Sentens

Carpe diem!
Kuvatud on postitused sildiga Raamatud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Raamatud. Kuva kõik postitused

teisipäev, 26. oktoober 2021

Jälle Saaremaal

 Kuna uued koroonapiiranguid olid arutlusele tulemas ja hooldekodud piiravad külastamist, siis tuli otsus oktoobri keskel Saaremaale ema vaatama minna. Külastamine on lubatud vastavalt külastuskorrale. Etteteatamisega, COVID-tõendi esitamisega, maski kandmisega, käte hügieenist kinni pidamisega.

Kadrinast saab Tallinna mugavalt ja kiiresti rongiga. Aga. Seoses Balti jaama laiendustöödega sõidavad rongid, kas Ülemisteni või Kitsekülani, sealt edasi viiakse reisijad bussidega Balti jaama. Mõned rongid sõidavad lõppjaama-Balti jaama. Nii tuligi Ülemistes rongist väljuda, liini nr. 4 trammiga Tallinna bussijaama sõita. 

Tramm nr 4

Tallinna ja Kuressaare vahel on tihe bussiliiklus, bussisõit on mugav, enamus busse on varustatud Wifiga. Vend tuli Kuressaares bussi vastu ja õhtu veetsime tema juures soojas ja sõbralikus õhkkonnas, kus oli muhedaid meenutusi ja naeru. Vend tegi ahjukala ja tema silmarõõm küpsetas imemaitsva Brita beseerulli.

Teise päeva päike tõusis säravana, päevaks oli plaanitud ema külastus. Ema toodi voodiga puhkeruumi. Vennaga tuletasime talle meelde, kes me oleme ja miks tulime. Osa lapsi ja lapselapsi tundis memm pildi järgi ära, aga rääkimine oli väga vaevaline. Vanainimest sellises olukorras vaadates tahtis haledus võimust võtta. Tulime vaikselt ära ja lootsime, et see ei jääks viimaseks kohtumiseks. Aripäeval läksid tööinimesed oma ameti peale, aga  pensionär võis Kuressaare linna peal ringi  luusida. Alustasin Kuressaare südalinnas asuva külastuskeskuse Thule Koda alternatiivajaloo muuseumiga.

Film,,Phytease seiklused Thulemaale’’

Ekspo saalis näidati filmi kreeka astronoomi ja geograafi Phytease teekonnast maailma lõppu Ulthima Thule saarele.

Lennart Meri osatäitja Egon Nuter

 Lennart Meri väitis raamatus,,Hõbevalge’’, et Ulthima Thule on Saaremaa, kuhu 4 saj e.m.a.  jõudis maadeuurija Phyteas. 

Pytheas
Ühes saalis on müütilised elukad eri maadest. Nukufilmi valmistatud.

Hippogriff

Kotka pea ning tiibadega ja hobuse kehaga olend. On Kreeka jumala Apolloni sümbol.

Selkie

Müütiline olend, kes suudab hülgenaha seljast võtta ja inimeseks muutuda. 

Müütiline olend

Fachen
Hiiglaslik koletis keset nägu asetseva ühe silmaga. Ühe käe ja jalaga, hirmuäratav ja õel.
Kõverpeeglid. No ei saanud poseerimata mööda minna.

Tahaks olla
Aus tõde

Hubases 42 kohaga Kaali kinosaalis sai privaatselt nautida filmi ,,Sandra saab tööd’’


Füüsikadoktor kaotab töö. Uue töö leidmine ei ole väga lihtne. Sellise hariduse ja spetsiifilise erialaga naisterahvale pole vastavat tööd pakkuda. Tööintervjuud, uued situatsioonid, rahalised probleemid, tütre kasvatamine kõik kuhjub kokku. Sandra avastab end silmakirjalikust maailmast. Kuidagi tuleb ennast leida ja jääda iseendaks. Näitleja Mari Abel teeb väga hea rolli natuke eluvõõra, raskesti kohaneva füüsikadoktori rollis.
Kuressaare keskväljakule on üles seatud merekonteiner, mille rändnäitus ,,Tähelepanu! 1991! Start!’’ püüab vaatajateni tuua eesti rahva ootused ja lootused. Kui palju 1991.a. loodetust on 30 aastat hiljem täitunud? Üleliidulised ettevõtted lõpetasid tegevuse, kadusid piiritsoonid, avati suletud linnad, põllumajandus reformiti, kaotati plaanimajandus jne.
Näitus
Tulumaks on kolmekümne aasta jooksul kahanenud. Ajalaboris mõõdeti tulumaksu suurust  kolbides oleva vedelikuga.
1993.a. oli tulumaks 26%, 2007.a. oli tulumaks 22%
Tänapäeval 20%.
Keskväljaku purskkaevud töötasid veel.

