Sentens

Carpe diem!

esmaspäev, 11. detsember 2017

Advendiaeg

Advendiaeg on rahu ja headuse püha, jõulupühadeks valmistumise aeg. Lastele käivad päkapikud sussi sisse maiustusi ja üllatusi toomas. On meie pere lapsedki  omal ajal aknakleeppaberisse augud sisse rebinud, et päkapikud suuremaid komme tuua saaks. Alates eelmisest pühapäevast on tasapisi meie majja paigutunud erinevad jõululised elemendid. Üks päev üks lambike, pärjake, teisel päeval advendiküünlad, aknakaunistused, mingeid erilisi tulesid-vilesid ei ole üles tõmmanud. Kuna väikest viisi on püromaani kalduvused, siis jõululõhnalised küünlad põlevad juba kuu aega.
Lund on maha sadanud ja jälle ära sulanud mitu korda, päikest on sel sügisel vähe olnud. Ühel päeval paistis seitse minutit, aga ma olin siis just maja põhjapoolses küljes ja nii jäi seekord nägemata.
Piparkoogineelud käivad juba mitu päeva. Üks koogiretsept Siit 
Välja tuligi selline.  Pohlad andsid mõnusa hapuka maitse koogile.


Kamavahuline  piparkoogitort

Piparkoogitaigna ostsin poest, hiidlaste oma. Üllatavalt palju sarnanes meie peres valmistatavale piparkoogitaignale, nii maitselt kui küpsetamisomadustelt. Elastne siidine tainas, mida on kerge taignarulliga vaalida,  küpsetamisel kerkib ühtlaselt, ei ole üle vürtsitatud.


Pikkadel ja pimedatel sügisõhtutel on hea seltskonnaga mõnus savi näpuvahel veeretada.





Jõuluootus täidab hinge.

pühapäev, 26. november 2017

Kokkusaamised

Vahel juhtub nii, et mitu üritust  satub ühele päevale. Novembri viimasele nädalavahetusele oli plaanitud Seenevana õe juubel, keemikute kokkutulek, minia sünnipäev. 
25. novembril toimus TÜ keemiaosakonna taasavamise 70. aastapäevale pühendatud konverents ja vilistlasõhtu. Loodus- ja täppisteaduste valdkonda kuuluv keemia instituut sai 1. septembril 2017 kümne aastaseks. Keemia instituut koosneb 10 õppetoolist ja katsekojast. TÜ uus õppehoone  Chemicum  on üks Euroopa viimase kümne aasta  moodsamaid loodusteaduste õppe- ja teadushooneid.

Chemicum

Meie oma  kursuse noorikutega saime kokku Hektor Cafes keldri seminariruumis, kus oli meile  ettetellimisel kaetud suupistelaud.


Kokkutulekud on alati elevust tekitavad. Meenutatakse vanu aegu, arutatakse, mis oli ja kuidas oli. Kaasa võetud piltide järgi saab oma mälu proovile panna. Kas mina tõesti võtsin osa ’kommunistlikust laupäevakust’? Kas mina mägisin kitarri?  Kes see peenike tüdruk minu kleidiga sellel pildil on? Igaüks mäletab asju isemoodi ja täiesti erinevaid detaile. Halvad asjad on unustatud, head asjad on jäänud meelde. Meenutasime ka neid, kes küll alustasid koos meiega, kuid ei lõpetanud erinevatel põhjustel. 3 kursusekaaslast saadavad meie tegemisi taevastest avarustest. Tuletasime meelde vahvate õppejõudude noomimis-  ja õpetussõnu. Kursusekaaslased on kõik töökad, tublid pereemad, toimekad vanaemad.


Päris mitmel kursuseõel on lapsed välismaale tööle-elama kolinud. Rääkisime veel tervisest, haigustest, pedagoogikast, meestest ja karmast.



Vaatamata erinevatele katsumustele ei ole keegi alla vandunud, oskavad nautida pisiasju, märgata ilu argipäevas, kasvatavad  südames armastust ja rõõmu, jagavad positiivset energiat. 


Ülikooliaegadest on veel peale kursusekaaslaste sõprus säilinud ühika kahe toanaabriga. Kolmeses toas elasime pead jalad koos 24/7, õppisime tundma üksteise kombeid ja iseloomu, elasime  kõikidele  muredele-rõõmudele kaasa. Rõõmus kohtumine toimus Da Vinci Pasta & Pizza kohvikus.


