Sentens

Carpe diem!

esmaspäev, 21. august 2017

Kassisaba ja teised

Lõvisüdamikud elavad Kassisaba linnaosas, seega üks kassisaba peab sümboolselt meie aeda ehtima.

Kassisaba

Pikalehine mailane

Esmasel vaatlusel on kassisaba ja pikalehine mailane väga sarnased. Mõlemal on eresinised õied, sarnased õisikud- tihedad pikad kobarad varre tipus. Esmalt avanevad alumised õied, siis järk-ärgult ülemised. Pikalehisel mailasel ja kassisabal on mõned selged erinevused. 

Kui lehtede asetust varrel uurima hakata, siis on näha, et kassisaba lehed asetsevad paarikaupa vastakuti, pikalehise mailase omad aga enamasti kolmekaupa ümber varre. Selle viimase juhtumi kohta ütlevad botaanikud, et lehed on männastena. Mõlemal liigil on õisikuid tavaliselt vaid üks, kuid vahel võib ülemiste lehtede kaenlas esineda veel väikesi lisakobaraid. Mitu õiekobarat on sagedamini pikalehisel mailasel. Nende kahe liigi eristamiseks peaks aga täielikult piisama lehtede vaatamisest.
Bio.edu.ee



 Longus metsvits

Püstise kasvuga puhmik. Valged väikesed tähekujulised õied on koondunud õisikusse. Õisikud on õitsemise alguses longus, hiljem muutuvad püstisemaks.

Kobar-lursslill

Taime kõrgus on kuni 2m, suurte topelt liitlehtedega. Õied on valged, õisikud pikad (kuni 60cm) püstisel õisikuvarrel, mis on harunenud.  Õitseb augustis, õied on veidi ebameeldiva lõhnaga. On kasutatud lutikate tõrjeks.

Tähkjas liatris

Kõrge varre otsas on piklik tähkjas õisik, mis avaneb ülalt alla, värvuselt punakas-lilla, õitseb augustis.

Virgiinia tonditupik ’ Rose Queen’

Virgiinia tonditupik on püstiste sirgete vartega püsik. Õied paiknevad varre tipus neljatahulises tähkjas õisikus. Õied on iminõgese õitega sarnased. Õitseb augustis, moodustab 90cm kõrguse puhma. 


Tähkjas lavendel

Tähkjas lavendel on meeldiva lõhnaga poolpõõsas, kitsad hallrohelised lehed,
violetsed õied asetsevad tähkjates õisikutes. Õitest saab teha aromaatseid ravivanne, oksi ja õisi sobib panna kappidesse ja riiulitesse koide tõrjeks.

Astilbe valge õisikuga

Astilbe

Madala juurestikuga ja  puituva risoomiga. Õied on väikesed (valged, roosad, punased) paiknevad tipmises püstises külgharudega õisikus, lehed on kaheli- või kolmeli- sulgjagused. Õitsevad juulis-augustis. Meeldib niiske poolvarjuline koht.

Davidi budleia ’Border Beauty’

Sirgete silindriliste võrsetega, õied on punakaslillad, tipmistes 25 cm pikkustes pööristes, lõhnavad. Meelitab liblikaid ligi. Igal talvel külmub kuni maani ära, kuid kevadel taastub hästi ja õitseb sama aasta võrsetel.

Lepalehine kletra ’Pink Spire’

Põõsas on veel noor ja puhkeb õide septembri alguses, pildil on taime õiepungad.








laupäev, 19. august 2017

Seenelkäik

Seenevana sõidab koos poja ja naisega metsa  seenele,  et argiaskeldusest närve puhata. Augustis on olnud nii vihma kui sooja, seega oli lootust heale seenesaagile. Meil on ümbruskonnas piisavalt metsi, seega  peaks kõigile  privaatseid seenekohti jaguma. Tavaliselt on männikus, kus kasvab kuuski ja kaski, kasvamas ka kukeseeni. 

