmsiks tuleku ajal.

Alo Kõrve filmis ,,O2’’     vaadake laua peale!
 Eesti nõukogude vastase luure juht( Alo Kõrve) mõrvatakse. Selgub, et Eesti salateenistuse seas on vene agent. Helsingist kutsutakse tagasi sinna kunagi saadetud luureohvitser Feliks Kangur (Priit Võigemast). Kahtluse all on kõik luureagendid. Kui järg jõudis luurajani, keda kehastas Tambet Tuisk, siis käis küll peast läbi mõte ega ta siin filmis ometi jälle reeturit kehasta. 
 Püütakse ligi pääseda  Punaarmee koodiraamatule, mille abil toimub raadioside. Otsitakse nõrka kohta vastaste luures.
MRP pakti lisaprotokollis oli kirjas: Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL huvisfääride piiri. Ajaloost on teada, et Soome Talvesõjas oli tõesti oluline venelaste side pealtkuulamine, kus eestlased olid Punaarmee maavägede teadete dekodeerimisel soomlastele abiks. Eks seal olid tehnilised teadmised ja matemaatilised oskused samuti olulised.
P.Võigemast ja Agnese Cirule filmis ,,O2’’

Romantilise poole pealt näidatakse peategelase Feliksi kirglikku armusuhet kunstiteadlasest poolatari  Maria Dubrawskaga (Agnese Cīrule-läti näitleja).
Filmis mängib päris mitu Linnateatri näitlejat koos peanäitejuhi Elmo Nüganeniga.

P. Võigemast ja J.K.Aimla filmis,,O2’’

 Noor näitleja Johan Kristjan Aimla mängis Feliksi abilist, kes oskas imeosavalt sisse muukida korteritesse. Kaasatud on ka teiste riikide- Läti, Leedu, Soome näitlejaid. Välja on otsitud kohad, kus on säilinud 1930.aastate arhidektuuri. Meeleolukas oli säravpunaste huultega Kadri Vooranna laulmine restoranis Gloria. 
Ma ei ole väga suur spioonilugude spetsialist, peale Richard Sorge ei teagi kedagi. Nõukaaegse filmivaatajana sai kaasa elatud teleseriaalile ,,Seitseteist kevadist hetke’’, mis  näitas Nõukogude välisluure tegevust. Muidugi ka filmitegelasele kapten Klossile, kes oli Poola luuraja filmis ,,Kaalul on rohkem kui elu’’.
Kahjuks oli Rakveres publikut väga vähe, pool saali oli tühi, 3-4 vaatajat iga rea kohta. Kas on koroonahirm või millest on tingitud publiku vähesus? Film ,,O2’’ on rohkem inglise stiiliis spioonilugu,  õnnestunud film😊.
Minge kinno!

esmaspäev, 5. oktoober 2020

Õpetajate päev

 Koolis teada ma sain, mida taipas kord vannis Archimedes! Ma tean!

Aga kumb kallim on, kas  ma tean Zaporožets või Mercedes? Nüüd tean!

Koolis teada ma sain H2O on mu silmapesuvesi. Ma tean!

Aga miks tuleb karta kui korstna otsas märkad kurepesi? Vot tean!



Ilusat õpetajate päeva kallid ülikoolikaaslased, pedagoogid, endised kolleegid, õpetajaks õppinud õpilased ja lähedased õpetajad!  Eesti haridus koos Eesti õpetajatega kuulub maailma tippu. Säravaid silmi ja rõõmsat meelt!

reede, 25. september 2020

Kana tomatikastmes

 Niikaua kui on värskeid köögivilju aiast võtta, tuleb neid maksimaalselt toiduks valmistada. Itaallased on värskete köögiviljade ja vürtside fännid. Ise pole Itaalias käinud, aga võtan nüüd sõna toiduteemal 😉. Erinevaid salateid, tomateid, baklazaane, suvikõrvitsaid, pipraid oleme kasvatanud ka oma aias. Maitseainetest on küüslauk, tšilli, salvei, basiilik. 