Purskkaev kesklinnas

Restoran Vaekoda Pub asub hoones, kus kunagi asusid täpselt tembeldatud kaalud. Kõik ikka selleks, et kauplemine aus oleks. Seekord pakuti seal ausat kanafileed kartulilootsikutega.

Kuressaare keskväljaku renoveerimine ei läinud päris nii nagu algselt plaanitud oli.  Nüüd, oktoobris, vahetati tänavakive siin- ja sealpool. Kohalikud valgustasid: ,, See oo nigu tuhli kasvatus, kevadel pannasse, sügisel veetasse.’’


Raamatupoes veetsin mõnusalt aega. ,,Kus laulavad langustid’’ sai saatuslikuks ostuks. Kasutasin ära iga vaba hetke, et raamatut lugeda.😊 Raamat räägib ühest noorest tüdrukust Kyast, ema läheb tema juurest ära, õed-vennad lahkuvad kodust ja joodikust isa jätab ta maha. Kuidagi saab hakkaja tüdruk hakkama, kasvab suureks, kogeb esimest armastust, saab suurepäraseks loodusteadlaseks. Põnevust jagus raamatu ootamatu lõpuni.
Õhtul võttis Seenevana vend mind auto peale ja sõitsime maale. Räimaste kalmistul süütasime küünlad vanemate haual. Sõit jätkus Räimaste - Iilaste metsateid pidi Tõlluste suunas.

Sõiduk rappus ja värises, sest õiget teed seal küll ei olnud. Tuli kramplikult kinni hoida, et sõidu pealt maha ei pudeneks. Miskipärast tuli meelde film ,,Viimne reliikvia’’ kus nunn Ursula viis küünlaid pühade õdede jaoks. Küünaldega vanker rappus ja hüppas kui junkrute eest põgeneti.
Pikk vend oli  kasutatud Stiga raideri Pärnust ära toonud. Sellega saab sõita aia kõige väiksematesse nurkadesse, niita muru kõige keerukamate takistuste ümber. 
Perepoeg Uku rooli keeramas

Pärnumaa mehed on lühikeste jalgadega. Pedaali külge olid kinnitatud puidust klotsid. Kui müüjad kahemeetrist ostjat nägid, siis maigutasid ja hoiatasid: ,,Ei hakka siin midagi ütlema!’’ Tõlluste perenaine valmistas kosutava õhtusöögi, mekutasime veini, arutasime maailmaasju ja jagasin rõõmu uuest ilmakodanikust. Neljandat põlve nime edasikandja on sündinud! Ka venna poisid saavad meesliini pidi nime pärandada. Sugupuud jälgitakse tavaliselt meesliini pidi. 
Hommikul vara oli äratus ja pool kaheksa startisime linna poole. Perenaine mahutas pikad mehed-poisid-naised sõiduautosse. Täpselt nii nagu mahutatakse viis elevanti autosse. Kaks ette ja kaks taha. Üks väike nende vahele. Kõigepealt jõudis töökohale perepea, seejärel tänavu kooliteed alustanud pesamuna, siis Saaremaa riigigümnaasiumi abiturient. 

 Aasta puitehitis 2021 nominent Saaremaa Gümnaasium

Hommik oli vihmane ja uimane. Uus raamat oli just sobivaks kaaslaseks. Kui tuli uni, püüdis  venna kass  end tekina sobitada.


