Sentens

Carpe diem!

pühapäev, 22. aprill 2018

Georg Lurich

Georg Lurich, üks kuulsaim elukutseline maadleja ja jõumees, on sündinud 22.aprillil 1876.a. Väike-Maarjas Kaarma kõrtsis kõrtsmik-kaupmehe pojana. Viletsa tervisega Georg õppis Tallinna Peetri Reaalkoolis, kus nägi välismaiseid jõumehi esinemas. Sealt  tekkis huvi jõumeheks saada. Loomupärane visadus ja südikus viisid noore mehe sihile. Kreeka-rooma maadlus võlgneb temale tänu paljude uute võtete, asendite ja vastuvõtete eest. Kahekümne aastaselt sai G. Lurichist elukutseline atleet, seetõttu ei saanud ta olümpiamängudele. Ta oli elukutseliste maailmameister. Ta võistles kuni 1920.a. klassikalises maadluses Lääne-Euroopas, Venemaal. Esinemiskavad olid mitmekesised: raskuste tõstmine ja nendega žonglöörimine, maadlus rammumeestega, vägikaika- ja sõrmevedu, vigurtõsted (mitme mehe korraga üles tõstmine). Sportlane andis ka heategevuslikke etendusi. Ilusa kehaehituse tõttu oli skulptoritele modelliks, spordi- ja karskusliikumise edendaja. Lurich oli haritud ja intelligentne mees, valdas kümmet keelt, oli hea malemängus, mängis klaverit, hinnatud kõnemees, sattunud esimese eestlasena filmilinale. 1904.a. filmiti Londonis demonstratsioonmatš sakslase Siegfriediga.
Kodusõja aastatel jõudis ta Kaukaasiasse Armaviri linna. Seal haigestusid kaks kuulsat maadlejat  Aberg ja Lurich tüüfusesse. Georg suri 43 aastaselt ja on maetud Armaviri saksa luteri kalmistule.
Täna. 22.aprillil avati  Väike-Maarja keskväljakul pidulikult Georg Lurichi  monument. Päris palju spordihuvilisi ja tuntud sportlasi oli kohale tulnud.


Lauluga tervitas Virumaa Poistekoor, ERR saadet juhtis Tarmo Tiisler.


Kohal oli kultuuriminister Indrek Saar, kes luges tervituskõne soravalt mobiiltelefonist maha.

2,5 m kõrgune pronksi valatud Lurichi kuju seisab graniidist ümmargusel maakeral (diameeter 170 cm), mis omakorda toetub graniitplaatidest maadlusmatile. Monumendi aluseks on Amandus Adamsoni poolt loodud kuulsaim skulptuur Lurichist, 1903. a. valminud ,,Tšempion’’, mis tunnistati 1904.a maailmanäitusel esimese preemia vääriliseks.

Kuju avasid olümpiavõitjad Jaak Uudmäe ja Jaan Talts. 

G.Lurichi monumendi kogukõrgus 4,7 m.


Skulptor Lembit Palm modelleeris Lurichi kuju, kontseptsiooni autor on arhitekt Kuno Raude.

Spordikuulsusi oli kohale tulnud nii Lääne-Virumaalt kui kaugemalt.


Tõstja Mart Seim, kiiruisutaja Saskia Alusalu, olümpiavõitja kolmikhüppaja Jaak Uudmäe, tõstja olümpiavõitja Jaan Talts, kelle Müncheni OM kullast möödus 46 aastat.

Sõudmise olümpiahõbe Jüri Jaanson
Kulturist Ott Kiivikas

Monumendi avamisüritusel  olid ujuja Indrek Sei, tennisist  Maret Ani, korvpallur Janar Talts , purjetaja Tõniste jt
Naabervaldade esindajad tervitasid V-Maarja valla juhte.



Uskusime meiegi oma laste kasvatamisel, et poisist saab tõeline mees kui ta läheb maadlustrenni, tekib huvi keha arendamise ja füüsilise treenimise vastu. Ega väikeses kohas valikuvõimalusi väga ei olnudki, tegeleti nende aladega, milleks oli võimalus. Maadlusruumi jõuti puhuriga kütta ja rahmeldamine, võimlemine hoidis keha soojas. Oluline oli muidugi tugeva treeneri huvi ja kogemus. Ujula pandi üheksakümnendate algul kinni, suurt võimlat ei jõutud kütta.