Üks itaaliapärane  tšilline pastakaste on arrabbiata, mis koosneb tomatist, sibulast, küüslaugust ja tšillist. Toorained on olemas, valmistamine lihtne ja kaste maitsev. Arrabbiata kaste on valmiskujul ka poodides  müügil. 


Kana arrabbiata kastmes. 


Retsept

1broilerifilee ( võivad kanakoivad või kintsud ka olla)

1 sibul

2 küüslauguküünt

2spl oliiviõli

400g kooritud ja  purustatud tomateid 

1 tšlllikaun ( võib ka vähem panna)

45g musti oliive

50g spinatilehti

Soola ja musta pipart

Kui on filee, siis lõigata keskelt pooleks, maitsestada soola ja pipraga. Kui koivad, siis poolitada ja maitsestada soola ja pipraga.

Koorida tomatid, hakkida küüslauk, sibul, tšilli.

Kuumutada pannil õli, praadida sibul ja küüslauk klaasjaks ( 5min), lisada tšilli, tomat ja broilerifilee. Ma pruunistasin kanakoivad pannil eelnevalt.  Hautada kaane all 20 min. Kanakoivad oli 30 min ahjus, 200C .

Lisada oliivid ja spinatilehed. Kuumutada veel kuni spinatilehed kokku vajuvad. Jahvatada peale pipart.   Kuna spinatilehti ei olnud, siis asendasin need hapuoblikaga😊

Lisandiks oli riis. Head maitset jagus küllaga.

esmaspäev, 21. september 2020

Tenet

Igapäevaelus on nii sebimist kui üksluisust. Et rutiinist välja saada, siis läheme mõneks ajaks metsa marjule-seenele või bussireisile mööda Eestimaad. Hoiame ka kinol silma peal. Ulmeliste elementidega spioonipõnevik ,,Tenet’’ on  mõnda aega kinos jooksnud. Ruttasime ka filmi vaatama enne kui koroona tõttu uksed jälle  kinni lüüakse.

 Lühidalt sisu. Pärast Kiievi ooperimaja (Tallinna Linnahall)  terrorirünnakut ühineb CIA agent (näitleja J.D.Washington) Briti luurega, et astuda vastu Venemaa oligarhile, kes on mõjuvõimas relvaärimees. Juhuste läbi satub maailmapäästja organisatsiooni, mis ei võitle ainult terroristidega, võitlus käib ka ajaga. Kasutatakse ajainversiooni, kus toimunud sündmusi suudetakse  tagurpidi pöörata.

Kõik teavad, et mitmekordne Oscari võitja, ,,Teneti’’ režissör Christopher Nolan on geenius. Tema kontseptuaalne lähenemine filmi jutustamisele ja metafüüsilistele ideedele kõnetab tuhandeid vaatajaid. Filmi peab pingsalt jälgima, et mitte maha magada olulisi detaile. Huvi ekraaniteose vastu suurendas muidugi see, et tegemist on osaliselt Eestis üles võetud filmiga.

Terroristid on hõivanud Kiievi Ooperiteatri (Tallinna Linnahall )

 Kohe alguses toimub ehmatav Linnahalli ründamine ja plahvatus.

Filmimine Laagna teel

Põnevad on  Laagna teel filmitud kihutamised.

Boeing 747

Uskumatu on päris  Boeingu kaaperdamine ja laohoone rammimine, ohtlikud võitlusstseenid, sõjaväe kopterite tiirlemine, purjekatel seilamine, kaatritel kihutamine jpm. Filmi muusika suurendas nähtu nautimist. Kuigi võitlus- ja plahvatusstseenides oli heli liiga vali.

