Sentens

Carpe diem!

laupäev, 14. september 2019

Kohtunik

Filmi ,,Kohtunik’’ režissöör-stsenarist on Andres Puustusmaa, Eesti-Venemaa 2019 a. 

Peaosades kohtunikuna Mait Malmsten, 

süüdistatava vennana Märt Avandi.

Olgu alustuseks öeldud, et filmil on seost krimkaga sama palju kui sõnal päevitama seos tegusõnaga. ( P.Volkonski väljend). Mul oli kodutöö tegemata, seega ootasin filmi pealkirja järgi midagi kriminaalset.
Puudub oskus allegoorilist filmi ja sürreaalset lugu lahti seletada.

Kohtunik kukutab süüaluse venna paemüürilt alla, kui too oli karjunud talle, et kohtunikul puuduvad tunded. Allalangemisele viitab tegevus Helsingi metroos ja filmi lõpus maa-aluses labürindis. Algab unenäoline teekond, põgenemine vastutusest. Soome reis algas rongipileti ostmisest Karhumäkile. See on ju linn Venemaal, Karjalas! Ebareaalne teekond, kus oli ka koomilisi tegelasi.

 Reisikaaslane, kes pakkus kuulata omaaegseid reportaaže. 


Kaks koolilast suusatasid mööda. Neegripoiss küsis tüdrukult, kas ta tuleb talle naiseks. Tüdruk vastas ausalt, et kui poiss  viis eurot tagasi maksab, siis ta mõtleb.
 Soome teekonnal jätavad kõik tegelased peategelast ükskõikseks: rekajuht, kes pihib oma eluseiku, seksikas taignasõtkuja, tähelepanu otsiv administraator, ülikoolis õppiv taluniku tütar. Kohtumõistjat ei liiguta teiste tunded ega emotsioonid- jalutab mööda nutvast lapsest, ei aita lumme komistanud noormeest. 
Mis Eesti film see oleks kui poleks paljast naist näha ja mis Soomes käik see on kui pole soome sauna. Oli, oli nii üht kui teist koos purjus soome naistega.
Film on mustvalge ja vähese tekstiga.
See film suunab meid endasse vaatama. Mõnikord käitume ise ka nagu kohtunikud, tuginedes oma väärtushinnangutele,  hoiakutele, elukogemusele. Arvame, et meie õigus on suurem teiste omadest. 
Mait Malmstein on tõesti väga hea näitleja. Selles võib kindel olla😊.

reede, 13. september 2019

Kreegimahl

Aastate eest kevadel Saaremaalt toodud kreegi juurevõsud on hästi kohanenud. Algselt olid kreegid nagu põõsaspuud. Juurevõsude igaaastase eemaldamisega on kasvama jäänud 3-4 tüvipuud. Kreegipuu tahab valgust, juurestik on pindmine. Viljad valmivad septembris, värvuselt sinakaslillad, kaetud  vahakirmega.


Viljaliha on rohekaskollane, pehme,  aromaatne ja  mahlakas, luuseemne ümber üsna hapu. Vilju soovitatakse süüa reuma, kõrge vererõhu ja neeruhaiguste raviks. Kreegid soodustavad soolte peristaltikat. Suur K-sisaldus tasakaalustab närvisüsteemi tegevust, eemaldab organismist  liigset vett ja keedusoola. Noortest kreegipuu lehtedest soovitatakse teha teed mao haavandtõve raviks. 
Valminud viljad lõhenevad ja varisevad vihma ja tugeva tuule korral. Sel aastal on jälle hea luuviljaliste aasta.  Püüdsime enne tormi viljad ära korjata, oli oodata orkaan Doriani jäänuseid  üle Eesti uitamas.



 Saak oli korralik- 30 kg puult. 20 kilost võib saada kuni 10l mahla.  Mahlaauruti oli ööd ja päevad tulel.
 Aurutatud mahl sai kokku valatud suuremasse potti. Ühele liitrile kreegimahlale lisati 300g  suhkrut. Lasti veel korra keema ja siis villiti puhtaks pestud, viinatilgaga desinfitseeritud pudelitesse. Kreekidest sai mahla, siirupit, läbi sõela aetud viljalihast moosi, püreed, kompotti.
Mahlapudelid olid otsakorral. Tegime tiiru Rakveres, aga kõikidest poodidest olid suuremad mahlapudelid ära ostetud. Kodus tuli kõiksugu tühjad joogipudelid välja otsida, puhtaks pesta ja sildid eemaldada. Pudelite taaskasutamisel tuli arvestada ka seda, et nad hiljem külmkappi mahuksid nii pikkuselt kui laiuselt  See on vist keemiku kiiks, et kõik vanad etiketid tuleb eemaldada ja asendada õigete markeeritud kleepsudega.
Enamik etikettidest ligunesid soojas vees lahti ja eemaldusid niuhti, aga oli ka ’tegijaid’. Viinapudeli Y2K sildid jätsid raskesti eemaldatavad liimijäljed.

