Sentens

Carpe diem!

esmaspäev, 10. august 2020

Bussireis Lätimaale

 Ilusat suveilma ei tohi käest lasta, võtsime aiatöödest aja maha ja sõitsime Tapa Bussiga Lätimaale, et külastada erinevaid talusid ja tootjaid nii Eestimaal kui Lätimaal.

Viljandis oli esimene peatus ja kohvipaus, aga sellest teinekord. Järgmine peatus oli Lilli lähedal Eesti-Läti piiril, kus asub Balti ketile pühendatud mälestusmärk, mis kujutab metallist välja lõigatud seitset inimsuurust figuuri. Ühendasime meiegi seal käed.

Balt keti mälestusmärk Lilli-Ungru  piiripunktis


Esimese päeva lõunaks jõudsime  Lätimaale.

l

Ruhja jäätisevabrik asub väikeses Läti linnas Ruhjas, mis asub paarikümne km kaugusel Eesti piirist. Ruhja meierei ehitati 1912. aastal, milles on tänaseni toodetud jäätist üksnes parimast toorainest, kohalike tootjate värskest piimast ja koorest. Kunagi oli see Baltikumi suurim meierei, tegutseb siiani oma ajaloolistes ruumides. Üks sõna, mida eestlased teavad on saldejums. Lätis käies ei saa ilma saldejumsita. Paljud arvavadki, et see Ruhjas valmistatud jäätis ongi see kõige  õigem saldejums. Üks asi, mis meid lätlastega ühendab on armastus jäätise vastu.

teisipäev, 4. august 2020

On marjaaeg

Juuli viimane nädal on hoidnud ilma sooja ja kuiva. Kuidagi märkamatult on juulist saanud august, käes on marjaaeg. Marju saab nii koduaiast kui metsast. Sel aastal on meil rõõmus vaarika-aasta. Kohe värskelt süües on vaarikad muidugi kõige kasulikumad. 

Kuna saak on hea, siis on keedetud vaarikamoosi, vaarika-mustasõstramoosi, vaarika-mustikamoosi.

Uued vaarikasordid ei kanna veel vilju. Kollased vaarikad on tulemas. Uus vaarikaline on must vaarikas ehk lääne vaarikas.


Põõsas ei aja juurevõsusid, võrsed on kaarekujulised, pikad 2-3m. Marjad moodustuvad teise aasta võrsetel. 

Must vaarikas

Marjad on läikivad, ümarad, algfaasis punased küpsedes muutuvad tumedamaks. Viljad on  magushapud, nendest ei jookse mahl välja. Sobivad lauamarjaks. Natuke saab sügavkülma panna, et talvel koogile lisada.


 
Must sõstar ’Intercontinental’

Üks noor musta sõstra põõsas ’Intercontinental’ andis maitsvaid, magushapu maitsega mahlaseid marju ~4kg. Põõsas on püstise kasvuga ja keskmise suurusega. Marjad on suured, kobarad lühikesed.
Hommikud algavad tavaliselt kohvi joomisega. Kohvikoorega kohv. Nad on nii piima kui kohvikoore sarnastesse pakkidesse villinud. Kui peremees juba teist korda haaras 0,5l piimapaki kohvikoore asemel, siis tuli meelde ,,ENSV’’ Illari jutt. No kaua sa seda sama reha kaasas kannad? Ja kui on võimalus, siis kohe astud peale.
Kui olime pühapäeva hommikul piimaga hommikukohvi sisse luristanud, närinud võileiba ja söötnud kanu, siis võtsime totsikud ja keerasime autonina metsa poole. Esmalt vaatasime üle seenekohad. Leidsime kukeseeni ja pilvikuid, kuid suurt saaki ei saanud. Sõitsime edasi oma vanasse marjakohta Kõverjärve äärde. See oli ilmatu aeg tagasi kui lastega seal marjul käisime ja pärast järves ujusime.  Tee sinna oli songaline ja vongaline, esmalt sõitsime õigest teeotsast mööda. Õhk oli soe ja sääski, keda sööta,  ei olnud. Selline mätta otsas istumine ja mustikate korjamine. 

Nokkisin seal omaette kui Seenevana tuli mulle päikesevarju pakkuma. Küsis: ,,Kas sa karu nägid? ’’ ,,Kus?’’ Roomas üks neljakäpukil sinu järgi, kui jõudis 2m kaugusele, siis vaatas ehmunult üles, tõusis tagajalgadele ja pani teisele poole jooksu.’’  
 ,,Ah, mine sa ka metsa oma jutuga! ’’ Tegelikult oligi üks vanamees teisel pool põõsast marju korjanud, aga ma  magasin maha võimaluse tutvust teha ja juttu ajada.