 Poja esimene diplom 1992.aastast. Kehakaal 23 kg!, 


Tütrepoeg oli ka vaja meheks kasvatada, esimene diplom.

Suurkuju bareljeefiga medal, võidetud 1991. aastal

Meie saame seista selle eest, et Lurichi nimi, saavutused, tõekspidamised, terved eluviisid ei vajuks unustuse hõlma, vaid kestaksid edasi põlvest põlve. Selle auks on nüüd püstitatud ja avatud Lurichi  142. sünniaastapäevaks monument.
Väike-Maarjas külastasime veel täditütre pere, kohvitasime ja jutustasime, veetsime mõnusa pealelõuna.
Tore pühapäev vihmasabina ja külaskäiguga.


laupäev, 21. aprill 2018

Sinililled

Sinilill kasvab meil pärismaisena. Palju on sinililli Neerutis.
Enamasti on õied kuueks, viieks mõnikord seitsmeks jagunenud õiekattega, esineb ka topeltõisi. Õiekatte moodustavad tupplehed,  kroonlehti ei ole. On ka valgeid, roosasid, lillasid, purpurseid õisi. Õied on mõlemasugulised, tolmukad on valged, tolmukapea valge või punane. Tolmukaid ja emakaid on rohkelt. Sinilill paljuneb vegetatiivselt, risoomiga või vastvalminud seemnetega. Meie aias kasvavad ilusa  õitevärvusega taimed sarapuupõõsa all.





reede, 13. aprill 2018

Kosmonautikapäev

12.aprillil 1961 sooritas esimese kosmoselennu Juri Gagarin, lend kestis 1 tund ja 48 minutit. Nii on meile lapsest saadik räägitud. Aga mitte vähem tähtis pole see, et samal kuupäeval kuus aastat varem sündis Seenevana. Nii me tähistamegi igal aastal rahvusvahelist kosmonautikapäeva, peolaua ääres arutletakse maavälise elu võimalikkusest, peo edenedes võetakse juba plaani kosmose koloniseerimine.
Seenevana tänab oma lugupeetud ämma, laste peresid, sõjavenda, päris õdesid-vendi ja  kõiki sõpru, kes teda õnnitlesid-tervitasid.  Toredad naabrid tulid kohale tordi ja joogiga.
Kõige selle toreda juures kiirpilk aeda. Lumi on nüüdseks kõikjal ära sulanud, õhutemperatuur +16C. Sel aastal on aias üks ilus säravkollaste õitega Danfordi võrkiiris. Erineb teistest võrkiirise liikidest sisemiste (püstiste)  õielehtede taandarengu e puudumise tõttu.

Danfordi võrkiiris

Harilik võrkiiris’Cantab’ 

Võrkiirised ja erekollane krookus ’Golden Yellow’

Iga päev tuleb mullast välja erinevaid ninasid. Ma ei ole küll suurem asi ninade asjatundja kuid põnevust jagub küllaga. Sügisel sai aias laiali jaotatud, ümber istutatud  lumi- ja märtsikellukeste sibulaid. Nüüd ise ka imestan, kuidas need edasi on liikunud:)

reede, 6. aprill 2018

No tere, kevad!

Tere, kevad! Me oleme Sind niikaua oodanud juba. Talvel kudusime sini-must-valgeid ja kirjusid kindaid,






sokke igas suuruses
Sokid Kutile
Sokid Lõvisüdamikule
Sokid Lõvipreilile

 ja ühe sooja kampsuni

 käisime kinos 
ja teatris



lugesime raamatuid. Ladusime puid riita. Ostsime usinalt erinevaid seemneid ja külvasime neid, mõned seemned alles idanevad. Panime rehad, lõikurid valmis. Me oleme tublid, onju!
Eile tulid korraks kiirelt läbi, vaevalt jõudsime tassi kohvi maja ees juua. Sooja oli 15C , lumi sulas ja lumelilled läksid õitsema. Õhtuks lehvitasid meile vihmasajuga. Ära mine kaugele, ole koos linnulaulu, tärkava looduse ja päikesega meie lähedal.
Lilled, mis eile õitsema läksid.