Lõunaks tulid külla kaks armast last. Kaheaastane ja kolmenädalane tüdruk koos emaga muidugi. Kohvitasime, vestlesime ja arutlesime lastekasvatuse ja peresuhete teemal, olime rõõmsad edusammude üle. Kui lahkumisel kallistasime, siis väike tüdruk oli mind omaks võtnud ja kallistas kahe käega ümber jala kinni hoides. Selline  vigurvänt.😊
Õhtuks olime vennaga kutsutud Pärsamale pidulikule õhtusöögile.  Enne õhtusööki ja päikeseloojangut tegime kiire ringkäigu hoovis. Venna kaaslane on nii töökas ja käbe, et kui mingi hädaline töö jääb tegemata, siis oleks nagu üleilmne veeuputus või mõni suurem torm ootamas. Aias olid hekid- puud pügatud, lehed riisutud, muru niidetud, püsikute pealsed lõigatud, kasvuhoone korrastatud. Kõik sügistööd tehtud, ikka leidis aednik, et kõik pole nii nagu peaks. 
Perenaine korraldas meeldejääva ja maitseküllase kolmekäigulise õhtusöögi oma kodus.

Viimased ettevalmistused

 Eelroaks pakuti sügiseselt hõrku kõrvitsapüreesuppi, millele sai täiendusena lisada seemneid. Pearoaks oli paneeritud kanafilee köögiviljadega, lisandiks värske salat rukolaga. Magustoiduks jäätis värskete vaarikate ja mustikatega,  šokolaadimuffiniga. Kohvi pakuti koos magustoiduga. Laud oli kaetud ilusate lauanõude ja värskete lilledega, laual põles küünal. Perenaine ise oli küll natuke ähmis, aga aega-ajalt on tore jagada einet oma lähedaste ja sõpradega. 


Üks kirjutamata reegel kehtib alkohoolsete jookide kohta. Tavaliselt toovad külalised selle ise. Meie võtsime kaasa valge veini, mida söögilauas pakuti.


 Lahke võõrustaja juures tundsime end hästi, selline õhtusöök koos hubase keskkonnaga on kosutav ja vajalik. Suur tänu!
Oli arutelu õpetajate positsioonist laste ja  lastevanemate silmis. Õpetajatega on kõik kokku puutunud, seega on igaühel kujunenud oma arvamus kuidas hinnata pedagoogide töö ja vastutuse tähtsust.
Oligi aeg tagasiteele asuda. Minipuhkus Saaremaal lõppenud. Tagasi sõitsin Lux Express bussiga. Kolm ja pool tundi sai filmi otsida ja vaadata.

Mingi ulmefilm, vaatasin sellist, millel eestikeelsed subtiitrid

Mõned tähelepanekud Saaremaal ringi sõites😉
Praami peal tuletati meelde

Suunaviit, mis juhatab kohale

Tormiga liiguvad nõiad ringi

Külas on küll hea olla, aga oma kodus kõige parem. Algab rahulik sügistalvine periood, kus soojas toas sokki kududa on täitsa okei. 😊

teisipäev, 28. jaanuar 2020

Jaanuari lõpp

Jaanuari ilmadest võiks kokku kirjutada sügisese loo. Muru roheline, õhk niiske, temperatuurid plusspoolel, vihm ja vahelduvad tormituuled. Esialgu pole olulist ilmamuutust näha ka. Aastaaeg on siiski talv, seega käsil tubased-talvised tegemised, lindude vaatlus, looduse jälgimine. Koostasin raamatu oma aia sibullilledest. Kõikidest sortidest ei ole pilti, aga enamus siiski sai kokku.

Meie aia sibullilled


Kui mina teen kooki, siis koosneb see  munadest  ja jahust, kui Seenevana teeb, siis koosneb see leotatud leivajäänustest, vorstinahkadest, keedetud kartulikoortest ja silgupeadest. See kook jaotatakse varese ja kanakarja vahel ära. Kui hommikul oleme pikema ärkamisega, siis  lendab vares  väärika ja jultunud pilguga akna tagant mööda. Ootab ja tatsab ülbel moel maasikapeenra vahel. Tark lind on kavalusega kanu lolliks tõmmanud, kavala näoga peidab paremaid palasid maasikakile alla.


