Sentens

Carpe diem!

pühapäev, 8. oktoober 2017

115. sünnipäev

30.septembril 1902 alustas Kadrina lähedal Kadapiku külas tegevust kihelkonnakool. Seda aastat loetakse Kadrina kooli algusaastaks. Kadrina Keskkooli aastapäeva nädalal, 5.oktoobril korraldati ’Ajarännak aastasse 1939’, kus Kadrinat külastas president K. Päts.
President Konstantin Päts sõidab autoga kooli ette, õpilased tervitavad teda ja lehvitavad sini-must-valgeid lipukesi. 
President koos delegatsiooniga läheb istutatud tammepuu juurde sisseõnnistamise tseremoonia läbiviimiseks. Pildigalerii Siin

Presidendi auto lahkub Kadrinast

Reedel 6.oktoobril toimusid vilistlastunnid. Meie perepoeg, kes on samuti kooli vilistlane, rääkis gümnaasiumiastme õpilastele programmeerimisest.
Laupäeval 7.oktoobril oli kontsert-aktus Kadrina Huvikeskuse saalis. Aktuse avas direktor Arvo Pani, kes tuletas lühidalt meelde kooli ajalugu. Pikaajalise direktori Otto Ameri töötamise ajal valmis kooli C-korpus aula ja videosaaliga, rajati uus staadion. Legendaarse direktori ajal oli au õpetajana töötada, tütredki on saanud tema käest gümnaasiumi lõputunnistuse. Aastast 2000 on kooli direktor Arvo Pani.

Direktor Arvo Pani

Kooli tervitasid sünnipäeva puhul maakonna esindajad, haridusasutuste juhid, vallajuht ja paljud teised. Samuti tunnustati kauaaegseid õpetajaid.
Kontserti alustas tervitustega Kadrina Kunstidekooli direktor Eve Vunk, kes andis õpilaste poolt  joonistatud maali Kadrina  KK koolijuhile. Esinesid nii lauljad kui pillimängijad.
Kadrina Kunstidekooli muusikud

Kontsert andis ülevaate kooliaastat läbivatest üritustest. Üks populaarne on Playbox, kus õpilased muusika saatel jäljendavad tuntud muusikuid.

Vello Orumets ja ansambel Laine õpetajate esituses

Kontserdi lõpetas vilistlaskoor. Nii tore oli näha laulmas oma esimesi õpilasi koos nende lastega.  Koori juhatas kooli vilistlane noor dirigent Eva Kaarin Viise.

Vilistlaskoor

Endiste õpetajate ja töötajate kogunemiskohaks oli õpetajate töötuba.  Rõõmsaid kohtumisi jätkus terveks pikaks õhtuks.

Endised kolleegid

Saksa ja vene keele õpetaja

Nii palju emotsionaalseid kohtumisi hoiab hinge soojana, meele rõõmsana ja tuju ülevana. Tänud Kadrina Keskkoolile ja pikka iga talle!

pühapäev, 1. oktoober 2017

Külla armsatele keraamikutele

BreMMer Tours korraldas 30.sept. Määra Mäe Meistrikoja ja TaevaniMaani  Meistrikoja külastuse. Igati tore ettevõtmine, kus reisifirma pakkus kohvi ja kerget einet, mis oli sõiduhinna sisse eelnevalt arvestatud. 
Määra Mäe Meistrikoja perenaine on tekstiilikunstnik ja keraamik Eva Raudkivi.
Siidimaal, savikeraamika, erinevad kivid, mineraalid, taaskasutusmaterjalidest rajatud kuusnurkne ateljee asub Padise  vallas, Haapsalu maanteelt natuke kruusateed mööda sõita metsa poole.

Määra Mäe Meistrikoda

 23 aastat tagasi õppis Eva siidimaali ühelt Soome õpetajalt. Siidimaalijana on Eval oma käekiri, mida paljud tunnevad.