Peategelased J.D. Washington, R. Pattinson

Peategelasi mängivatest näitlejatest on muhedam Robert Pattinson, Denzel Washingtoni poeg John David päris Bondi mõõtu veel välja ei anna. Kriminaalses telesarjas ,,Wallander’’ nimiosa mängiv näitleja Kenneth Branagh on siin kehastunud gangster Andreiks, kes on oma naise orjastanud ja ei luba teda oma pojaga kokku saada. Üks filmi läbiv liin on  naise päästmine. Kurjami abikaasat mängib kaunis  Elizabeth Debick. Meid tabas rõõmus äratundmine kui filmis oli näha eesti näitlejad: Juhan Ulfsak,  Rain Tolk, Jan Uuspõld, Kaspar Velberg jt.  Muundumine on toimunud ka mitte ainult ajas vaid ka ruumis. Maarjamäe kompleks on Oslosse rännanud.

Filmis nähtud Oslo Freeport on meie  Kumu Kunstimuuseum

Filmi eelarve ulatus 250 milj dollarini, meie nägime seda suurepärast  spioonipõnevikku 4€ eest. Nauditav kinoelamus. Filmis oli teadlase nõuanne õige: ära püüa seda mõista, tunneta seda.  Kummitama jäi mõte, kuidas see päästetud noor poiss on seotud tulevikust tulnud  maailmapäästjaga ☺.


esmaspäev, 14. september 2020

Puhvetite päev Sibulateel

 Sibulatee on Peipsi järve ääres looklev tee, kus elavad eestlased ja venelased ja kus kohtuvad kolm kultuuri. Peipsi kallastel elavatel vanausulistel on vanad traditsioonid au sees. Varnja, Kasepää, Kolkja on ridakülad, kuhu reisifirma Rändtigu meid sõidutas. 

Esimene peatus oli Mustvee Püha Nikolai apostliku-õigeusu kiriku juures. Ladina risti kujulise põhiplaaniga kolmeosaline hoone. Lääne eeskojal on neljatahuline kellatorn, idas nelinurkne altariruum ja ülal väike sibulakuppel. Sees juugendstiilis lae-ja seinamaalingud 19. saj. 

Pühitsetud anumad on muretsetud kirikuliikmete annetuste eest, kirikus on palju ikoone, mis on kiriku liikmed ise toonud. Meiegi tegime annetuse kiriku ümber rajatava aia jaoks.
Peipsimaa muuseum


Järgmisena külastasime Peipsimaa muuseumi  Peipsi järve kaldal, endises Tiheda koolimajas. Kohalik giid tutvustas vanausuliste elu-olu, köögikultuuri,  kombestikku, kirikukultuuri. Vanausulised ei taha majja võõraid lubada, veranda ukseni võib tulla.  Uksest paremal on veenõu käte pesemiseks, vasakul nurgas väike altar. 
Teejoomiseks samovarist kuum vesi, teekannust teetõmmis ja magusaks pistetakse põske tükk keedusuhkrut.

Teevett keedetakse samovaris, igaüks joob oma tassist. Külalisele antakse klaas, naabrid võtavad oma tassi kaasa kui külla tulevad. Tänase olukorra kontekstis on see hea harjumus, sest nii kätepesu kui oma tass vähendavad haiguste levikut. Pearätikut kantakse nii, et sõlme ei tehta lõua alla, vaid kinnitatakse alt poolt haaknõela või prossiga. Vanausulised ei suitseta, vannu ega joo end purju, ainult pühade ajal võtavad oma tehtud napsu. Üks selline on ilusa punase värvusega kalagaani nastoika, mis on tedremaranajuure tinktuur ja mida vanausuliste rahvapärimuse järgi kasutati saja haiguse puhul. Põrandaid katavad heledates toonides kaltsuvaibad ja neid on mitu komplekti.

 Altar

Pühakojas on vanausulised musta värvi kirikuriietuses e sarafanis


Vanausuliste palvehelmed, nahast lestovka, koosneb väikestest tihedalt kokku rullitud riiderullidest ja neljast kolmnurksest labast. 

Peipsimaa muuseumi ruumides on ikoonimaalija Pimen Sofronovi elulugu ja töid tutvustav väljapanek. Ta oli Eesti ainsa ikoonikoolkonna rajaja Gavriil Frolovi õpilane 17 aastat. 1939.a. sai kutse Vatikani, kus maalis kiriku interjööri. 