 Kui kanad need suutäied üles leidsid, siis vajus varese nokk üllatusest lahti. Üks eblakas harakas käib samuti nokatäisi noolimas. Ta oskab tähelepanu enda pealt ära juhtida ja siis rahumeeli maiustada.


 Varblased hüppavad ja säutsuvad paradiisiõunapuu all, kui kuskilt oht ähvardab, siis panevad parinal lendu ja kaovad ebajasmiini põõsasse. Kaks kiirete liigutustega sinitihast külastavad linnusöögimaja.
Kasvuhoonest saab supile natuke rohelist peterselli. Sel talvel pole sellist külma olnud, mis petersellile liiga oleks teinud. Taim on üsna külmakindel.

Petersell kasvuhoones

Rindelise sibula tütarsibulad on toodud tuppa kasvama.

Kasvuhoones on kanadele loodud soodsad tingimused vihtlemiseks, soputavad end puhtaks, nokivad teri ja väetavad mulda. Mees teeb vahel kasvuhooneahju tuld, ümber ahju on lindudel hea mõnus saunamõnusid nautida.


Ahju ees on pink, kus peremees istub ja pilpaid raiub. Kui tema ära tuleb, siis käib võitlus peremehe koha pärast. Kõigepealt astub kukk troonile, kireb väljakutsuvalt ja silub sulgi. Siis tuleb kass, nühib mööda kuke pükse ja tõmbab sabaga üle kuke loti. Kukk taandub ja loovutab koha mustale tondile. Kass lakub sabaaluse sanitaarselt puhtaks ja keerab pingile kerra. Kui tubased tööd tehtud, siis minnakse õue rohelist rohtu nokkima. (Ma ise ka ei usu, et ma kirjutan seda jaanuari viimastel päevadel).

Kanavalvur oma hoolealustega

Seenevana käib õhtuti kanu üle vaatamas. Munejad naksavad teda nokaga, et kas tõid midagi head ka või käid siin niisama meid segamas. Tühja käega ei sobi minnagi😊, sest vastukaubaks on suured kollase rebuga munad.

Munakeetja

Kõuts jälgib suleliste siblimist ja vahest jääb nii mõttesse, et mitte midagi ei näe ega kuule. Mõnikord astub väärikalt uutele tutvustele vastu. Naabri uhke kirjukarvalisega on olnud vaidlusi ja arupidamisi, üks ühel pool maja nurka ja teine teisel pool külge.  Üldiselt on kokkulepped saavutatud ja rahumeelselt laiali mindud.

Postiljoni tuleb samuti tervitada.

Nimekaart sirtsutatakse hekile, värskendatakse andmeid.

Talvekuudel  on natuke näputööd tehtud,  mõned sokipaarid ja kindad kootud.


Pimedal ja sombusel päeval ei jõua televiisoritki lõpuni vaadata, ennem tuleb uni peale. Saunas saab kondid pehmeks leotada.
Sügavkülmas tuulates leiab erinevaid oma aia- ja metsamarju.

Mustasõstrad, mustikad, pohlad


Tervist saab turgutada värskete  marjade  ja kiselliga.


 Seemnepakid peaks üle vaatama ja natuke sorteerima, korrastama vanu nimekirju ning märtsis tuleb kevad. 

neljapäev, 15. juuni 2017

Kauneim linn on Eestis Tartu

Emajõe kalda peal. Tartu linna peale mõeldes tekib kehas elevil seisund. Tegusad tudengiaastad möödusid selles ilusas linnas. Esimene lapski, tütar, on sündinud Tartus. Poeg ja tema elukaaslane elavad ja töötavad Tartus. Nendele küllasõitu plaanides libiseb meil üle näo rõõmus naeratus ning alati valdab meid rõõm. Silmad säravad vaimustusest, nii hea meel on. Seekordsel külaskäigul saime Keeletarga emaga noorte juures  kokku. Pedagoogidel jututeemadest puudust ei ole. Doktorant võttis oma vastutada ja korraldada auto tehnohoolduse. Suur tänu talle. Päikselise päeva muudab rõõmsamaks ühine ettevõtmine. Laevasõit Pegasusega Emajõel oli nostalgiahõnguline. Algselt Kreutzvaldi nime kandev laev ehitati 1958. aastal, 1959 aastal jõudis Tartusse. Üheksakümnendate alguses nimetati ümber Pegasuseks ja sõidab siiani. Ma küll väga kindel ei ole, aga võib olla, et 40 aastat tagasi on Kreutzwaldi nime all sellega jõel sõita saanud. Jõetiir kestis 1,5 tundi. Esialgu Kvissentali suunas, siis ümberpöörd ja tagasi kesklinnast läbi Ropka poole, uuesti tagasi kesklinna.

