Sentens

Carpe diem!

esmaspäev, 21. juuni 2021

Väätsal

 Esimene peatus Väätsal oli Väätsa mõisa ees. Seal võttis meid vastu Väätsa jalgrattamuuseumi asutaja ja juht Valdo Praust. Tundsime endid nagu õpilased 5b-st, kes kogunesid muuseumi ette ja vaatasid ringi kerge segadusega. Kohe tõmmati meid joonele, kamandati näoga päikse ja mõisa poole.

Väätsa mõisa tagaküljel tähelepanelikul suurt juhti kuulamas

Hoone püstitati 18.saj lõpus, kõrge sokkel ja ümarad nurgad. Omapärane on peahoone paigutus. Tavaliselt on peahoone taga park, siin peahoone tagakülg suunatud Türile suunduva tee poole. Park rajati tee ümbrusse ja teisele poole teed jõe äärde 19.saj teisel poolel. 1870.a. ostis mõisa Karl von Seydlitz. Sellest ajast on säilinud karjahoone, ümarnurkadega laudahoone. 1919.a. mõis riigistati, 1925.a.  kolis sinna kool. 1970ndadel ehitati sinna külge kolmekorruseline juurdeehitus, mis varjab ära osa algsest fassaadist. Algne välisuks ja mõisaesine ring ei ole kasutatavad.

2002.a. on taastatud  kaunis mõisasaal

2010-2011.a. võeti Norra Kuningriigi abirahadega ette kogu mõisahoone restaureerimine. Taastati fassaadid (likvideeriti pritskrohv), vahepeal ette pandud plastaknad asendati originaalilähedaste puitakendega. Tagakülje keskosale lisati väike rõdu, taastati ruumide anfilaadlahendus, puhastati välja laemaalinguid. Mõisahoonet kasutatakse lisaks kooli vajadustele ka teiste pidulike koosviibimiste, konverentside ja ürituste korraldamiseks.

Kolmekordne juurdeehitus koolimaja tarbeks on mõisaga galerii abil ühendatud (pilt Muinsuskaitseameti lehelt)


Pargis on pink kauaaegsele koolijuhile. Eluaastad 1930-2010

 Väätsal asub  Eesti Jalgrattamuuseum, mis asub Väätsa ajaloolises vallamajas. Muuseumi juht V.Praust  tutvustas muuseumis olevaid jalgrattaid, nende ajalugu väga põhjalikult. Üle saja ajaloolise ratta, alates leiutamisest kuni 1990.aastateni, lisaks kellad, lambid,sildid, raadiod, grammafonid. Erilise tähelepanu all on Eesti  1920-1930.a rattatööstus.
Jooksuratas 1817.a.
Ämblik Prantsusmaa1882.a.
Kondiraputaja 1868-1870 valmistatud Prantsusmaal
Lastejalgratas 1920-1930ndad Valmistatud Eestis väikses töökojas
Raam ei ole valmistatud mitte torudest, vaid lehtterasest.


Ees meestejalgratas ETK Original Luxus, 1940
 valmistatud Tallinnas asunud ETK Jalgrattatehases
 
Jalgratas OWA abimootoriga
Mootor valmistatud Austrias 1929.a.

Volvo ITERA, 1982 Rootsi, maailma esimene täisplastmassratas
Trenažöör Machine Monark, 1962 Rootsi
Brežnevi aegne kolmerattaline jalgratas, mille sai soovi korral ümber kujundada harilikuks kaherattaliseks.  Toodetud Venemaal 1982.a.

Valik lastejalgrattaid 1970-1980.a

Väikelaste rattatool

Sellisega sõitsid meie tüdrukud

Školnik  valmistatud Gorki autotehases Venemaal 1977. 1978

Krežgute, 1986 tütarlaste jalgratas
Valmistatud Leedus Šiauliais 
Kellel huvi, sel tasub kindlasti seda muuseumi külastada. Põnevaid üllatusi jätkub mitmeks korraks.  Sellega meie reisi viimane sihtkoht sai läbitud ja nüüd koju tagasi. Suviseid palavaid tervitusi!