Õhtu lõppes vilistlasüritusega Dorpati konverentsisaalis. Kaetud oli buffet laud, tantsuks mängis ansambel ’Ampullid’. Jagasime laudkonda Jaak Kikasega, kes on korrastamata süsteemide professor TÜ-s ja Füüsika Instituudi juhataja. Ta tutvustas lühidalt õppetegevust Tartu Ülikoolis, instituudis. Keemikutest abielupaari Talvistega oli  ühiseid õpinguaastaid hea meenutada.


Seenevana sõitis laupäeval Otepääle õe juubelile. Kohale olid sõitnud õe kõik lapsed-lapselapsed, kolm venda oma naistega ja lähedal elav ämm. Lapsed on saanud kodust tunde, et neid on hoitud ja armastatud. Üks lahe ja mõnus lähedastega koos veedetud laupäevaõhtu täis naeru ja nalja.


Pühapäeval oli minial sünnipäev. Hommikul õnnitlesime sünnipäevalast. Pakuti tuntud headuses kartulisalatit ja juustukooki. Mmm... maitsev! Seejärel ootasime Seenevana saabumist Otepäält, et edasi koos koju sõita. Lõunaks jõudsime kohale. Kanad ja kukk pahandasid, et nemad pidid terve ööpäeva toas istuma, ainult aknast said  natuke õue hiilida.
Tänud kõigile heade soovide ja toredate hetkede eest! Iga positiivne emotsioon aitab selles hallis novembris sisemist tasakaalu hoida. Olge terved!

laupäev, 18. november 2017

Väikesed rõõmud

Juhtus nii, et Tallinnas käik lõppes sellega, et Lõvisüdamete ema sõidutas mind lastega koju maale. Õhtuks sõitis tütar linna tagasi. Kaks päeva segasumma talus möödus tegusalt. Välitöödel oli Lõvisüdamik vanaisal abis lehti riisumas, kapsapäid ära vedamas, kanaaeda ümber tõstmas.

Välitööd

Toas naisterahvad tegid ettevalmistusi koogi küpsetamiseks. Esmalt käed korda.

Mitteveekindel küünelakk

Kui noormees tuppa tuli, läks keha kaunistamiseks. ,,Noor nahk on nüüd ära rikutud’’, kobises vanaisa.

Mitteõlikindel tätoveeting

Kui pärlid oli kaela seatud, asuti õunakooki tegema. Vennaraas käis potinoolimise suutäit mangumas. Mis värk lastel selle taina limpsimisega on?

Potinoolijad

Maitsev õunakook, mis söödi kiirelt ära
Retsept.
4-5 muna
2dl suhkrut  vahustada tugevaks vahuks,
200 g paksu hapukoort või jogurtit või skyri
5dl nisujahu
1tl küpsetuspulbrit,  segada kõik munavahuga.
Koorida õunad ja lõigata õhukesteks viiludeks, segada ühtlaselt taignasse. Valada koogivormi.
Küpsetada 200C juures 20-30 min.

Pärast lõunat otsisime rahulikke laua taga istumise tegevusi. 

Nuputamis- ja värvimisraamatud

Tüdruk värvis Lotte raamatut

Poiss nuputas Autode raamatu kallal

Jagasin kätte rasvapliiatsid, lihtne värvida ja ei pea teritajaga kogu aeg kõrval seisma.
Värvimistöö ajal sai muud juttu ka aetud.  Nuputamisraamatus tuli natuke arvutada, lugeda, võrrelda.  Liitmisega on lihtsam, aga lahutamine tuleb ennem läbi mõelda. Koogikandikul oli 6 koogitükki. Küsisin poisi käest, kui 2 tükki ära panna, palju alles jääb ja mitu koogitükki saab meist igaüks siis ära süüa. Vastus:,,Ühe koogitüki.’’ Seepeale tõstis tüdruk kiirelt pilgu taldrikule, luges tükid üle ja hindas: ,,Õige, vennas, sa oled tarkpea!’’ Mis ma siis veel siin nuputan? 
Kuidagi läks jutt suurte loomade ja nende järglaste nimetuste peale. Näiteks: lehm-vasikas, lammas-tall jne, Kanadel tulevad munast tibud, pardil munast tibud. Vaikus. Siis rõõmustab neljaaastane: ,,Ma tean, dinosaurustel tulevad ka munast tibud!’’  No vot siis, ma küll ei teadnud:)
Õhtul etendati meile katkendit muinasjutust ,,Vankumatu tinasõdur’’. Tinasõdur kandis oma onu vormimütsi ja  armus ilusasse tantsijannasse. Koos esitati paar tantsupoognat.