’Pegasus’ kai ääres

Emajõgi voolab läänest itta, Võrtsjärvest Pihkva järve.  Lõbusõit algas kesklinnast, Plasku lähedalt suunaga Võrtsjärve poole.


Küll Tartus on Emajõele sildu ehitatud! Esimene sild, mille alt läbi sõitsime oli Võidu sild. Sild on 60 aasta vana, viimati oli kapitaalremondis 2015. aastal. Vajalik ja oluline sild on kogu aeg olemas olnud.

 Võidu sild Tartus

Meie õpinguaastatel oli uus moodne restoran ,,Kaunas’’ kuum koht. Õhtuti esinesid seal poolpaljad tantsijannad varieteeprogrammiga. 1999. aastal toimusid ümberehitused ja asutus sai nime klubi Atlantis.  Jõelt on hea vaade ööklubile Atlantis, mis lõpetas mais tegevuse.

Atlantis

Järgmine sild, mille alt läbi sõitsime, on kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel olev Kaarsild. See oli põhiline jalakäijate sild, mille kaudu sai ühikast TÜ peahooneni. Praegu remondis olev sild loodetakse avada oktoobris.

Kaarsild 
Kaarsild/Jalakäijate sild alt vaatatuna


Majandusteaduskonna hoone Oeconomicum

Mul on selline tunne, et me käisime selle hoone eelkäijas,  TRÜ füüsikalaboris katseid tegemas.  Kui Tähe 4 uus füüsikahoone valmis 1977 aastal, siis paugutasime seal edasi. Elektriga ei suutnud tookord sina peale saada ning siiamaani kummardame, teietame kui kokku saame.
Oeconomicumi hoonele on väljastatud lammutusluba. 2019. aastal sügisel valmivale majandusteaduskonna, arvutiteaduste instituudi ning matemaatika ja statistika instituudi uuele ühisele õppe- ja teadushoonele valiti konkursi tulemusena nimeks Delta.

 Vabadussild

Vabadussild avati 2009 aastal, TÜ Botaanikaaia juurest üle Emajõe Vene tänavani.

Kroonuaia tänava otsa kohale paigaldati 1945. aastal puitpontoonsild, mis 1956. aastal asendati raudpontoonsillaga. Tegemist oli autosillaga, millest sõitsid üle ka bussid, samas oli see jõelaevade jaoks piisavalt kõrge. 1970. aastate algul sild lagunes ja selle asemele rajati jalakäijatele mõeldud lahtikäiv pontoonsild.

Pontoonsild

70.ndatel ületasime täpselt sellist silda selleks, et  Botaanikaaeda, Tähtvere parki või laululavale minna. Jalakäijate sild avati jõelaevade läbilaskmiseks ja kevadise jäämineku ajaks. Alati pidi enne luuret tegema, millal sild avatud on. Sild lagunes 1989. aastal ja pärast seda enam ei taastatud. Nüüdseks on selles kohas uus sild. Nõuka ajal oli Kroonuaia tänaval uhke kõlaga Komsomoli tänav nimeks.

Kroonuaia sild ( pilt Reisijuht-Delfi) ühendab Kroonuaia ja Sauna tänavat, kaherealine sild avati 1996. aastal.

Emajõe tänava elamud, mille tagant pääseb Supilinna

Sõudebaas

Kursuseõde Vilve treenis siin end kaheksal korral kahe-, nelja- ja kaheksapaadil sõudmises Eesti meistriks. Vilve, tuleb tuttav ette?  Ma olen seal olnud pealtvaataja ja kaasaelaja tähtsas rollis.