Must lumeroos

Täidisõieline lumikelluke

Harilik lumikelluke

Lumekupud

Märtsikelluke

Krookused
Pealelõunat oli taevas pilves. Õhtul hakkas vihma sadama. Loodame, et pikemalt enam külma ei tule.
Nädala alguse lumetorm 15cm lumekihiga ehmatas päris ära. Kolmanda aprilli öö vastu neljandat oli veel -9C külma. 

teisipäev, 3. aprill 2018

Munadepühad Saaremaal

Munadepühadeks tegime plaani sõita vendadele külla. Meil vedas, et nad elavad Saaremaal, sest hiidlased korraldasid pühadeks sissesõidu piirangu. Ise tõid põhjuseks, et neil veetase madal. Taani väinad lasevad idatuulega niipalju vett välja, et ,,Leigarile’’ ja ,,Tiiule’’ jääb väheks.
Mandri ja Muhu vahel oli jääsupp, aga praamide sõidugraafikut see ei rikkunud.


Saaremaale vendadele külla minek on nagu puhkusele sõit. Pakkisime munad ja kotid kokku, kutsusime Poja autojuhiks, Abikaasa kaardilugejaks, Seenevana jutuvestjaks. Meid ootas mitmetärniline kodumajutus ööpäevaringse vastuvõtuga.  Suure Venna uues majas ööbisime esimest korda.  Allkorrusel oli hea söök, üleval hubased toad. Hommikul hõljus üle maja mõnus  kohvilõhn, hommikusöögivalik oli rikkalik. Tubades TV, Wi-Fi ühendus oli saadaval terves majas ja tasuta, WC ja dušš/vann kahe külalistoa vahel, toad olid mittesuitsetajatele. Meid majutati  kahe laia voodiga peretuppa, kus oli katusaken ja aken vaatega sisehoovi. Parkimine oli maja lähedal. ’Personal’  väga tähelepanelik ja sõbralik.
Veetsime mõnusa õhtupooliku Suure Venna pere ja Mammaga, kuulasime ’Muhu monolooge’ ja vötsime köike mönuga.

Lai voodi katusakna all

Majutus vaatega sisehoovi

Ülemise korruse WC ...

ja vann.

Laupäeval sõitsime Pika Venna juurde puhkemajja, mis asub 30 minutilise autosõidu kaugusel  Kuressaarest. Puhketalus on 5-6 magamistuba, kuhu meie neljaliikmeline seltskond lahedalt ära majutati. Suures köök-söögitoas pakuti kosutavat õhtusööki. Talus on Saaremaale kohane puuküttega saun, rahulik ja vaikne keskkond. Hingasime värsket õhku, nautisime lahedat seltskonda ja saare nalju.

Puhketalu vastuvõtja-administraator

Puhkemaja, taamal saun ja puukuur

Ait

Õunapuuaed

Suures majas saab jalavaeva vähendada rattaga pikemaid otsi sõites.

Pühapäeva hommikul alustasime tagasiteed. Vahepeatuse tegime Valjalas Debora Vaarandi mälestuskuju juures. Saime praamiga kohe ilusti üle ja lõunaks jõudsime koju. Poeg oma abikaasaga sõitis edasi Tartusse. 
Täname oma vendasid ja nende tarmukaid kaasasid, kes meid lahkelt kostitasid ja magama sättisid.
Esmaspäeva hommikuks oli lumi kõikjal üle Eesti maha sadanud.
Vallavalitsus sai lõpuks uue esimehe valitud!


