Sentens

Carpe diem!

esmaspäev, 13. september 2021

Jänedal

Jäneda sügislaat toimus laupäeval, 11.septembril. Sissepääsul nõuti Covid tõendit või negatiivse kiirtesti tulemust. Kohapeal oli võimalus kiirtesti teha Jäneda A ja O kaupluse juures. Laadal oli suur valik kõigest värskest, mida aed meile pakub, erinevaid püsikuid, puid, põõsaid. Pakuti suitsutatud tooteid mitmel erineval moel, alates karukonservist lõpetades põdraliha suitsuvorstidega. Suitsutatud linnuliha: pardi-, kalkuni-, kanaliha, vutid.  Põhja Eesti kohaliku toidu väljapanekul tutvustas Veinivilla perenaine ja veinimeister Tiina Kuuler oma veine. Eriline üllataja oli kibuvitsa-õunavein. 
Õuna- ja kartulisortide näitus. Rebase talu oli Musta Täku Talli teisele korrusele üles seadnud ühe korraliku õunanäituse, kus sai näha nende aia õunasorte. Tutvumiseks oli 70 õunasorti ja 16 kartulisorti. Oma müügiletis pakkus Rebase talu peale õunte veel mahla, siirupit ja muid hoidiseid.
Õunanäitus
Põnevad kartulisordid

Jäneda mõisa peahoones asuvad Jäneda muuseumi näituseruumid. Sellest on hulk aega möödas kui viimati neid ruume külastasime ja Urmas Sisaski tähetorni kontserdil käisime. Seekord võtsime aega ja tegime ühe väikse jalutuskäigu lossi ruumides.  Siin on materjale külaajaloost, viimastest mõisaomanikest, esimese põllutöökeskkooli tegevusest ja lõpetajatest. Esimesel korrusel tervitasid meid kingsepp, kes ise paljajalu ja napis riietuses daam.

Kingsepp

Napis riietuses daam

Erika Klementi
1924-1996
Suures saalis oli kunstnik Erika Klementi maalide näitus. 


Enamus kunstniku töödest olid akvarellid, kaunid vaated puhkuseks valitud paikadest: Nelijärve, Jäneda, Otepää. 
Nordeni talu kevadel. Õlimaal.

E. Klementi maalis ka õlimaale. Vanaduspõlves veetis kunstnik suved Jäneda lähedal Parika külas, Nordeni talus.
Kunstnik töötas disainerina ja tegi erinevatele ettevõtetele reklaame ja pakendeid. Üks tuntumaid on sulataud juustule ,,Merevaik’’ tehtud pakend.
Muuseumituba.
Muuseumituba Jäneda lossi omanikest ja järeltulijatest

Jäneda lossi viimane mõisaproua oli värvikas persoon, tal oli armulugusid erinevate meestega, sattus luureteenistuse tähelepanu alla, elas üle mõlemad sõjad, riikide lagunemised,  kandis endas armastustraagikat.
Maria oli ukraina juristi krahv Ignati Zakrevski neljas laps, sündis Harkovis 1892.a. Ilusat ja andekat pesamuna kutsuti Muraks. Teda kasvatas iirlannast lapsehoidja, seega õppis varakult ära inglise keele. Isa surma tõttu jäi lõpetamata aadlipreilidele mõeldud kõrgem õppeasutus. Berliinis tutvus baltisakslasest mõisaomanikuga Johan von Benckendorffiga, kes armus võluvasse näitsikusse. 1910.a sai Johann isa surma järgselt Jäneda mõisa omanikuks. Alustas kohe uue härrastemaja ehitust, mis sai Mura ja sõprade meelispaigaks. Aasta pärast noored abiellusid ja sellest liidust sündis poeg Paul ja tütar Tatjana. I MS algul tekkisid Mural sidemed Inglise saatkonna töötajatega, kellega peeti väljasõite Jäneda mõisa, mis valmis lõplikult 1915.a. Sõjaaja segaduste eest sõitis Johann Eestisse koos iirlasest lapsehoidjaga, kes kasvatas nüüd nende lapsi. Maria jäi Petrogradi. Mõis oli ära rüüstatud, koliti Kalijärve suvemõisa. Maria käis harva lapsi vaatamas. 1918.a kohtas Mura naistemeest, karismaatilist inglise luurajat Robert Bruce Lokharti. Sellest kujunes kaheksa kuud kestnud kirglik armastuslugu. Lokharti on peetud Ian Flemingi agent 001 prototüübiks😊 Lockhart mõisteti süüdi vandenõus Nõukogude Venemaa vastu, mõisteti surma, aga vahetati välja vene luuraja vastu.
Esimese ja teise korruse trepimademel on suusatajad. Näha on 50 aastast riietuse ja stiili erinevust.