 
Treeningud


Kui laev ümber oli  pööranud, siis oli tuul tagant ja kõik tervisehädad ununesid, lust puges naha vahele ja kohe oli vaja ’titanikut’ teha.


Päike paistis, tuuleiil jahutas nahka, jõgi oli jumalikult sile, seltskond rõõmupakkuv. Taamal Vabadussild. Kesklinnast uuesti läbi ja sõit läks Ropka suunas.

Emajõe kaldal asub Sadamateater.

Mõned aastad tagasi käisime pojaga  Mc Donaghi näidendit ,,Üksildane lääs’’ Sadamateatris vaatamas. Kahte tülitsevat ja leppimatut venda mängisid Andres Mähar ja Karol Kuntser. Näidendi lõppedes jäi õhku küsimus: Kas peab kõike andestama?

Turusild

Turusild on jalakäijate sild, mille kaudu saavad Annelinna inimesed turule, bussijaama, kesklinna kõndida. Mõnikord on seda silda  Ansipi purdeks nimetatud. Valmis 2003. aastal, mil kursavend A. Ansip oli Tartu linnapea. Sain nüüd ka teiste aupaistes särada, eks. No ega mina süüdi ole, et Andrus meie kursusel õppis.
Üks tähtis detail sillal jäi pildistamata, minnes oli vastu päikest ja tagasisõidul läks meelest. Silla kandeposti otsas on hansakoge-kujuline tuulelipp, mis kannab nime Lennuk.
Tuulelipp Lennuk (pilt turismiweb.ee)


Tigutorn kui 23- korruseline vigur

Sõpruse sild

Sõpruse sild on Tartu, aga ka Eesti kõige pikem sild siiani, vist. Ehitamist alustati 1977.a  kui me Tartus veel elasime. Siis jäi mingite asjaolude tõttu ehitus seisma. Ootasime uue ja uhke silla valmimist, igasugu põnevat tehnikat vooris silla ehituse ajal ringi.  Ehitajaid oli seal igast rahvusest ja vandesõnad rahvusvahelised. Seepärast vist saigi silla nimeks Sõprus. Umbes selline vaade oli 1977-78 kui  ehitus algas ja me endid tartlastena tundsime.

Ehitusjärgus Tartu Sõpruse sild ( Vikipeedia pilt)

Seenevana sai oma töökoha aknast jälgida ujuvkraana toimetamist. Kaks aastat hiljem kolisime Tartust ära, kuid silla valmimisest kuulsime paari aasta pärast. Sild üle Emajõe ühendab Annelinna Karlova linnaosaga. Uhke tunne oli hiljem üle uue silla sõita, sest kunagi sai kaasa elatud silla ehitamisele.

 
Karlova sadam

Siili tänava põneva ilmega kortermajad vaatega Emajõele

Ihaste sillani ei jõudnud, sest  laev keeras varem otsa ringi. Pärast meeliköitvat lõbusõitu sõime Lõunakeskuses kõhud täis ja siis läksime elamust saama.

4D elamuskino

Film ,,Masinate maailm’’ näitab, kus põrunud professor viib meid ohtlikule retkele läbi tema imelise masinate maailma. Aurupahvakud, kontrollimatu roboti liikumine, järsud pöörded haarasid kaasa, nii et pidi toolist tugevalt kinni hoidma ja lustakas kiirgumine andis sõidule vürtsi. Oeh!
,,Apollo’’ raamatupoest saime ühe  raamatu nartsissidest ja teise haapsalu salli kudumisest. 

Midagi tarvilikku ikka

Et sillatuur täiuslik oleks, sõitsime Lõunakeskusest  tagasi üle uue Ihaste silla, mis avati 2015 aasta veebruaris. Vot nii.

Tartu turg

Tartu turul hoidsin Seenevara varju ja käed küünarnukini taskus. Ei pööranud tähelepanu mingitele perepirnipuudele ega muudele olulistele põõsastele.
Selline Tartu päev! Saime tuttavaks laheda õpetajaga, veetsime  mõnusalt koos ühe päikselise päeva. Täname Doktoranti ja Keeletarka külalislahke vastuvõtu eest! Elame veel!