Ootame kevadet.

esmaspäev, 26. märts 2018

Filmielamus

Nähtud film oli ,,Seltsimees laps’’, mis on saanud palju positiivset meediakajastust. Meile samuti meeldis. Meie pere ei ole küüditamisega otseselt kokku puutunud, kuid  film tõi esile enda  mälestused eelkooliealisena. Läbi Leelo Tungla lapsesilmade on näidatud ema küüditamine ja sõjajärgne elu-olu. Tambet Tuisk mängis Leelo isa, kes jäi tütrega üksi. Tambet mängis tõetruult meest, kes oli mures oma abikaasa ja oma pere saatuse pärast. Paranoiline aeg muserdas teda nii, et unustas enda eest hoolitsemise. Tütar tegi talle selle eest märkuse, arvates, et ema läkski kodust ära selle pärast, et isa lõhnab halvasti.

Peategelase Leelo osatäitja Helena Maria Reisner 

Ega seitsmeaastane ei saa päriselt aru, mis asi või koht on Siber. Tema arvates on see mingi koht või ruum, kus kõik kokku saavad. Seepärast on laps siiralt üllatunud kui tädi nutab Siberisse saatmise hirmu ees, sest seal ta saaks ju onu Heinoga kokku. 
Mäletan oma lapsepõlves Tallinnas käimist. Jalutasime ja jalutasime mööda tänavaid, aga Tallinnasse ikka ei saanud. Lõpuks ema väsis ära ja me läksime mingisse kohvikusse. Mul oli niiii hea meel, et lõpuks ikka läksime Tallinnasse sisse. Oh, rõõmu! Jäätist sai ka.
Fotod P. Grepp


Täiskasvanud oskavad varjata, salata, petta. Laps on siiras. Filmis oli see nii halenaljakas  kui Leelo lapseliku abivalmidusega oma tädi peidukoha WC-s reedab.

Maria Avdjuško ja Liina Vahtrik (Leelo tädi)

Ma ei saanud lapsena samuti aru, miks käisid emal sõbrannad külas ja rääkisid mingist tädi Mariast, kes oli õel ja kuri. Kui nad kõik Mariaga kokku said, siis naersid ja kiitsid teda. Ma siis tahtsin ise  Mariale öelda, mida teised temast rääkisid, õnneks sai ema õigel ajal minu jutu mujale suunatud.
Üks mälestus tuli veel silme ette. Isaga mootorratta ,,Kovrovets’’ bensiinipaagil ilma kiivrita, jalatugedeta kihutamine. Jalad pidi rattast eemal hoidma muidu võis tuliste silindrite vastu ära põletada. See juukseid peksev tuul ja  bensiini lõhn isegi tuli meelde.


Leelo sai uhke kingi tädilt- raadio. Ta kuulas sealt propagandistlikke uudiseid ja muusikat. Laulsid Georg Ots, Viktor Gurjev töökatest noortest ja õitsvast maast. Minu lapsepõlves oli samuti raadio uhke asi. Rohelise ’silma’ põlemine andis teada, et raadio töötab. Vanasti ei hakanud raadio kohe sisselülitamisel tööle, lambid pidid soojenema. Mulle meeldis kruttida skaalanuppu, see tekitas erinevate helide ja keelte paabeli segaduse.  Isa käest sain tihti pahandada, et jälle on keegi raadio jaama pealt ära keeranud. Ma oleksin ise tagasi keerutanud, aga ma ei saanud nendest vene tähtedest skaalal aru.
Üks huvitav fakt veel. Osa filmitegevusest toimub  Muuga mõisas, kus tegutseb praegu Muuga põhikool.


 2000/2001 õa oli Muuga Põhikoolis õpetajaks Kuti ema. 2001.a. suvel käis keeristorm üle Muuga pargi, põlispuudest hävines kolmandik.

2002.a suvine lõpuaktus Muuga koolis, Kutt on vankris peidus:)

Filmis oli perel koer. Minu lapsepõlvekodus oli saksa lambakoer. Mängisime peitust ja jooksime aias ringi. Talvel lükkas koer mind uue jänesekasukaga pikali ja hakkas kasukast kirpe otsima. Käppa hoidis seljal, et ma püsti ei tõuseks.  Selline sõber!
Film pakkus erinevaid emotsioone ja tuletas meelde enda sõjajärgset lapsepõlve. Kinos käisime paar päeva tagasi, kuid siiani kerivad mõned katked filmist silme ette.
Eesti on saanud ühe imelise filmi.

27. märtsil tuli aeda selle kevade esimene kuldnokk:)