Kõverjärv
Punased sõstrad ootavad korjamist ja mahlaks aurutamist. Peale mahla ka veini, siirupit, moosi, tarretist. Punasesõstrajook meega on hea pingemaandaja ja unesoodustaja. Valged sõstrad said lastelaste abiga möödaminnes ära söödud. 😊  Põhjamaa viinamari ehk karusmari  on üks armastatud mari, mis saab aias enamasti  põõsalt kohe suhu pistetud. Marjad on magusad, rohelised, paksu kesta ja seemnetega.

Punase sõstra põõsad on tänavu maani marju täis

Aga metsast korjatud seentest sai üks pannipitsa küpsetatud.

Seenepitsa

Pitsapõhjaks on juustumuretainas.
150g võid
3dl jahu
1tl küpsetuspulbrit
150g riivjuustu
0,5 dl külma vett
Hakkida või ja küpsetuspulbriga segatud jahu sõmeraks, lisada juust ja  vesi. Segada tainas kokku ja panna mõneksa ajaks külmkappi.
Valmistada pitsakate. Sibulad ja seened praadida võis kergelt läbi, suitsuvorsti, paprika samuti.  Vormida tainas pannile, katta tomatikastmega, lisada seened, suitsuvorst, üle puistata riivjuustuga. Küpsetada ahju alumisel siinil 200°C juures 25-30 min.

pühapäev, 26. juuli 2020

Üllatuslik päev Pärnumaa äärealadel

Kuna Lõuna-Eesti reis jäi ära, siis võtsime vastu ühepäevase reisi pakkumise Pärnumaale. Eesti edelanurk on vähem tuntud, huvitavat ja ootamatut võib leida igast Eestimaa nurgast. Meie alustasime reisi Kadrina Konsumi parklast, Tapa Buss on reisikorraldaja. Neil on reisid nii korraldatud, et hinna sees on transport, giidi tasu, kõik sissepääsud, degusteerimised ja lõunasöök.
Esimene peatus oli Pärnumaa rabade vahel Ahaste lähedal, Kiisama külas asuvas Liblikamajas.
Liblikad elavad talveaias, kus lendavad vabalt ringi, toituvad või on puhkeasendis. Päevaliblikad on pärit Panamast,  Ecuadorist, Filipiinidelt. Taimedest kasvavad banaan, kannatuslill,  orhideed jt. Igal liblikaliigil on kindlad peremeestaimed, millele munetakse munad ja mida röövikud pärast söövad. Liblikaid tellitakse ja ostetakse nukuna, transpordiaeg ei tohiks olla pikem ühest ööpäevast. Idee liblikamajast sai peretütar Inglismaalt, kus ta esmakordselt liblikatega kokku puutus.


Pererahvas on maja lähedale tiigi rajanud, kus kasvavad tiigikalad: koi, mis on karpkalast  aretatud dekoratiivne ilukala, kuldkala ehk hiina hõbekoger, kuldsäinas, valge amuur.
Edasi sõitsime Audrust läbi, mööda mereäärt Lindi kalurikülla, Kapteni talu Suvekohvikusse lõunasöögile. Kodukohvikus pakutakse maitsvaid kalaroogasid.

Meie lõunasöögiks oli  ahvenakotlett, kook ja kohvi.

Värskelt püütud kalast tehakse põnevaid kalatooteid. 2018.a Pärnumaa maitsete  aastal toidumeene konkursil sai suitsuvimmakonserv ajakirja ,,Naisteleht’’  eriauhinna.

Suitsuvimmakonservid

Kapteni talust sõitsime lõuna poole Pootsi veinimõisa.  Pootsi mõis on rüütlimõis, mis rajati 16.saj teisel poolel. Algselt olid mõisa omanikeks Pahlenid. 1939.a müüs Heinrich Gotthard von Maydell mõisa Hans Põldsamile. Põldsam hukati Kirovi vangilaagris. Suure mõisa majapidamine jäi Maria ja kolme poja kanda. Maria oli väga edukas mõisaproua, selle eest saadeti ta 1944.a. vangilaagrisse kaheksaks aastaks. Pärast sõda tegutses peahoones Pootsi kool.  2017.aastast on mõisa omanikud Hans Põldsami poeg Ants ja tema noorim poeg Ants Põldsam. Mõisa ümber on iidne park ja 500! puuga kirsiaed.