Etiketi eemaldamine

Nüüd tuli vanad keemiku nipid appi võtta.
Segada 2spl söögisoodast ja 1tl toiduõlist pasta. Sellega määrida liimine pind kokku.

Sooda-õliseguga kaetud liimine pind

 Hoida pastasegu  liimise koha peal, seejärel hõõruda liimikiht klaaspinnalt maha. Pesta üle nõudepesuvahendiga ja loputada. Üks-kaks-kolm ja ongi puhas!

Liimikiht on eemaldatud ja klaaspind  nõudepesuvahendiga puhtaks pestud

Sildistamisega on veel see lugu, et keldris on ka veinipudeleid ja kui pole õiget silti peal, siis võib juhtuda, et morssi tehakse kogemata veinist. Lastelaste sünnipäevaks lauale pandud  mahlapudelil pole viinapudeli etikett eetiline. Kui lapsed peavad ise morssi tegema, siis on kindel, et konjakipudelist nad mahla ei vala.

Villitud kreegimahl

Kreegimahl on maitsev,  vürtsikas,  imeilusa punase värvusega.

kolmapäev, 4. september 2019

Tomati-õunamarmelaad tšilliga

Tomatiseemned sai juba märtsi algul külvatud. Üheksakümneaastane ema külvas samuti kõiki sorte ja igat värvi. Kõik seemned idanesid! Kevadel, kui saarel käisime, tegime rohevahetust. Me pakkusime toatomatitaimi, tema taimi kasvuhoonesse kasvatamiseks. Selleks, et vanaproua ei peaks pikeerimisega vaeva nägema, haarasime erinevaid topsikuid-nopsikuid kaasa, et küll pärast on näha, mis kasvab. No nüüd on näha😊! Kollaseid tomateid sai kasvuhoone üks tiib täis. Seal on ümmargusi, pikergusi, pakse ja peenikesi. Niru saaki pole kunagi olnud, aga see aasta ületab kõik ootused. Üks tomat kaalub rohkem kui 600 g.


Paprikavahetusega ,,õnnestus’’ saada kolm tšillipaprika taime ’De Cayenne’. Kõik kannavad ilusaid teravaid punaseid vilju. Nüüd nuputame, mis neist teha. Netis jäi silma retsept, mis oli küll punaste tomatitega, aga meil on priskeid kollaseid tomateid ja tegime nendega.

Tomati-õunamarmelaad tšilliga





500g küpseid tomateid
200g hapusid õunu
1 laim
1 hakitud tšllikaun
4 dl suhkrut

Tomatitelt eemaldada nahk ja hakkida. Õunad koorida ja riivida jämeda riiviga. Riivida laimikoor ja pigistada juurde laimimahl. Hakkida tšilli ja segada kõik kokku ja kuumutada 10 min.

Tükeldatud tomat, riivitud õun, hakitud tšilli

 Kui jääb liiga tükiline, siis võib nuimiksriga ühtlaseks püreestada. Lisada suhkur ja keeta veel 10 min.
Kollase tomati ja õunamarmelaad tšilliga

Värv on  kuldne, konsistents siidine, maitse moosine😉. Sobib juustuga, kana- ja kalaroogade juurde, samuti purgist lusikaga mekutada.

reede, 30. august 2019

Moositegu

Meil on sel aastal õunaaasta. On suvi-, sügis- ja taliõunu. Õuntega on tegemist küllaga.
Koristusküpsest ,,Valgest klaarõunast’’ tuli mahl õigel ajal ära pressida enne kui nad üleküpsevad, siis saab juba mehu. Hea, maitsev mahl tuli ka ’Krügeri  tuviõunast’.

Õunamahl suveõuntest


Mustikad kuuluvad maailma 130 kõige tervislikuma toiduaine hulka, soodustavad seedimist ja pidurdavad vananemist. Usinad marjulised korjasid kombainidega päris mitu liitrit marju.

Marjulised

Mustikaid sai süüa toorelt ja piimaga, kisselli ja jäätisega, natuke läks koogi sisse, üks ports sai sügavkülma, ülejäänud marjadest otsustasime moosi teha.