Kaasajal korraldatakse muuseumis ikoonimaalimise õpitubasid. Vanausuliste kohaselt ikoone ei müüda vaid pärandatakse või annetatakse kirikule. Ikoonid peavad olema ilusad, säravad, hoolitsetud.

Jõudsime Kallaste pangani.
Kallaste pank on Eesti suurim punakate liivakivide avamus, ligi 9 m kõrgune ja 1 km pikkune rannalõik. Alumises osas on lainetusega tekkinud koopad, ülaosas on liivakividesse uuristanud kaldapääsukesed oma pesad. Liivakivid on umbes 390 miljoni aasta vanused, sisaldavad tolleaegses meres elanud organismide kivistisi, hiiglaslike kalade ja vihtuimsete jäänuseid.
Reisi põhirõhk oli Sibulatee puhvetitel. Kuna ma olen orienteerumises pehme käpp, siis haarasin jooksu pealt Jõgeva maakonna kaardi, et järge pidada, kus käisime ja mis ees ootab. 



Algus oli paljutõotav Kallaste-Alatskivi-Kolkja-Kasepää ...... ja siis sai kaart otsa. Kus see Varnja siis on? Varnja on Sibulatee kõige viimane asustatud punkt ja asub hoopis Tartumaal. 12.septembril toimus Varnja küla jõhvika- ja sibulalaat. Mõlemat oli täpselt vaja. 

Vennale sibulaid valimas 

Bussis sõites lõime 60+ ajalehe lahti ja seal oli kaks lehekülge retsepte jõhvikatest.
Lumised jõhvikad
●5dl jõhvikaid
●1munavalge
●5dl tuhksuhkrut
Munavalge kloppida kergelt vahule. Kallata jõhvikad ja munavalge madalale taldrikule, veeretada jõhvikaid munavalge segus. Küpsetuspaberile puistata tuhksuhkur, sellele munavalgesegulised jõhvikad. Sõeluda peale veel tuhksuhkrut ja lasta kuivada. Veel kord katta tuhksuhkruga, laduda eraldatud kihtidena karpi. Süüa kommi asemel😊 
Kuskilt õuest kostis mustlasmuusikat.

Sõites mööda Varnja pikka külatänavat, tõmbas bussijuht kõhu sisse ja põsed lohku, et autode vahelt läbi manööverdada. Vastusõitev bussijuht matsutas pirukat süüa, roolis ühe käega, jälgis peeglitest, kuidas külarahvas ammulisui sõidustiili imetles. Jõudsime õnnelikult Mesi Tare õuele. 

Olen juba mõnda aega blogis mesitare.ee jälginud toimeka pere tegemisi. Kui tuli Sibulatee reisi pakkumine, siis salamisi lootsin, et giid valib ka Mesi Tare  puhveti külastamise. Kohale jõudes oli tunne nagu läheks tuttavatele külla😊Menüüs oli angerjasupp, sibula- ja porgandipirukad, kissell vahukoorega, tee, kohv, kohv ja kodukali jpm.
Kohvikus istus naerusuine Vahur Afanasjev, kes on kirjutanud vanausuliste elu-olu lahkava saaga ,,Serafima ja Bogdan’’  Voronja galeriis on näitus ,,Kättemaks’’, mida Vahur kureerib.


Peremees jagas suure kulbiga suppi ja jooke,  perenaine pirukaid ja magustoitu. 

Jõudis vahepeal uue piruka ahju pista, 

väga maitsev sibulapirukas sai hetkega otsa

Peremees hoidis samovaril silma peal.

Angerjasupp. Taldriku serval oli ilus soov. S novõm godom! 😄

Sõime kõhu täis, kiikasime Peipsi järve poole, kus paistsid Mesi tare paadimajad. Mesi tare usinad ja töökad noored on kogukonna tegevuse kaudu jõudsalt piirkonna tegevust arendanud, külaelu korraldanud. Jõudu ja jaksu neile oma tegemistes. Kõht sooja maitsvat suppi täis jätkasime puhvetite külastamist. 
Kolkja külas  peatusime Peipsimaa Külastuskeskuse õuel ja külastasime Tädi Šura kohvikut.