Õhtul voodis, enne magama jäämist, saab igaüks  raamatust midagi lugeda. Lõvipreili luges mingeid kaarte tähthaaval: PEEP PESEB... Poiss proovis lugeda lipuraamatut: Para-gu-ay, Gu-ya-na, Ecu-adur, Suri-name.  Oh püha taevas, mis nimed, keerasin kiiresti Euroopa riikide lippude lehekülje, sealt tuli ludinal Soome-Rootsi-Läti...
Siis oli õhtujutu aeg. Läksin mugavamat teed pidi ja lasin tahvlist ,,Kolme karu’’ muinasjuttu Helgi Sallol lugeda. Kui jutt otsa sai, nuuksus väike piiga: ,,Vanaema, Sa loe teinekord ise  neid muinasjutte ilusti!’’
Järgmine päev algas hommikupudru ja muude toimetamistega. Kanadele teri, munad korjata, ahi kütta, toad koristada. Sain kiita, et viisin esikuvaiba välja ja kloppisin puhtaks. 


Kui suppi ja mannavahtu oli natuke seeditud, oli aeg kohvikusse minna. Kohvikupidaja oli rõõmus ja nägus tütarlaps, kes oli endale abiliseks palganud seekord kelneri. (Aastate eest nimetati seda süüameheks). Esmalt toodi menüü- ’Grossi toidukaubad’ -millest lubati valida kõike.  Tellisin. Kelner kirjutas kõik hoolega üles. Teenindaja esitas ühe täiendava küsimuse:,,Kas te soovite kartulit tugeva t-ga või nõrga d-ga?’’  Ma võtsin seekord tugevaga. Vahepael toodi tassiga vett, et ootamine pikk ei tunduks. 

Toit koos nimekirjaga

Kelner küsis viisakalt, mida me joome ja kas soovime veel midagi. Kõht sai ilusti täis. Õnneks oli võimalus kaardiga maksta. 
Siis nuputasime veidike.


Värvisime natuke.

Kudusime tsipake.

Reede õhtuks tuli Lõvisüdamete ema maale ja meie saime lapsed talle uhkusega üle anda. Õhtul tegime sauna koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Kuna Lõvipoiss käib laupäeviti  eelkoolis, siis pidid nad laupäeva hommikul Tallinna tagasi sõitma.
Selline nädalasisene lastehoid oli päris vahva ja nende arenemist on põnev jälgida. Tervist teile, kallikesed!

teisipäev, 7. november 2017

Rubiinpulm

Kunagi tegi Valdo Pant saadet ,,Täna 25 aastat tagasi’’, siis küll ei uskunud, et inimesed mäletavad nii selgesti veerandsada aastat tagasi toimunud sündmusi. Nüüd meenutused 40 aastat tagasi, 5.nov.1977 ,toimunud  pulmadest.
Abielu registreeriti  pidulikult Kuressaare Raekojas. Mendelssohni ,,Pulmamarss’’ võttis seest õõnsaks.

Viimane allkiri neiupõlvenimega

Mees on rõngastatud

Pulmas oli üle saja külalise, keegi ei raatsinud tulemata jätta. Kuna Saaremaa oli piiritsoonis, siis pidi eelnevalt load välja ajama. Elukohajärgsest miilitsajaoskonnast pidi taotlema loa saarele sõiduks. Loa aluseks oli küllakutse- teadustöö komandeering, matus, pulm jne.