Eit ja taat seenemetsas

Metsaalune oli kuiv. Metsa sisenedes ei oska silm kohe sambla alla sihtida. Kase kollakad lehed tekitavad pettekujutuse kollasest kukeseenest. See on muidugi metsa seadus, et hea seenekoha leiad siis kui nuga on korvi torgatud, mingi pisike ämbrike või kilekotinutsakas kaasas. Seente korjamise vahel sai peoga tõmmata hapukaid pohli meelte ergutamiseks.

Kukeseened

Eemalt kukeseeneplatsi nähes ja edasi tormates võib tähelepanu hajuda. Poeg astus rahulikult ja leidis metsast mütsi, mis tundus kuidagi tuttav. Lähemalt vaadates selgus, et see on Seenevana müts, mille ta ise oli isale toonud:) Seenevana muidugi targutas, et ta pani mütsi oksa külge kuivama, pärast hea kaasa võtta.


Pika ringkäigu lõpuks olid kõik õõnsad nõud seeni täis. Ma viisin vahepeal meeste korjatud ämbritäied autosse. Isa ja poeg sattusid korjamisega õige hoogu. Lubasin salli tuua ja sellega Seenevana silmad kinni siduda ning siis ta käsikaudu metsast välja talutada, muidu  ei lõpetagi seenejahti
Kodus ladusime oma saagi laua peale. Laud sai kohe täis.

Seenelaadung

Tegime ja sõime seenekastet,  küpsetasime seene-sibula pirukat.

Võrratu seene-sibulapirukas
Põhi
100g võid
100g peeneks riivitud porgandeid
1dl jahu
1dl kaerahelbeid
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tk soola
Segada kõik ained omavahel tainaks. Tainas suruda 26cm läbimõõduga vormi põhja ja seintele. Eelküpsetada 225C juures 10 min
Kate
3tk sibulat
1spl õli
1dl piima
1muna
1küüslaugu küüs
200g riivjuustu
0,5 tl soola
0,5 tl pipart
200 g seeni, mis ei vaja kupatamist
Hakkida sibul ja seened ning hautada õlis. Segada kausis piim, juust, muna ja pressitud küüslauguküüs. Lisada sibula-seenemass. Kallata täidis põhjale ja küpsetada 200C juures 20-25 min.
Mõned purgid kukeseeni jõudsin marineerida. Seda puhastamist ja ohkimist jagus saunaõhtuni. Seenevana õigustab oma nime igati:)
Kui olime koju jõudnud ja seenesaagi tuppa tassinud, vat siis tuli padukas. Seenevana oskas kasvuhoonesse vihmavarju jääda kuni.... kõik oli ära sadanud.
Järgmisel  päeval küpsetasime üllatus-üllatus seenepitsat.

Seenepitsa
Pitsapõhja retsept
4dl nisujahu
2tl küpsetuspulbrit või 1tl soodat+1tl sidrunhapet
0,5tl soola
50g võid
200g hapukoort
Jahu segada kokku küpsetuspulbri ja soolaga, pehme või näppida jahu hulka, lisada hapukoor ja segada ühtlaseks tainaks. Ma olen laual kahe küpsetuspaberi vahel rullinud ümmarguse põhja. Seejärel tõstnud taina koos küpsetuspaberiga plaadile. Sinna peale tomatipasta, eelküpsetatud sibul, seened, paprika, vorstiribad, katnud riivitud juustuga. Küpsetanud ahju keskosas 200 C juures 15-20 min. Selle tainaga jääb pitsa krõbe ja õhuke.

teisipäev, 8. august 2017

Roosid, liiliad ja lillepäevad

August algas külaliste vastuvõtuga, samal ajal on aias rooside ja liiliate aeg. Lõvisüdamikega külastasime Mädapea mõisa.
Roosidega on suhted nii ja naa. Roniroos ’Flammentanz’ oli esimene roos, mis on ise ostetud,  teised on kingiks saadud. 2002/2003 talvel võttis külm ikkagi selle esimese roniroosi ära:(. Siis oli mitu aastat vahet enne kui istutasime samasse kohta uue ’Flammentanzi’ istiku. Siiani on vastu pidanud.