Dendropark Smaragd ja Elise Aed

 Sõit jätkus Raasiku valda Rätla külla. Otsisime dendroparki Smaragd. Kõigepealt sai asfalt otsa, siis lõppes kruusatee, lõpuks hakkas juba külavaheteed ka nappima. Sõitsime mööda kurvilist metsateed nii nagu Kuri-Mari oleks seenel käinud. Bussijuht jõudis otsa ringi keerata enne kui mandriosa oleks ära lõppenud. Tagasiteel nägime kuidas noor dendropargi giid lehvitas meile kaugelt, et me jälle mööda ei kihutaks.

Dendropark on kahe hektari suurune inglise stiilis iluaed. Rajamist alustati 1985.a. Tihe taimestus, erilised taimed, erinevad aiaruumid teevad selle aia eriliseks. 

Uddara talu maadel tegutses Nipi talikõrts. Maja lagunes ja 1982.a. ostis Aksel Kurt lagunenud hooned. A. Kurt unistas  iluaiast, renoveeris ,,Kõrtsu talu’’, istutas ümber maja metsviinapuu. Nüüdseks on kõrtsihoone enda alla matnud metsviinapuu roheline tekk. 


Metsviinapuuga kattunud kõrtsihoone
1987.a. hakkas Aksel iluaeda rajama koos elukaaslase, legendaarse aiakujundaja Irma Tunglaga. Aksel tegeles suurte puudega, Irma aga püsikupeenarde kujundamisega. Koos rajati aeda ligi 20 aastat. Pärast Aksli surma jätkab tema elutööd tütar Monika Kannelmäe.
Aias kasvab 150 aastane tamm

Jaapani stiilis pügatud puudega aiaosa

Noor giid juudapuulehiku ees.  Jaapanlased kutsuvad seda puud koogipuuks. Suvel on puu lehed rohelised, aga sügisel algab värvide mäng. Kord on lehed kollased, siis oranzid, langevad punastena. Kummalisel kombel lõhnavad mahapudenenud lehed vastküpsetatud kookide järele.


Amuuri toomingal on kuldne või vaskpruun tohusarnane koor

Amuuri toomingas

,,Tiigrisaba’’ kuusk oksad on pikad, harunemata, usjad, okkad on jäigad ümber oksa.

Esmaselt rajatud neerukujulise tiigi kaldal istuv neiu

Kui kuskil on kiik üles pandud, tuleb kohe võimalust kasutada

Kaunis aiavaade


Hõbepärn, juudapuulehik, punased sarapuud, pihlakad, korgipuu, püramiidvaher, sissepääsu ehivad dekoratiivõunapuud, valge ja kollane mänd ja palju teisi erilisi puid-põõsaid, mida peab ise nägema.
Mitu tiiki, kus õitsevad vesiroosid, elavad kogred, kaunid aiavaated, liigirikas aed. See kõik oli vaatamist ja nautimist väärt.
Giidiks oli noor tütarlaps, kes on aiarajaja lapselaps. Ringkäik lõppes alpakade juures. 

Loomad on just pügatud

Uhke isasloom, kes valvab oma haaremit


Lahkusime Rätla külast ja suundusime Retla poole, Türi lähedal asuvasse Elise aeda, Järvamaa suurimasse puukooli. Kui viimasel kilomeetril tekkis teel kruusateel sõitmisest tolmujutt, siis tekki juba väike kahtlus ega ometi jälle.... 
Elise Aed juht Reelik Marrandi võttis ise külalised vastu ja hoiatas, et me koertele midagi süüa ei anna. Kaks kelgukoeratõugu haskid olid oma siniste silmadega tõesti rahva magnetiks.

 Esmalt pakuti meile maitsvat lõunasööki, morssi-kohvi ja kringlit. 
Kübaramoorid lõunatamas
Puukoolis tegeletakse dekoratiivsete okaspuude, lehtpuude ja põõsaste, püsilillede müügi ja paljundamisega. Hostade kollektsioon on esinduslik.