Härrastemaja peatrepil asub mansardkorruse toestamiseks ehitatud nelja sambaga portikus.
Renoveeritud on suur osa esimesest korrusest, peasissekäigu trepikoda.


1962.a ehitatud teise korruse trepp ja fuajee.

Valik Pootsi veinimõisa toodetest

’Kolme Venna Vein’ Maria poegade auks 



Nüüd valmistatakse Pootsi mõisas kodumaistest marjadest maitsvaid käsitööveine.


Degustatsioonil pakuti  erinevaid veine, vaarika- ja mustasõstravahuveine, limonaadi.

Pootsi  veinimõisa veiniga

Degusteerimisest õhetavate palgetega sõitsime läbi Tõstamaa Soomra suvilarajooni tagaserva  Sanga Tõnise talu vene muuseumi. Sanga -Tõnise talu perenaine Ljubov Petrova lõi kodumuuseumi oma vanaisa ja vanaema auks.


 Perenaine võtab meid vastu äsja ahjust tulnud saia ja soolaga. Ukrainas sündinud perenaine tutvustab vene kultuuri ja rahvakombeid, õpetab viisakalt tervitama, pakub suupisteid ja samovariga keedetud teed.


Perenaisel on huvitav samovaride kogu.



Kuldse maalinguga hohloma nõud. Hohloma nõud on pärnapuust erilise tehnoloogiaga valmistatud esemed.



Käsistsi maalitud kuldsel taustal erksavärvilised puuviljade, marjade mustrid on kordumatud.
Vene külalislahkus. Külaline pandi voodi servale istuma. Parimad palad pakuti külalistele.

Jäär kahe heinakuhja vahel. Või oli see kits?



Kaunitarid rätikutega esinemas

Lõpetuseks jõime väga head aromaatset teed siirupiga, näksisime küpsist. 

Müügil oli fermenteeritud põdrakanepist tee ehk ,,Ivan tšai’’

Tänasime lahket perenaist ja lehvitasime hüvastijätuks.

Veel üks Marusja

Külaskäigud olid lõppenud ja alustasime koduteed. Terve päev oli kuiv ja päikseline. Eestimaa avastamine on põnev. Hea, et Tapa Buss otsib välja huvitavaid kohti ja erilisi inimesi. 
Lõpuakordid. Tapal ilmnes bussil väike tehniline rike. Suurem osa sõitjatest väljus Tapal, viis reisijat tahtis Kadrinasse edasi sõita. Bussijuht pidi bussi vahetama ja siis edasi sõitma. 

Sõidutas meid kuskile ...Baar LOLITA ööklubi... ette ootama

 Abikaasa  võttis kohvitermose välja, üks proua  ridikülist Jägermeistri ja metallist rjumkad. Nii tekkis meil improviseeritud joogipaus☺
Kui buss ette sõitis oli kogu väsimus võidetud ja meeleolu ülev. Tuli meelde ,,Meri ja Orav’’
Ma kinnitan käsi südamel:,,Mis jutt see on? Millal mina ennem olen organiseerinud viinavõtmist?’’


esmaspäev, 20. juuli 2020

Üks tegus nädal

Plaanisime Seenevanaga, et 11. juulil sõidame Lõuna-Eestisse ekskursioonile, aga reisijate vähesuse tõttu jäi sõit kahjuks ära. Eelneva kokkuleppe kohaselt pidid Lõvisüdamed meile majahoidjaks tulema. Kuna plaanid muutusid, siis jäime ise koju ja  lapselapsed nädalaks maale.
Suvi oli haripunktis: õhk  kuiv, päike särav, vesi soe. Parim aeg oli pärnaõisi korjama minna. Pärnad õitsevad juulis suht lühikest aega, 10-15 päeva.


 Meie õitsev noorus oli entusiasmi täis. Poistel on loomuomane soov ronida puu otsa ja nüüd avanes selline võimalus näidata oma oskusi.

Üks punane pluus paistab puu ladvast


Onu ronis puule, aga Lõvipoisil jalg nii sügeles, et pääseks ikka Onust kõrgemale oksale. Noorel poisil on noorem jalg ja kribinal-krabinal jõudis  päris tippu välja.

Pärnaõied 

Kuuseheki taga kasvab põdrakanep. Vana peremees korjas nii õisi kui lehti, millest saab teed teha.