Roos ’Flammentanz’

’Flammentanzi’ õisik

Roos on väga tugevakasvuline, erkpunased pooltäidetud õied lõhnavad õrnalt. Moodustab suuri õisikuid, õitseb eelmise  aasta võrsetel. Võrsed on jämedad ja jäigad. Juulis on rikkalik õitsemine, hiljem annab üksikuid õisi. Lehetäid leiavad igal aastal taime üles, hallitusseentele on olnud vastupidav.



Veel on kingiks saadud teehübriidroos, mis on kirjas ,roosa’ nime all. Värv on eriline roosa, mõnes valguses tundub neoonroosana, pooltäidisõieline (6-20 kroonlehega) õis, võrsetel 2-3 õienuppu, 1m kõrgune taim, pika õitsemisajaga. Pildile seda tooni saada on keeruline. Tänud, tervitused Jõgevale!

Roosa õiega teehübriid

Keegi on toonud pargiroosi, kollase pooltäidisõiega, tugeva lõhnaga. 1,5-2m kõrguseks pidi kasvama. Meil on teist aastat, sel aastal õitseb esmakordselt. Täname kinkijat!

Pargiroos ’Warlitz’

Eriti tugevalt on lõhna tunda vaikse, niiske ja sooja ilmaga. Rooside lõhn eritub näärmete kaudu, mis asuvad õie kroonlehtede servas. Kunagi Bulgaarias Rooside orus käies sai kaasa toodud roosiõli, mis sisaldab võrratut lõhnainet  tuntud  kui roosieeter.

’Warlitz’ õis lähemalt

Sel kevadel sain kingiks 2 uut roosi. Need ei ole veel õit näidanud ja talvekindluse kohta ei oska midagi öelda.
Liilia sibulaid on siit-sealt pakutud, Tartu Maamessilt kaasa ostetud, külm on osa ära võtnud, närilised ära vedanud, muruniidukiga maha niidetud, seenhaigusesse nakatunud. Mõned  aasia liiliad  küll õitsevad, kuid sordinimesid ei ole kuskile üles kirjutanud. 

V-Maarjast täditütre käest toodud




Selle taime kõrgus on 40-50cm


Õied lähemalt.



Pühapäeval käis külas ülikoolikaaslane, Narva tn. ühika toanaaber. Pere ja töö kõrval omandas ta Maaülikoolis veel teise kõrghariduse. Töökas proua  on Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi eesotsas alates 1995. aastast, teeb seda tööd suure südamega. Sõbranna soe puudutus, siiras naeratus, helged meenutused muutsid päeva rõõmsaks ja säravaks. Kohtumise lõpus tegime tiiru aias, peatusime korraks liiliate juures.


5.augustil toimusid II rahvusvahelised floksipäevad Mädapea mõisas. Hommikul oli mõisas avatud floksinäitus, aias taimede müük. Viie nööbiga sai hääletada oma lemmikute poolt. Iga floksisordi kõrval oli topsik, kuhu sai nööbi lisada.

Lemmikflokse valimas

Mõisa saalis toimus loeng ,,Elu flokside maailmas’’. Toimusid ekskursioonid mõisahoones ja kollektsiooniaias.  Saime kuulda arhailise meestelaulu ansamblit Lüü-Türr. Vihmahoogude ajal olime mõisahoones varjul, siis kiirelt õuering ja ruttu peitu.

Vihmavarjus

Kuna ilm ei soosinud pikki jalutuskäike aias, siis tulime peagi koju tagasi. Kaasa ostsime ühe floksitaime.