Jäneda lossi hiljuti renoveeritud teise korruse koridori seintel on maalinäitus.  


Jänedal on president Arnold Rüütli tegevusest fotonäitus. President on Jäneda Põllutöökeskkooli 27.lennu vilistlane.

Nendes ruumides on president Arnold Rüütel õppinud 1946-1949.a.

Jäneda loss ( pilt on Jäneda lossi kodulehelt)

Taastatud verandal sai päikest nautida 

Laadamelu ja muusikat kuulata

Ivo Linna ja Anti Kammiste andsid tunnise kontserdi.

Laadalt ostame kodumaist omanäolist toodangut, talutooteid. Maitseme kalja ja sööme laadasaia☺. No ja kuna oli mehist kirvevart vaja, siis sellegi tõime  laadalt. 

kolmapäev, 1. september 2021

Suvelõpu aedviljad

 Juulikuune soojalaine on üle elatud. Augustis oli palju vihmaseid päevi, õhutemperatuur  kõikunud 14°C ja 20°Cvahel. Vähehaaval anti päikest. Augustis andis kasvuhoone külluslikku saaki. Panen siia uued tomatisordid, mida sel aastal kasvatasime. Sordid on valitud nii maitse kui välimuse järgi. Eelistame haiguskindlaid sorte mahedalt kasvatamiseks.

Kollakas-oranž, veidi ribiline, pirnikujuline tomat, mis näeb välja nagu trühvel. Maitselt on tomatid mahedad, viljaliha tihe, seemnekambrid väiksed. Sel aastal oli 3-5 tomatit kobaras, mitte väga saagikas. Erilist maitseelamust ei tekitanud.

See ploomtomati sort on sobilik hoidiste tegemiseks. Tomatid on kobaras. Punased, piklik-ovaalsed, tiheda viljalihaga, ei lõhene ja säilivad hästi.  Tegime hoidiseks tomatid omas mahlas. Varem oleme kasvatanud ploomtomatit ’Roma’, aga selle sordi taimed on nagu laiuvad põõsatuustid kasvuhoones.

 
Kaks uut kahevärvilist sorti on turult ühe jutuka  ukrainlanna käest ostetud taimed. Viljad kergelt pikliku kujuga, südamekujulised, ilusad punakasvioletsed, kinnituskoha juurest lillakad. Kaal 150-200g. Taime kõrgus1,5 m.

Viljaliha on vaarikaroosa, mahlane, aromaatne, väga hea tasakaalustatud maitsega. Maitsev!


’Stripes of Yore’
See sort on nüüd küll ilu pärast ostetud. Üks ilusamaid tomatisorte üldse. Viljad on ümarad, siledad, ühtlased, kaaluvad kuni 120g, nahk on suhteliselt kõva, vastupidav kahjustustele. Küpsed viljad on erekollased, lillakate triipudega. Taim 1,2-1,5 m kõrge.

Viljaliha on kollane, väga maitsev ja magus.


Kirsstomat ’Pokusa’ on hea maitsega, väiksed punased tomatid asetsevad pikkades kobarates 15-20 kaupa, kobaraid on palju, saagikas. Huvitav mul on ainult rohelistest pilt, punased said ruttu ära söödud. Taim on kõrge, haigustele vastupidav.