Põdrakanepiõied

Põdrakanepilehed

Fermenteeritud põdrakanepilehtedest tehakse ’’Ivan tšaid’’.
Juuli teisel poolel valmisid ka maguskirsid: kollaste kergelt roosakate viljadega ’Dönisseni Kollane’ ja  tumepunane , mahlane, hapukasmagus  ’Leningradi Must’. Redelid veeti kohale ja ronimis- ja tasakaaluoskused pandi taas proovile.

Murelite korjamine

Särava naeratusega tuli noormees murelitega


Kirsikivide eemaldamise toimkond nii särava naeratusega ei olnud. Töö oli tülikas ja aeganõudev, mahl pritsis, kirsid jäid lödiseks, kivid libisesid põrandale. Proovisime ka kirsikivieemaldajaga, aga noor abiline oli näppudega osavam.
Kirsid said puhastatud, maasikad olid samuti punased. Mustad sõstrad ei olnud veel küpsed, aga sügavkülmas oli eelmise aasta marju veel.

Nii valmiski kirsi-maasika-mustasõstramoos.

1,4 kg kirsse  1,4 kg maasikaid, 700g musti sõstraid, 1,5 kg suhkrut. Mustad sõstrad keetsin ennem läbi ja eemaldasin läbi sõela kestad. 
Meie kodu lähedal on veel metsi, mida mardikad pole lagedaks söönud ja metsamehed maha raiunud. Võtsime lapselapsed ja korvid kaasa ning sõitsime mustikale. Kahel pool teed olid voogavad viljapõllud. Uhkustundega rääkis vanaisa lastele, kuidas tema nooruses on  kombainiga nendelt põldudelt vilja võtmas käinud. Järeltulijad kuulasid ja noogutasid kaasa.


Metsas jagasime lastele marjakombainid, ise korjasime käsitsi nõu sisse.  Varsti hakkas vanaisa tütretütre käest marjakombaini endale nuruma. Piiga nõustus. Siis selgus, et ei olegi nii lihtne korjata, sest lehed olid suured ja oksad keerasid kombaini vahele risti. Vanaisa kurtis, et ta ei oskagi seda kasutada, kogu aeg ummistab ära ja marjad lähevad lödiks.
Lõvipreili torkas: ,,Ise alles keksisid, et sul on kombainiload, nüüd ei oska marjakombainiga korjata.’’  Vanaisa kogus ennast ja õigustas : ,,Teisel on mootor küljes ja liigub ise edasi’’. ,,Eks sa siis mõtle midagi välja’’, jäi tüdruk endale kindlaks.

Väike einepaus

Koduaias kasvavad mõned vaarikasordid. On ka taasviljuv sort, millelt saab sügisel marju suhu pista. Varasematelt sortidelt sai juba küpseid marju korjata. Metsmaasikad olid varem korjatud ja külmikus hoiule pandud. Nüüd läksid kõik moosiks.


Vanaisa garaažis on huvitavaid masinaid. Puulõhkumismasin koonusvindiga, väike teraviljaveski, kreissaag jpm. Need on vanaisa ise kokku monteerinud, ehitanud. Lapsed  muidugi olid uudishimulikult ümber viljaveski ja võrdlesid jahvatatud terade suurust.
Õhtul kasvuhoonet kastma minnes tõmbasime pika kastmisvooliku välja. Voolik on ühendatud veepaagiga, kuhu sajab ja jookseb kasvuhoone katuselt vihmarenni mööda vihmavesi sisse. Tüdrukuke võttis päevase õpitunni kokku ja nentis, et vanaisa on selle vooliku ise teinud. 😊 Usin abiline pääses tomatitaimede vahel vabalt liikuma ja nii saime kasvuhoone ühtlaselt kastetud 

Kuivanud muruniite kokku riisumine on maalaste töö. 


Me, vanad, käisime kuuseheki taga heina tegemas. Heinakuhi polnud muidugi nii suur, et  oleks varjutanud ilusa ilmaga päikeseloojangu, aga kanadele pesapunumiseks umbes paras.

Pika valge ajaga ja ilusa ilmaga jõuab rattaga sõita,  matkata, skatepargis lõuga tõmmata,  sõpradega mängida.
Rattaga poodi sõites oli noormees ikka esimene vedur, rind uhkelt püsti. Mina olin see viimane vagun, õhk ähkimist täis ja sooja higi voolas ojadena. Meie vahel sõitis üks roosa kiivriga konduktor, kes jälgis sõidukiirust, suunda ja teatas vahepeatusi. 
Hoovis sai jalgpalli taguda, korvpalli loopida ja sulgpalli kõksida. 