Floksisort ’Gzhel’
Pildid on võetud SIIT
133 sordi hulgast, mis oli hindamiseks välja pandud, sai  nööbihääletusega esikoha Juri Makovski Venemaal aretatud sort ’Deja Vu’

Floks ’Deja Vu’ 

Rattakujuline lavendelsinine õis valge tähega tsentris  piklikud õisikud.  Taime kõrgus 70-75 cm.
 Teise koha saavutasid Rudolf Tamme poolt Eestis aretatud tumeroosa ,Helmi Puur’

Floks ’Helmi Puur’

 ja Saksamaal aretatud valge  silindrikujulise tiheda õisikuga ’Schneelawine’.

Floks ’Schneelawine’

pühapäev, 6. august 2017

Tervitusi toodi kahelt saarelt

Hiidlased narrivad saarlasi, et nad on nii laisad, et pole viitsinud saarele nimegi välja mõelda. Mis nimi see Saaremaa on? Hi-hii! Saar Island, pole ka just eriti nutikas nimi ühele saarele.  Saaremaa pindala 2922km2 Islandi -103000 km2, Saaremaal ca 14000elanikku -Islandil 334 000elanikku. Need näitajad kõik Islandi kasuks.
Augusti algul tulid Doktorant ja Keeletark Islandi tuurilt. Sõit oli elamusi pakkuv ja üllatusterohke. Juhtus nii, et ühel ja samal nädalal jõudsid meile Islandi muljeid jagama noored Tartust, päev hiljem tuli Suur Vend Saaremaalt. Põnevust, liikluspiiranguid,  valgusfoore jagus tema teelegi. Reisimuljetele vastavalt tekkis mõte võrrelda kahte eripärast saart, Islandit ja Saaremaad nii vaatamisväärsuste, ehitiste kui loomade abil.

Strokkur Islandil, geisrid on saanudki nime viimati 1930-ndatel aastatel töötava  Geysiri  järgi.

 Kuressaares vallikraavis purskav juga

Harpa, ookeaniäärne konverentsi-ja kontserdikeskus Reykjavikis

Kuressaare arhitektuuri pärl, 2002 aastal Kuressaare parim ehitis, kaubanduskeskus Ferrum.

Vulkaanikraater Islandil

Meteoriidikraater Kaalis

Islandi lambad teedel


Kuressaare lambad linnas

Hvita jõgi langeb kaheastmelise joana 2,5km pikkusesse ja 70 m kõrgusesse kanjonisse.    Gullfossi juga.

Saaremaa paneb sellele vastu 21,3m kõrguse 2,5km pikkuse Panga panga.

,,The Sun Voyager’’, unistuste laev või siis ood päikesele. Jón Gunnar Àrnasoni skulptuur Reykjavikis 1990 a. Reykjaviki 200. aastapäevaks.

,,Suur Tõll ja Piret said suure kalasaagi’’

Skulptuur koosneb kahest 3,5m Tõllu ja Piretit kujutavast pronksskulptuurist, mille vahel on 8 tonni kaaluv Saaremaa dolomiidist laev. Tauno Kangro skulptuur valmis 2002. aastal, asub Kuressaares mere lähedal.
2005 a.jaanuaritormiga oli üleujutus spahotellide juures,  siis mõõdeti vee kõrgust Tõllu munade järgi. Saarlastel pole sellest Kroonlinna nullist sooja ega külma, nendel oma mõõdupuu.



Seega, jagub mõlemale saarele huvitavaid kohti, kohtumisi.

Islandilt tuli uhke saadetis tütre poolt. Päris ehtne islandi lamba villast kedervarrega kedratud lõng. Suur tänu, veelkord!  Nüüd tuleb talvist aega ootama jääda, et ehtsat islandi kampsunit lopapeysat kuduma saaks hakata. 

Islandi lamba villast lõng

Suur vend tuli suure leiva- ja söögikotiga. Õhtuks tuli kõik ära küpsetada. Mind sinna juurde eriti ei lastud, teadagi, keemik oskab  igast roast süsinikku toota.

Suvine grill

Selline sai seekordne saarlaste jutunurk. Tänud heade soovide, tervituste eest kõigile saarlastele. Kena suve jätku!