Müügiplats. Kasvuhoonest läbi jalutamine oli tõeline katsumus

Pojengiala




Taimetark liiki määramas




Kuumus hakkas taluvuse piiri ületama 30° C oli varjus. Avatud ja tuulevaiksetel aladel veelgi enam. Lahkudes oli paljudel  käe otsas  taimekotikesi. Saime meiegi tutsaka kaasa ostetud.
Päevaliilia ’Bogeyman’


Sõit jätkus Väätsa suunas.

pühapäev, 20. juuni 2021

Anija mõisast Väätsa mõisani

 Pühapäeval 20. juunil korraldas Tapa Buss ühepäevase reisi, mis algas Anija mõisast ja lõppes Väätsa mõisaga. Ilm oli küll palav, aga bussi konditsioneer töötas täistuuridel ja jahutas meid korralikult maha. 

Anija mõis on üsna hiljuti taastatud. 2020.a. augustis taasavati restaureeritud härrastemaja mõisaajastut tutvustava püsinäitusega, samuti on avatud erinevate otstarvetega mõisa saalid. Esmateated Anija mõisast pärinevad 1482. aastast. Oma nime on saanud mõis läheduses voolanud Hanijõest. Haned on ka Anija valla vapil.

Tänaseni säilinud mõisahoone valmis Matthias von Holsteini ajal, 1801.a. varaklassitsistlikus stiilis.

Anija mõis

Alumisel korrusel paiknevad esinduslikumad ruumid ja suur saal.

Mõisatuuri viis läbi virtin. Interaktiivsete tahvlite abil sai kogeda mõisaolustikku, animategelastena ilmutavad end mõisavalitsejad. Härrasrahvas on tõusnud hommikusöögilauast ja suundunud jalutuskäigule, akna all ootab  näputöö, on kuulda mõisa elu hääli. Anija mõisas põimuvad elegants ja maamiljöö, ajalugu ja tänapäev.
1840.a ostsid mõisa von Ungern-Sternbergid. 

Anija mõisas ei ole säilinud palju originaalmööblit.  See laud on mõisast pärit ja arvatakse, et selle laua taga on Unger-Sternbergid istunud.
Kui ühe paiga nimi pannakse kirjaniku poolt romaani pealkirja, on see peavõit. Eduard Vilde ,,Kui Anija mehed Tallinas käisid’’ on selle raamatuga Anija nime eesti kirjandusloosse kirjutanud. Lugu ise ei lõppenud hästi. Ajalooliseks tagapõhjaks on mõisa abiteost (abitöödeks olid kõik hooajalised tööd-sõnnikuvedu, heinategu,  viljalõikus jne.) keeldunud talupoegade metsik peksmine Tallinnas Vene turul 1858.a 21.juulil. Täpselt 163 aastat tagasi.



Söögisaal


Kamin-ahi, mis on töökorras tänapäevalgi



Pärast 1905.a. rahutusi müüsid Unger-Sternbergid mõisa Mary ja Otto von Wahlile, kellelt see 1919.a. riigistati. Maryl ja Ottol sündis Anijal oleku ajal neli last. Otto tegeles peamiselt põllumajandusega, tõi Saksamaalt punase lehmatõu. Mõisas toodetud võid müüdi Peterburis. Mary oli tegus mõisaproua, kelle valitsemisajsl suurendati mõisaparki~10ha ja istutati võõrpuuliike, mis on pargi uhkuseks tänaseni.



Arvatav ’mõisaproua’

Pärast riigistamist on peahoones tegutsenud kool, lasteaed, raamatukogu, huviringid ning  sovhoosi osakonnakeskus.
Anija mõisapark rajati von Wahlide ajal 20.sajandi  alguses. Peahoonele lähemal asub korrapärane prantsuse stiilis pargiosa,  tagumine põlispuudega osa on vabakujundusega inglise pargi stiilis.

Anija mõisa park( pilt mõisa kodulehelt)
Järgneb.