Sulgpalli mängiti sõprade ....

ja Onuga

Onul oli sulgpallimängus rohkelt jooksmist, et  noormängija  teisel pool võrku õblukesele pallile pihta saaks.
Igas mängus peab üks õigusemõistja kohal olukorda jälgima. Nii leiutas Lõvipreili noolemängu märklauast punktilugeja. Ühe mängija punktid märgiti punase noolega ja teise mängija sinise noolega. 

Seis on  9: 6  sinise mängija kasuks

Lõvipoiss on vahel hajameelne ja unustab oma riideid kuskile serva peale. ,,Õde, kas sa tead, kus mu dressipluus on?’’ 
,,See on sul telgis.’’
,,Meil pole telki.’’
,,On küll! Tead, see on seal,  kus me eile kraanikausi leidsime. Sa jätsid oma pluusi sinna tooli peale. Ma olen seda seal juba viis korda näinud.’’
Vennas üllatunult: ,,Kraanikausi?’’
,,Jaa, me pesime seal käsi’’.
,,Aaaa.’’
’kraanikauss’ ehk kätepesunõu tilaga

Naabripere tore tütrepoeg sai meie lastega sõbraks. Reedel jätsid naabrid oma armsa poeglapse meile valvata. Ise sõitsid vanavanemad linna matustele. Nii said lapsed kahe maja vahel sõeludes jäätisest kõhud külmaks süüa ja batuudil gaasid välja hüpata.
Lõunalauas lõi lasteaia lõpetanud Lõvipreili nägu särama. ,,Meie vanaema on kõige targem!’’  No selline tunnustus liigutas mind kui tuul laevukest. ,,Ta on olnud õpetaja ja  tead, naabripoiss, ta on olnud ka sinu vanaema õpetaja.’’ Naabripoiss tõmbas mul kohe masti maha: ,,Nii tark ta küll ei saa olla.’’ Siis selgitati, kes kui vana on ja kuidas see ikka võimalik oli, et üks vanaema õpetas teist.  Püüdsin selgitada, et kui  inimesel jääb kool pooleli, sünnivad lapsed, siis ta saab hiljem täiskasvanute koolis õpinguid jätkata. Sellises koolis ma õpetasingi. ,,Aaa, ülikoolis,’’ oli lõplik selgus majas.😁
Suvi on ka sõpradega kohtumise aeg.



 Seenevana sõjaväekaaslane tuli kaasaga meid üle vaatama. Kallid külalised tõid külakostiks suitsulõhe, meie pakkusime hommikul ahjust võetud rabarberikooki ja kohvi. Vanad sõbrad on hindamatud, me oskame sellest sõprusest lugu pidada.
Laupäeval käis tütre pere avatud talusid külastamas. Tagasi tuldi  uhke paabulinnu sulgedest peavõruga. Õhtul etendas noormees meie tagaaias avatud talude päeva. Õunapuulehtedest tehti piletid. 


Puu all, pingi peal sai ’esireast’ jälgida noorkanade siblimist ja  terade nokkimist. 


Õhtuseks etenduseks ,,Kolm siili’’ müüdi ’rõdule’ (õunapuu otsas) kallimaid pileteid.  ’VIP loožis’ -võrkkiiges sai jälgida kogu tagaaia lindude-loomade tegevust. Harakate kädistamist ja keksimist kanaaia lähedal, varblaste hüplemist viljterade vahel, varese kõõlumist õunapuu ladvas, hallrästaste rünnakut toompihlakatele, noore must-kärbsenäpi maandumist tuuletiivikule, piiritajate vigurlendu, kurepoisi õppelendu.😊

Grilliõhtu ’telgis’

Laupäeval pidasime suvise  grilliõhtu perega. Poeg küpsetas šašlõkki, tütar segas maitsva ja värskendava sidrunilimonaadi, ma viilutasin kurke ja tomateid kreeka salati jaoks, väimehelt oli õhtuseks saunaõhtuks kadakaviht. Vana peremees hoidis lindudel- loomadel silma peal, niitis muru.
Pühapäeval sõitsid noored oma tööde ja tegemiste juurde tagasi. Möödunud nädalal saime koguda meeldejäävaid elamusi  ja häid emotsioone koos laste ja lastelastega. 
Vaatasime aias ringi ja ei jõudnud ära imestada, millal see umbrohi nii suureks jõudis kasvada ja amplid ära kuivada! Kasvuhoonest tuleb tomateid ja õuest kurki. Ilusat suve!