Varane, haiguskindel kirsstomat. Maasikakujulised viljad ei pragune ja on magusamad kui enamik kirsstomateid, tugeva viljalihaga. Läikivad viljad on pikas kobaras. Vilja kaal 10-15g. 
Kurgid on andnud korraliku saagi. Lemmik on pikk, iseviljuv  kurk ’Saladin’ õhukese koorega mõruvaba kurk, üsna haiguskindel kasvuhoones kasvatamiseks.
’Saladin’
Pikk oranž paprika on ilus ja maitseb hästi

Väikesed tilgakujulised tšillipiprad’ Pearls Biquinho’

küpsevad melon

ja arbuus

füüsalid

Õues peenral kasvab kurkide vahel triibuline arbuus. 

Kõrvitsad kosuvad

Aedoad-taimse valgu allikad

Suhkrumaisi seemned on magusad

Sibulad ja küüslaugud andsid rikkaliku saagi ja on kuivatatud. Varane kartul sai poja abiga üles võetud.  August oli üldse kiire aeg, aedviljad  valmisid ja ootasid hoiustamist, hoidistamist. Suveõunast ’Valge klaar’ on mahla tehtud, moosi keedetud. 
Sel aastal on igasugu kahjurid aias pillerkaaritanud ja piknikku pidanud. Kapsakoi kujundas Haapsalu sallile omaseid mustreid.


Eelmisel aastal oli võrgendkoi õunad ära rikkunud. Sel aastal ’Krügeri tuviõun’ on viljamädanikuga kahjustunud.  Kirsi- ja ploomisaak oli  praktiliselt olematu. Ploomimähkur ülbitses.  Kõigepealt viljade kasv peatus, värvusid lillaks, muutusid puiseks ja varisesid maha. Ploomi pooleks vajutades on näha, et  luuseeme on söödud, vili pruuni plödiga täidetud. Viinamarjasaak läks hallituse nahka. Järgmisel kevadel peab tõhusamalt kahjurite tõrjet tegema.
Lõpetuseks üks lillepilt ka. 

Ilusat kooliaastat!

teisipäev, 17. august 2021

Pealinnas

Me ootame lapselapsi pikisilmi külla ja oleme õnnelikud kui kokku saame. Kui nad lahkuvad, viskame diivanile pikali ja lõõtsutame, oh kui mõnus.😊 Lähedase ja tugeva suhte määrabki  vanavanemate suhtumine lastelastesse. Lastel puudub elukogemus, koos olles õpivad nad meid tundma ja väärtustama. Me soovime, et nad kannaksid armastuse ja hoolimise tunnet endaga kaasas ka siis kui meid enam pole. Augustis on Lõvisüdamikel sünnipäevad. Mitmel korral oleme koos teiste vanavanematega tähtpäevadel kokku saanud, seekord kahjuks ei läinud nii.  Aga laste onu tuli Tartust õelapsi õnnitlema. Heal viisil koosveedetud aeg on alati parim kink, mida me saame üksteisele anda. Koosolemise aega ei ole küll palju, aga püüame seda vähest nautida. Raske oli koroonapiirangute ajal kui lähedane suhtlemine oli väga piiratud.

Jalutasime sadama, vanalinna ja Viru keskuse ristumiskohal Rotermanni kvartalis.





Lõunasöök oli restoranis Platz, mis asub täpselt Rotermanni kvartali südames. Neil on ka lastele mõeldud erimenüü, mis on söögikoha valikul oluline. Kasutavad võimalikult palju kodumaist värsket toorainet. Interjööris on nähtavad vanad paekiviseinad.

Sinimerekarbid kooreses kastmes

Rebitud pardiliha ja kartulikroket, porgandipüree ja punaveinikastmega(kopsikus)

Terve huntahven ürdiste mandelkartulite ja fenkoliga maitses nii tütrele kui pojale. Lapselapsed sõid salatiga kanapalle. Toit oli maitsev, teenindajad  viisakad ja naeratavad. Magustoit mahtus veel vöö vahele.