Eva siidimaalid

Oma käsitööd ta enam laatadel pakkumas ei käi, tal on õnnestunud oma norrakast elukaaslasega kutsuda kunstihuvilised enda juurde. Eeskujuks oli elukaaslane, kes peab Norras kunstikohvikut 30 km linnast väljas. Korraldatakse ka muusika- ja kirjandusõhtuid. 
 12m2 ateljees vihjab üks lipuke seost norrakaga 

Keraamikakoja optimistlik perenaine Eva Raudkivi

Keraaamiku loomingu tunnuseks on haldjalikud naistenäod

Kõrge lillevaas

Taldrik läbimõõt 40 cm


Soovisime perenaisele vahvaid ideid ja tänulikke kliente. Sõitsime edasi Raplasse TaevaniMaani Meistrikoja perenaise Maria Mettasele külla. 

Lahke perenaine Maria Mettas võttis meid vastu maitsva koogi ja kohviga. Tutvustas oma karismaatilist ja hubast keraamikakoda. Maria Mettas on Eva Raudkivi tütar. Maria korraldab huvilistele õpitubasid kannude, koogialuste, kingituste  meisterdamiseks.

Ema  ja tütar teevad koostööd, haldjalikud näod maalib esemetele ema.

Saime uudistada keraamiku tagatuba ...

 ja piiluda avatud  keraamikaahju .

Huvitav tainarull savi vormimiseks

Erinevad abivahendid, perenaine õpetab savist roosi vormimist

Valge kristallglasuur on efektse pinna moodustanud

Kristallid on moodustunud glasuurist

Ikka need lummavad kristallid

       Loomulikult pidime avatud ja lahke keraamiku juurest lahkuma mingi esemega, kes ostis kannu, kandiku, kruusi, vaasi, koogialuse või pokaali mälestuseks endale või kingituseks lähedastele. Koduteel olid meeleolud ülevad, kaasa võtsime ideid ja inspiratsiooni uuteks savitöödeks. Tänud toredatele kaasreisijatele!

reede, 29. september 2017

Mihklipäev

Eesti rahvakalendris tähistatakse mihklipäeva 29.septembril. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Naistel algasid tubased tööd: kanga- ja kinnaste kudumine. Meestel algasid metsatööd. Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kiirel tööajal unarusse jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni.

Selge ja päikseline mihklipäev ennustas ka pikka sooja sügist ja külma talve tulekut. Seevastu pilvine mihklipäev lubas sula talve. Mihklipäevajärgne udu hoidis jällegi sügise kaua sooja. Mihklipäevane tuul pidi kogu talve tuulesuuna kätte näitama kohe kuni kevadise pööripäevani välja. Nii tähendas lõunatuul seda, et lund sellel aastal ehk kohe ei tulegi maha ... et nii soe on.

Hommikul oli halla maas. Tänane mihklipäeva ilm on selge ja päikseline, nõrk põhja-loode tuul, sooja on 14 C.
Tunneme seda päeva  ütluse järgi ,,igal oinal oma  mihklipäev’’, mida me kasutame siis kui kellelgi on mingi äpardus juhtunud. 20.saj alguses tähendas see siiski seda, et tapeti lammas ja valmistati õlut. Üheks ohvriloomaks on olnud veel  kukk, kelle vere piserdamisest talliseintele loodeti hõbuseõnnele.
Meie õlut ei teinud, proovisime õunamahlast siidrit teha. Ettevalmistused olid põhjalikud: sai kirjandust loetud, nõud pestud, mõõteriistad varutud, õlleankur korrastatud, mahlad pressitud, siidripärm varutud. Kui mahl oli neli päeva lahtiselt käärinud,...siis mõõtsime hüdromeetiga suhkru sisaldust- 0%, spirtomeetriga alkoholi sisaldus-0%, välimus-kollane hägune, lõhn- segane. Saime alkoholivaba hapu gaseeritud joogi, mis sobib minusugustele saunajoogiks:)