Klaarõuna-mustika moos




1kg kooritud-tükeldatud poolküpseid ’Valge klaar’ õunu
1kg mustikaid
1kg suhkrut
1 sidruni mahl
1-2dl vett

Ettevalmistatud õunad keeta vee ja sidrunmahlaga ühetaoliseks pudruks. Nuimikserdada ühtlaseks püreeks, lahustada vähehaaval suhkur. Lisada mustikad. Keeta tasasel tulel 15-20  min.


Mustikad jäävad moosis terveks. Maitsev moosisaia moos.

Alõtsa-ploomi-õunamoos




2kg alõtsa-ploomi püreed
2kg õunapüreed
2-2,5 kg suhkrut

Kollased alõtsad on väga hapud. Kui ükshaaval kividest puhastada (terava noaga kivid välja lõigata) ja suure koguse suhkruga ära keeta, saab ilusa meekarvalise moosi. Kui vilju on suurem kogus, siis on kivide eemaldamine aeganõudev ja tüütu töö.

Hapukas õuna-alõtsa-ploomimoos on sobiv pudrule

Aurutada mahlaaurutiga alõtsad-ploomid pehmeks. Ploomid on lisatud ilusa värvi saamiseks. Hõõruda kuum mass läbi sõela. Puhastada, tükeldada õunad ja keeta õunapüree. Õunapürees lahustada suhkur, lisada läbi sõela hõõrutud alõtsa-ploomimass. Keeta 15-20 min, kuumalt purki.

Augustikuu viimasel nädalal on jätkunud südasuvemoeline ilm, sooja kuni +25°C. Sellise ilmaga saab ’tubaseid toimetusi’ õues teha.
Õunte puhastamine-tükeldamine

Karamelline klaarõuna moos

3kg puhastatud klaarõunu
1,5 kg suhkrut
0,5 l vett

Tükeldatud ja puhastatud õunte vahele lisada 500g suhkrut, segada läbi, lasta pool tundi seista. Keetmise algul lisada vesi ja 500g suhkrut, lasta vaikselt keema tõusta. Segada hoolikalt, et vältida põhjakõrbemist. Paksupõhjalisel pannil kuumutada 500g suhkrut karamellistumiseni. Valada ettevaatlikult kuum karamellisegu õunamoosi hulka. Moos segada hoolikalt läbi, et karamell ühtlaselt lahustuks. Kuumalt purki.


Karamelline õunamoos


Üleküpsenud õuntes on pektiini hulk vähenenud, seega ei saa neist enam head paksu moosi. Paksust õunamoosist saab maitsva pirukatäidise.
Õunad ’Tellissaare’ ja ’Sügisjoonik’ ootavad kompotiks tegemist. ’Talvenauding’ marmelaadiks. Õunaralli jätkub.
2014.aastast kehtib Eestis nn moosimäärus, mille on minister Ivar Padar kinnitanud. Džemmide, želeede, marmelaadide jt ühine näitaja on see, et suhkru sisaldus peab olema 60%. Moos on tootena oma puuvilja- ja marjasisalduselt sarnane džemmiga, kuid võib sisaldada vähem suhkrut, alates 40%. Et teaksite,  mille järgi moosi ära tunda 😊.

neljapäev, 29. august 2019

Mõni hetk on elus valusam kui teine
mõni hetk on kohe väga-väga valus.
J.Tätte
18.05.1968-17.08.2019
Hüvasti, kallis vennanaine!

teisipäev, 6. august 2019

Floksipäev

Rahvusvahelised floksipäevad  toimusid  2-3. augustil Mädapea mõisas juba neljandat korda. Reedel oli pidulik avamine, kontsert Pulmamaja terassil. Laupäeval hommikul kutsusin naabrinaise kaasa ja sõitsime Mädapeale. Jutuajamise tuhinas põrutasin õigest teeristist mööda. Naabri tähelepaneliku märkuse peale pöörasin ringi ja jõudsime õnnelikult kohale.
Sissepääsu kõnnitee kõrval õitsevad kevadel eesreas pojengid, tagareas suvised floksid.


Ilus õis, kroonlehed ei kattu ja on kergelt lainelised, suur õisik
Nimesildilt lugesin ’Infanta’

Mõisa saalis oli floksinäitus üles pandud, imetleda sai hunnitut õieilu. Hääletamine käis nööpidega. Iga sordi juurde oli asetetatud topsik, kuhu sai nööbiga oma lemmikule hääle anda. Seekord olid sordid laudadel värvitooni järgi selekteeritud.