Peipsimaa külastuskeskus asub selles roosas vanausuliste elumajas  Kolkja ridakülas.
Külastuskeskus püüab alles hoida Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi


Hoovi sisenedes oli uudistamist küllaga.

Vanausuliste kultuurist ja käsitööst ei teadnud varem kuigi palju. Vanausuliste taassünd algas Eesti taasiseseisvumisega. Viimasel kümnendil on vene rannakülade kultuuri laiemalt tutvustatud.
Mis on lubokk? Lubokk on enamasti puulõikelise klišeega trükitud ja käsitsi värvitud trükipilt, millel on selgitav värsivormis tekst.

Trükipress lubokkide trükkimiseks

Lubokk ,,Armastatud naine jääb eluks ajaks  tütarlapseks’’

Kangaste sinetamisel ja trükkimisel on Kolkja külas pikk traditsioon. 19. saj töötas Väike-Kolkjas kangatrükkalite perekond Prostatov. Tehti sini-valgemustrilisi indigoga värvitud kangaid.
Algselt tegid puulõikelisi metallita trükipakke, tasapisi hakati vasktihvtidega trükipakke valmistama.
Trükipakk ja selle muster põllel

Külastuskeskuse keldrikorrusel asub sigurimuuseum, kus on 1896.a. ehitatud sigurikuivatusahi ja sigurikasvatusega seotud tööriistad. 19. saj teises pooles läks ka Eestis kohvijoomine moodi. Peipsimaal hakati sigurit kasvatama, et selle juurikast kohvi valmistada. Sigur ei sisalda kofeiini, on hoopis rahustava toimega.

Vasakul on sigurijuurte röstimise pannid e prennerid, paremal röstitud sigurijuurikate jahvatamise veskid-kohviveskid.


Harilik sigur on mitmeaastane ~1m kõrgune rohttaim helesiniste õitega. Taimel on jäme sammasjuur millel on harunenud risoom, mis pestakse, kuivatatakse, röstitakse, jahvatatakse ja lisatakse kohvisegule.
Käsitööpoes olid müügis kohalike käsitööna tehtud pakumustritega tehtud riidekottekotid, sallid, põlled, rätid, T-särgid jpm. Raamatud vanausuliste kommetest. Külastuskeskuses on  lastele mõeldud maailm, mis on seotud lasteraamatuga räim Rääbust, kelle on loonud vanausuliste kunstnik ja kirjanik Pavel Varunin. Peipsimaa Külastuskeskuses on kaevatud kõrgpeenar, mis on saanud mõtte lasteraamatust.

Rääbu peenrakell

Sulka kasvu hoone ☺on kokku pandud vanadest akendest

Kui olime ringi jalutanud, siis puhkasime jalga tädi Šura kohvikus. Kustutasime janu ivan tšaiga ja ravisime end igaks sajaks  juhuks kalagani napsuga. Õuh! Väsimus tõmbas kohe tagasi😊.
 Üks puhvet mahtus veel meie reisiplaani.


Aljonuška puhvetis oli rikkalik koogivalik koos herilastega, erinevad pirukad ja supp. Kalapirukate pärast käis  äge õngitsemine. Väikesed pirukad said otsa, ostsime ühe suure, mis oli juba pooleks lõigatud. Maitset see ei rikkunud.
 Kalapirukas
Puvetite päev Sibulateel oli seekord läbi saamas. Me oleme tänulikud inimestele, kes avasid oma väravad ja lubasid meid koduõuele, pakkusid kohalikke hõrgutisi, tutvustasid kultuuri ja rõõmustasid meid külalislahkusega.

Mustvee lähedal suitsukalalett

Peipsi äärest tulime ikka suitsukalaga koju.  Ostsime suitsutatud koha ja angerjat. Nii nagu saarlased uhkustavad-angerja roogu jäi meetrite viisi maha. 😉
Oli seiklusrikas päev.