Teine ohvriloom, kukk on meil siin tembutanud. Õppis selgeks üle aia lendamise. Teate, kuidas Ksenija Balta valmistub hüppeks. Täpselt, kukk lehvitab tiibadega pea kohal paar korda, et tõmmata publik käima, siis paar laksu vastu kintsu, adrenaliin üles, seejärel natuke madalseisu hoovõtuks, paar jooksusammu, uhke ja kõrge lennukaar  üle võrkaia nii seitsme meetri piirile, maandumine stiilselt jalad ees. Seejärel tiivad kokku ja kummardus publikule. 
Püüdsin teda siis aedikusse tagasi  meelitada, natuke paremat saia ja teri murule puistates. Teate, mis ta tegi, võttis aedikust saiatüki ja jooksis sellega ühe hooga avatud väravast välja, kutsudes kanu endaga kaasa. Ja see kanakari jooksiski kukega koos väravast välja. Nii ma seisingi seal üksi võrkaia taga. Kurtsin peremehele, et küll tuleb ka sellele  kukele ükskord mihklipäev. Nüüd mihklipäeval arvas mees, et nende hobustega pole meil ka suurt midagi peale hakata kui kuke ohvriks toome, las olla see kikas edasi. Piirdume tiibade kärpimisega.
Mõned pildid kuke karjatamise vahel.

Kõrge aster liblikatega

Krüsanteem

Päevaliilia siilikübaratega

Aedhortensia ’Pinky Winky’

Aedhortensia ’Wim’s Red’

Lepalehine kletra ’Pink Spire’

Teravalehine diervilla ’Dise’

Hariliku kikkapuu viljad

Aedfloksid

Aedfloksid 

Kaunis kukehari 

Kukehari ’Karl Funkenstein’



Sügislilled

Mihklipäeval küpsetati  sepikut, saia ja kooke. Seekord siis hapukoore õunakook.



Ilmaennustuste järgi öeldi, et kui mihklipäeval on soe ilm, siis tuleb soe sügis. Loodame:)
Tervitused Mihklitele! 

esmaspäev, 25. september 2017

Purpursed

Et aeda rõõmsamaid värve tuua, oleme istutanud erinevaid värviliste lehtedega puid ja põõsaid. Üks osa on neist punaselehelised. Mõned taimed muudavad suve jooksul värvi. Punaste lehtedega Thunbergi kukerpuu on aias olnud pikemat aega, küll  ta on külmas kannatada saanud, küll kärpimist pidanud taluma. Kaarduvate okstega põõsas.

Thunbergi kukerpuu

Punaseleheline harilik sarapuu 
Hariliku sarapuu punaseleheline vorm on saadud Tapalt tuttavate käest. Kevadel on lehed ilusad tumepunased, suvel muutuvad rohelisemaks ja sügiseks on juba pruunikas-kollakasrohelised.

Sarapuupähklid on  ka punase lüdi ehk kuupulaga ümbritsetud

Ginnala vaheri lehestik on suvel tumeroheline, sügisvärv on pronksjas-punane

Lodjapuulehine põisenelas ’Red Baron’. 
Põõsas on välja- ja ümberkaevamiste käigus kannatada saanud, loodame, et kosub järgmisel aastal.

Kaunis veigela ’Alexandra’ lehed on kevadel õitsemise ajal rohekad, õied punakasroosad.


Kaunis veigela ’Alexandra’ sügisel on  lehed tumepunased

Püsikuid on ka punaste lehtedega.

Hambuline kobarpea ’ Othello’
Hambuline kobarpea ’Othello’ kevadel hakkavad silma purpursed lehed, mis suve teiseks pooleks muutuvad pealt roheliseks. Kollased õisikud asuvad punaste õievarte otsas.

Helmikpööris ’Silver Scrolls’
 Burgundipunased hõbedase läikega lehed tumepunaste roodudega on alt purpursed, sügiseks lehed tumenevad.

Helmikpööris punaste lehtedega

Kukehari ’Karl Funkenstein’
Tumepurpursete lehtedega, roosad  õied on keskelt punased. Üks hilisemaid õitsejaid.

Roomav kukehari ’Fuldaglut’  noored lehed on punased, hiljem rohekaspunased

Punane jänesekapsas

Punane jänesekapsas uueneb isekülviga. Seemned paiskuvad kuprast 2-3m kaugusele. Hästi paljuneb ka vegetatiivselt, sest harunenud ja lehtedega varred juurduvad sõlmekohtadest. Selliste omaduste tõttu on ta meil juba edukaks pinnakatjaks saanud.
Kirjulehelistest saab lugeda Siit