Lõvisüdamike kodus mängisime maailma populaarsemat lauamängu Monopol. See kinnisvara ostmine ja müümine, oh! Majad olid enam-vähem ära ostetud ja hakati igasugu üüri- ja tulurahasid nõudma. Mul hakkasid juba rahad otsa saama kui ... õnneks tuli hakata kojusõitu sättima. Tänasime lahkeid kostitajaid, väimees tõi meid rongi peale. Poeg sõitis autoga oma koju Tartusse. Oli üks ilus pühapäev. Meil on hea meel, et meile on antud aega oma laste ja  lastelastega koos olla, see annab uskumatult palju jõudu.😊


esmaspäev, 2. august 2021

Teine päev Hiiumaal

 Teise päeva hommik oli pilves, öösel oli vihma sadanud ja õhk värske. Pärast hommikusööki sõitis giid õuele ja uued rajad ootasid.

 Katri külalistemaja asub Tubalas keset põlde, metsasid, kaunist loodust.

Meie vihmamärg reisibuss
Tubala pukktuulik

Tubalas asub kaks ehitismälestist. Tõnise tuulik ja Tubala pukktuulik. Tubala pukktuulik jäi meie ööbimiskoha lähemale,  hommikuseks soojenduseks vaatasime pukktuulikut lähemalt.  135 aastane tuulik on ehitismälestis. Tubala rändrahn on mahu järgi suuruselt kuues kivi Hiiumaal. 
Tubala vai

Rändrahnu lähedal on Tubala vai. Legendi järgi olevat Leiger vaia maasse löönud, et see hoiaks  Hiiumaad merepõhjas kinni ja oma kohalt ära ei ujuks. Seda seletas giid erilise lusti ja rõõmuga.

Plaanisime sõita Reigi küla põhjatippu Eiffeli torni vaatama. Torn on 1/10 Pariisis asuvast Eiffeli torni kõrgusest, seega 31,4m kõrge.
Kohalik külamees Jaan Alliksoo on kõik puukujud, putkad, laevad, seiklusrajad ise meisterdanud. Puidust asjad on ilma viimase lihvi ja viimistluseta, aga nikerdamist on nendega küll olnud.

Uus hobi pidi olema taimede kasvatamine. Ostab seemned ja proovib kasvatada. Vanadest rehvidest on tehtud taimepeenrad, nimed juures. 


Paistab, et meisterdaja hakkab ära väsima. Natuke õllesena ei jõua kõiki ehitisi, konstruktsioone korras hoida. Mõni asi on nööriga kokku tõmmatud, mõnele tungraud alla pandud, et kaela ei kukuks. 
Kogupere Elamuskeskus Tuuletorn on Hiiumaa uusim vabaajakeskus, mis ehitati Käinasse.
0.korrusel- veealune Hiiumaa. Veealuses maailmas saab imetleda laevavrakke ja allveelaeva, vaadata krabide mõõgaduelli, õppida tundma Hiiumaa kalu.
Väljapanek mere poolt randa uhutud esemetest
1. korrusel- Hiiumaa rannikul saab nuusutada Hiiumaa rannikutaimi, tunda tormituult, katsuda hülgenahka
2. korrusel hiidlaste lood- mida hiidlane sööb, poest ostab. Saab õppida hiiu keelt ja huumorit.
3.korrusel- Hiiumaa tunne. Saad kõrvaklappidest kuulda mida tunnevad ja hindavad tuntud hiidlased. Saab mediteerida võrkkiiges video saatel.
4.korrusel- taevane Hiiumaa. Hiiumaa ilma juhtpaneeli taga saab ise ilmataat olla ja vihma välja kutsuda

5.korrusel- Hiiumaa tuules. Mööda keerdtreppi saab katusele päris Hiiumaa tuule kätte. Saab heita pilku Käina lahele ja viibata saarlastele.