Nimeline pulmakutse võis olla loa taotlemise aluseks

Paljud noored ei olnud Saaremaal varem käinud, seega pulmasõit võeti rõõmuga ette. Kuna tol ajal peeti oktoobripühi, siis sai vabade tööpäevade tõttu mitu päeva pidu pidada.
Kingade, sõrmuste, ülikonna- ja kleidiriide ostuks väljastati perbüroost eriluba, mille alusel oli õigus poes valitud kaup välja osta. Kui näiteks sõrmused olid ostetud, siis löödi paberile tempel ,,müüdud’’, see selleks, et ei tuleks rumalat mõtet endale teist paari  kuldseid sõrmuseid osta.
Pärast registreerimist sõideti pulmarongiga mööda saart ringi. Neiupõlvenimi uputati pudeliga merre.
Pulmapidu peeti mehe vanemate elukoha lähedal vanas koolimajas. Hoone oli ehitud teemakohaste plakatitega, hüüdlausetega, üles oli tõmmatud pulmalipp. Koostatud oli pulmalaulik.

Pulmalipp

Lauad olid söögist ja joogist lookas. Toidud valmistas kohalik kokk, kes lasi vasika veristada ja sellest valmistati kõikvõimalikud road: praad, pasteet, sült, keel tarretises, frikadellid. Laual oli mitut sorti salateid, suupisteid,  kala mitmes kastmes jne.  Joodi spetsiaalselt pulmadeks tehtud saare  õlut.

Õllekann käib ringi

Lauldi ühislaule

Igal võimalusel hüüti ,,Kibe!’’

Pulmakülalistele jagati erinevaid ülesandeid: pulmaisa, kuldsuu, lipuvalvur, kibe hüüdja, aidamees (pidi hoolitsema selle eest, et õllekannud oleks täidetud), fotograaf jne Ametimeestele riputati kaela kadakast saetud nimelised kettad. Kursusekaaslased koostasid vaimuka pulmabrošüüri. Albumi lõpus olid tühjad lehed, mille täitsid pulmalised heade soovidega.

Pulmabrošüüri esileht



Pulmaisa pani kõiki kordamööda võistlema, mängima, laulma. Enne keskkööd avati pulmakingid ja tänati kinkijaid. Eriline tänu kuulus vanematele, kes olid selle uhke pulmapeo korraldajad.

Pulmaisa loeb kingikaarti ette

Pruudipärja  mahamängimine

Saaremaal on veel valepruutpaari mängimise komme. Üks naispulmaline riietub meesteriietesse ja üks noormees mängib pruuti. Pulmaisa loeb neile pulmavande ette, mida ’pruutpaar’ püüdlikult kordab. Järgneb  pulmavalss ja ,,kibe’’.

Moosekandid mängisid hommikutundideni

Järgmise päeva hommikul tulid pulmalised noorpaari üles laulma. Õhtused nõud oli toimkonna poolt pestud ja lauad uuesti kaetud, pidu jätkus uue hooga. Kes kellega ja kuidas koju jõudis, seda muljetamist sai hiljem pikalt kuulda. Esimesed lahkujad jõudsid lõunase praami peale.  Pulmapeo lõppedes võeti maha pulmalipp ja pakuti õllesuppi, mis oli märguandeks, et nüüd on aeg koju minna.
Need ilusad nelikümmend aastat on märkamatult möödunud, abielus õpid kõigepealt tundma iseend. Aastatega on lisandunud teisi nimetusi. Noorik on abielunaine elu lõpuni, kui ta on sünnitanud poja, nii on saarlased arvanud. Ema-isa oleme kahele tütrele ja pojale, abikaasa on onuks kümnele noorele, mina ühele tüdrukule tädiks. Viisteist aastat tagasi saime esmakordselt vanaemaks-vanaisaks, nüüdseks on  lapselapsi kolm. Viimane ametlik tiitel-  ämm-äi tuli paar nädalat tagasi.

Tähtpäeva tähistasime oma laste peredega, naabripaari ja venna perega, kes oli ka 40 aastat tagasi pulmas.


reede, 27. oktoober 2017

Esimene lumi


Juba õhtul akna taga heljus lumi langedes.


Hommikul on õued aga kõikjal paksult hangedes.


Valged kasukad saand aias üle öö kõik õunapuud.


Kõnniteel käib kaares laias vilkalt majahoidja luud.


Meil on juba valmis plaanid, millest mõeldud nähtud und:


pea me suusad, pea me saanid kihutavad mööda lund.

R.Parve luuletus

Oktoobri viimane nädal on pakkunud kõiki sademeid ja mitmeid lume vorme. Nädala alguses tekkis õhuke lumekirme, kolmapäeval tuli lumi maha. Esimene öökülm oli 6.oktoobril, viimane nädal on öökülmadega olnud garanteeritud.