Lemmiksordi valimine


Floksinäituse väljapanek

Vasakult paistab aedfloks sort ’Üllatus’


Mädapea mõisa perenaise Marika Vartla aretatud uued aedfloksisordid ’Suudlus’ ja ’Glamuur’ olid samuti välja pandud.

Mõisa perenaine külalistega


Mõisaaias jalutades sai õisi lähemalt vaadata, nuusutada, nimedega lähemalt tutvust teha ja kaasa osta.

Kollektsioonaed, eesaed, vaade kasvuhoone juurest

Kollektsioonaed, vaade tagaaiast kasvuhoone suunas

Esimesed floksid jõudsid Eestisse juba 187 aastat tagasi. Floksid on  meeldima hakanud seepärast, et neid on saadaval paljudes toonides ja nende õitseaeg on pikk. Varasemad hakkavad õitsema peale jaanipäeva ja hilisemad lõpetavad oktoobri alguses. Ühe taime õitseaeg kestab kuni poolteist kuud. Õie kuju võib olla väga erinev, samuti taimede kõrgus.
Eesti sortidest peale Rudolf Tamme poolt aretatud ’Helmi Puur’i nõukaajal ei olnudki midagi. Seegi on aretatud 50 aastat tagasi. Nüüd on eesti lillekasvatajad asunud uusi sorte aretama. Nimetan siin mõned:  Asu talu perenaise Aide Vendla sort roosaõieline ’Roosi’, Sulev Savisaare heleroosa õis vaarikapunase silmaga ’Sulev’, Koidu Reinup sinakas ’Üllatus’ ja huvitava valge õiega roosa varjundiga ’Sitsiseelik’, Merike Mäemetsa ratttakujuline erkroosa õiega ’Juljana Elisabet’, Marika Vartla purpurlilla ’Estonia 100’  või purpurlilla kopteritiibu meenutava õiega ’Herbert Ving’  jpt. Kaunite sortidega tasub lähemalt tutvust teha.
Meie tuntud lauljanna on endanimelise floksi saanud. 2012. a on L. Golubitsakaja poolt aretatud floksisort ’Anne Veski’.

Aedfloks ’Anne Veski’
Purpurlilla õis suure valge kiirgava tähega tsentris, 120-140 cm kõrge

Mõisaaia sortimendiga saab tutvuda SIIN
Jalutuskäigu lõpetasime müügileti juures. Ostsime nii kohvi-pirukat kui ka taimi. Kodus tuli kaasa ostetud taimedele koht leida. 
Aedfloks ’Coral Flame’  ’Early Dark Pink’, ’Sherbet Blend’

laupäev, 27. juuli 2019

Jäneda talupäevad

Juulikuu viimasel nädalavahetusel toimusid  Jänedal talupäevad juba 27-ndat korda. Aegade jooksul on toimunud erinevaid konkursse ja võistlusi. Jänedale on alati kutsutud  esinejaid nii  kaugemalt kui lähemalt. Rõõmu ja silmailu pakuvad rahvatantsijad, pillimehed ja lauljad oma vallast. Õhtuti toimub simman Musta Täku Tallis, kus laudade taha mahub ligi 300 pidulist. 27.juuli õhtul esines Mait Maltis. Läbi aegade on publiku rekord ansambli ,,Meie Mees’’ käes. Talupäevad on tore traditsioon ja mõnus sõpradega kokkusaamise koht.
Ilm oli kuum, 31°C näitas auto termomeeter. Me jõudsime kohale Mait Maltise esinemise ajaks. Laulja kutsus rahvast lava ette tantsima. Üks seeniorpaar oli uskumatult vastupidav. Tantsisid sellise kuumusega kõik tantsusammud välja ja keerutasid hoogsalt. Tantsurõõm aitab mured ja haigused unustada.


Jäneda mõisa pargi keskne veekogu on Allikajärv. Suurte puude varjus on paras jahtuda ja veelinde jälgida.
Vaade Allikajärvele

Eestlane on laadarahvas, ostab käsitööd ja hindab kohalike põllumeeste toodangut. Meie ostame pea alati mett, kala ja juustu. Jäätist-kalja-laadasaia😊


Huvilised said kopteriga lustisõitu teha.

Selline kuumust täis päev. Kodus lõõtsutasime ja lebotasime ,talvetoas’ nagu kunagi lapselaps konditsioneeriga jahutatud tuba nimetas.

Kunda rand, õhu t° 31°C, vesi 24°C