Saarlastele lehvitatud

Kohvikus tegime ühe ergutava kohvi ja sõit läks edasi Käina kiriku varemete juurde. Algselt paiknes Käinas 13.sajandil ehitatud puukirik. Käina Martini kivikirik ehitati 1492-1515.  Et aja jooksul kirik jäi väikeseks, siis ehitati kiriku lõunaküljele juurdeehitis,   altar tõsteti põhjaseina. Kuna kirikud ehitatakse ida-lääne (altar idas) suunas, siis selline põhja-lõunasuunaline on ainulaadne. 


II MS käigus Käina lahingus 1941.a.  põles Käina kirik varemeteks. Kunstimälestisena  on  kaitse all rõngasrist ukse kohal ja mitu hauaplaati.
Rannu Pubis sõime maitsvat kooreklopsi

Pärast lõunasööki võtsime suuna Kassari saarele. Tegime jalutuskäigu Orjaku matkateel.

Orjaku õpperada kulgeb Käina lahe kaldal. Läbi roostiku kulgeb ligi poolekilomeetrine laudtee, lõpeb  linnuvaatlustorni juures.

Rada koosneb pikemast ja lühemast ringist, meie läbisime väiksema roostikuringi. Matkatee on varustatud infotahvlite ja istumiskohtadega. 
Suure Tõllu vend Leiger hakanud Käina kirikut ehitama, see ei meeldinud Saaremaal elanud Tõllule. Talle tundus, et ilma suurema venna loata tuleb Käina kirik veel kõrgem kui Tõllul Karja kirik. Hakkaski siis Käina poole kive loopima. Üks kivi kukkus siia lahe veerde. Nimi ongi Tõllu kivi, üle nelja meetri lai ja üle kahe meetri kõrge. Tõllu ja Seenevana kodukoht on Tõlluste. 

Nii käiski saarlane kivi peal uhkeldamas, et kõigile ette näidata kui suure lendkingituse  omakülamees teele saatnud oli.

Saarlane ja hiidlane ikka oma saari kiitmas

Vaatealus on kahejärguline. Madalam alus ja natuke kõrgem pukk on vaatega Käina lahele. 

Torni kõrval on linnustikku esitlev infoalus. 

Hüüp
Kassari saarel, seal kus suunaviit näitab Sääretirbile viivale teele, seisab 3,5 m kõrgune pronks-Leiger ja vaatab üle mere Saaremaa poole. Õlale võetud kivil istuvad kaks meest, kellest üks näitab ühes ja teine teises suunas.

Leigeri pronkskuju

1991.a. valmis Kalju Reiteli skulptuur, mis pidi samal aastal Hiiumaale püstitama, kuid jäi kuueks aastaks algul Tallinna ja siis Kärdlasse kuuri alla seisma. Nii läkski skulptori nali tõeks  ja ei suudetudki algul kujule kohta leida- üks tahtis üht ja teine teist kohta.  Nüüd on hiidlased juba kujule ka lisaväärtuse juurde mõelnud. Kui naisterahvas tahab lapseootele jääda, siis peab Leigeri hargivahelt läbi jalutama. Lapse sugu määrab see, kummas suunas jalutatakse, kas eest tahapoole või vastupidi. Jajah, hiidlaste naljad! Sõitsime Kassari saarelt välja Vaemla villavabriku juurde. Villavabrik on pereettevõte, tegutseb 1992. aastast.  Lõng valmis üle 100-aasta vanustel masinatel, kohalikust Hiiumaa lambavillast. Masinad on toodud Poolast, kus selliseid hakati tootma 19.saj keskel. Kudumid on naturaalsed, lõnga ei värvita. 19.sajandil ehitati hoone Vaemla mõisa heinaküüniks. 

Villahunt-masin oma raudhammastega segab ja rebib villa kohevaks.
 
Kraasimismasin teeb villast õhukese villavaiba

Ketrusmasin on nagu vokk, keerutab heide lõngaks.

Korrutusmasin keerutab kaks lõnga kokku
Lõpuks haspeldaja kerib lõnga vihtidesse.

Suuremõisa lossi ehitas 1755-1760 krahvinna E-.M. von Stenbock, poeg Jacob, kes päris mõisa oma emalt loobus võlgade tõttu 1796.a. Suuremõisast. Mõisa sai parun Otto. R. L. von Ungern-Sternberg. 1909. a.alates oli mõis  Stackelbergide valduses. 1920.a. mõis riigistati ja seal alustas tööd kool. Praegu on koolis nii põhi-kui ametikool.

 
Suuremõisa mõisa härrastemaja



Härraste söögisaal


Lae ornamendid


Parempoolses tiibhoones asub kohvik Padakonn

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oli kammerhärra,  vabamüürlane, merekapten, reisimees, õppinud Saksamaal Herrnhutis, Leipzigi ülikoolis. Talle kuulusid Kõrgessaare, Putkaste,  Suuremõisa ja Partsi mõis. Ajalukku läks mereröövli ja nn Ungru krahvina, kes kuulujuttude järgi olevat ehitanud valemajaka, mille  abil  meelitas laevad Hiiumadalale. Ta olevat mõnel tormiööl käskinud Kõpu tuletorni tulel kustuda lasta, Näkimadalale jooksnud laevadelt seaduses suuremat päästetasu võtnud. Giidi jutt jõudis vandiraiujateni. Need on saare ja hiiu randlased, kes raiusid merehätta jäänud purjekatel vandid läbi, et mastid maha langeksid. Eesmärk oli  kohandada laevale  ranna tavaõigust, murdunud mastidega laeva võis rüüstada. 1804.a. saadeti Otto Unger-Sternberg rootsi laeva ,,Brügg Morian’’ röövimise ja kipri  Carl Malmi tapmise eest Siberisse. G.Ernesaks on loonud J. Smuuli libreto põhjal ooperi ,,Tormide rand’’, mille peategelane oli Ungru krahv.
Sellest ooperist on meelde jäänud üks laul maailma loomisest, mis hiidlasest kolleeg kunagi laulis.
Vanasti kui maailm loodi, lõi ka jumal Hiiumaa...
...Saaremaa niisama paese 
aga naeruks hiidlasel,
ta lõi sinna naljavaese
aga tööka saarlase..

Jalutasime läbi Suuremõisa aia. Lossi kõrval olevast kunagisest Kirsiaiast on saanud kaunis  kooliaed. Aia keskmeks on ümmargune tiik, mis on ümbritsetud püsikupeenardega.
Banaanipuud
Hall pähklipuu
Olime Hiiumaal avastanud hulga kauneid ja ilusaid paiku, külastanud kuulsaid majakaid, saanud osa hiiu  kultuurist ja ajaloost.  Oligi aeg asuda tagasiteele. Sadamas ootas üks vanamees kitsega juba praami.

 


Hiidlased saatsid p/l Tiiu nädalavahetuseks saarlastele appi, sest vastu kaid sõitnud p/l Tõll oli remondis.  Nädala sees sõitis p/l Tiiu Rohuküla-Heltermaa liinil. Järjekord oli lühike ja me saime õigel ajal üle.  


Hüvasti Hiiumaa!  Hiidlased on tormides-tuultes karastunud naljavennad.  Tee küsimisel peab sõnu valima. Kui küsida: ,,Kuhu see tee viib? ’’ vastab hiidlane: ,, Ei vii see kuhugi, ikka ise tuleb minna.’’
Mandrimehel tuli kõhuhäda ja küsis hiiu perenaise käest, kus siin väljakäik on. Hiiu proua ei suutnud ära imestada: ,,Äinoh, kui sisse oskasid tulla, küll siis välja ka saad!’’
Hea, et me saarel ei ela, sest Hiiumaal võib olla pere kohta kolm kana, muidu siblivad saare laiali.