Kauneim linn on Eestis Tartu

Emajõe kalda peal. Tartu linna peale mõeldes tekib kehas elevil seisund. Tegusad tudengiaastad möödusid selles ilusas linnas. Esimene lapski, tütar, on sündinud Tartus. Poeg ja tema elukaaslane elavad ja töötavad Tartus. Nendele küllasõitu plaanides libiseb meil üle näo rõõmus naeratus ning alati valdab meid rõõm. Silmad säravad vaimustusest, nii hea meel on. Seekordsel külaskäigul saime Keeletarga emaga noorte juures  kokku. Pedagoogidel jututeemadest puudust ei ole. Doktorant võttis oma vastutada ja korraldada auto tehnohoolduse. Suur tänu talle. Päikselise päeva muudab rõõmsamaks ühine ettevõtmine. Laevasõit Pegasusega Emajõel oli nostalgiahõnguline. Algselt Kreutzvaldi nime kandev laev ehitati 1958. aastal, 1959 aastal jõudis Tartusse. Üheksakümnendate alguses nimetati ümber Pegasuseks ja sõidab siiani. Ma küll väga kindel ei ole, aga võib olla, et 40 aastat tagasi on Kreutzwaldi nime all sellega jõel sõita saanud. Jõetiir kestis 1,5 tundi. Esialgu Kvissentali suunas, siis ümberpöörd ja tagasi kesklinnast läbi Ropka poole, uuesti tagasi kesklinna.

’Pegasus’ kai ääres

Emajõgi voolab läänest itta, Võrtsjärvest Pihkva järve.  Lõbusõit algas kesklinnast, Plasku lähedalt suunaga Võrtsjärve poole.

Küll Tartus on Emajõele sildu ehitatud! Esimene sild, mille alt läbi sõitsime oli Võidu sild. Sild on 60 aasta vana, viimati oli kapitaalremondis 2015. aastal. Vajalik ja oluline sild on kogu aeg olemas olnud.

 Võidu sild Tartus

Meie õpinguaastatel oli uus moodne restoran ,,Kaunas’’ kuum koht. Õhtuti esinesid seal poolpaljad tantsijannad varieteeprogrammiga. 1999. aastal toimusid ümberehitused ja asutus sai nime klubi Atlantis.  Jõelt on hea vaade ööklubile Atlantis, mis lõpetas mais tegevuse.

Atlantis

Järgmine sild, mille alt läbi sõitsime, on kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel olev Kaarsild. See oli põhiline jalakäijate sild, mille kaudu sai ühikast TÜ peahooneni. Praegu remondis olev sild loodetakse avada oktoobris.

Kaarsild 

Kaarsild/Jalakäijate sild alt vaatatuna

Majandusteaduskonna hoone Oeconomicum

Mul on selline tunne, et me käisime selle hoone eelkäijas,  TRÜ füüsikalaboris katseid tegemas.  Kui Tähe 4 uus füüsikahoone valmis 1977 aastal, siis paugutasime seal edasi. Elektriga ei suutnud tookord sina peale saada ning siiamaani kummardame, teietame kui kokku saame.

Oeconomicumi hoonele on väljastatud lammutusluba. 2019. aastal sügisel valmivale majandusteaduskonna, arvutiteaduste instituudi ning matemaatika ja statistika instituudi uuele ühisele õppe- ja teadushoonele valiti konkursi tulemusena nimeks Delta.

 Vabadussild

Vabadussild avati 2009 aastal, TÜ Botaanikaaia juurest üle Emajõe Vene tänavani.

Kroonuaia tänava otsa kohale paigaldati 1945. aastal puitpontoonsild, mis 1956. aastal asendati raudpontoonsillaga. Tegemist oli autosillaga, millest sõitsid üle ka bussid, samas oli see jõelaevade jaoks piisavalt kõrge. 1970. aastate algul sild lagunes ja selle asemele rajati jalakäijatele mõeldud lahtikäiv pontoonsild.

Pontoonsild

70.ndatel ületasime täpselt sellist silda selleks, et  Botaanikaaeda, Tähtvere parki või laululavale minna. Jalakäijate sild avati jõelaevade läbilaskmiseks ja kevadise jäämineku ajaks. Alati pidi enne luuret tegema, millal sild avatud on. Sild lagunes 1989. aastal ja pärast seda enam ei taastatud. Nüüdseks on selles kohas uus sild. Nõuka ajal oli Kroonuaia tänaval uhke kõlaga Komsomoli tänav nimeks.

Kroonuaia sild ( pilt Reisijuht-Delfi) ühendab Kroonuaia ja Sauna tänavat, kaherealine sild avati 1996. aastal.

Emajõe tänava elamud, mille tagant pääseb Supilinna

Sõudebaas

Kursuseõde Vilve treenis siin end kaheksal korral kahe-, nelja- ja kaheksapaadil sõudmises Eesti meistriks. Vilve, tuleb tuttav ette?  Ma olen seal olnud pealtvaataja ja kaasaelaja tähtsas rollis.

 

Treeningud

Kui laev ümber oli  pööranud, siis oli tuul tagant ja kõik tervisehädad ununesid, lust puges naha vahele ja kohe oli vaja ’titanikut’ teha.

Päike paistis, tuuleiil jahutas nahka, jõgi oli jumalikult sile, seltskond rõõmupakkuv. Taamal Vabadussild. Kesklinnast uuesti läbi ja sõit läks Ropka suunas.

Emajõe kaldal asub Sadamateater.

Mõned aastad tagasi käisime pojaga  Mc Donaghi näidendit ,,Üksildane lääs’’ Sadamateatris vaatamas. Kahte tülitsevat ja leppimatut venda mängisid Andres Mähar ja Karol Kuntser. Näidendi lõppedes jäi õhku küsimus: Kas peab kõike andestama?

Turusild

Turusild on jalakäijate sild, mille kaudu saavad Annelinna inimesed turule, bussijaama, kesklinna kõndida. Mõnikord on seda silda  Ansipi purdeks nimetatud. Valmis 2003. aastal, mil kursavend A. Ansip oli Tartu linnapea. Sain nüüd ka teiste aupaistes särada, eks. No ega mina süüdi ole, et Andrus meie kursusel õppis.

Üks tähtis detail sillal jäi pildistamata, minnes oli vastu päikest ja tagasisõidul läks meelest. Silla kandeposti otsas on hansakoge-kujuline tuulelipp, mis kannab nime Lennuk.

Tuulelipp Lennuk (pilt turismiweb.ee)

Tigutorn kui 23- korruseline vigur

Sõpruse sild

Sõpruse sild on Tartu, aga ka Eesti kõige pikem sild siiani, vist. Ehitamist alustati 1977.a  kui me Tartus veel elasime. Siis jäi mingite asjaolude tõttu ehitus seisma. Ootasime uue ja uhke silla valmimist, igasugu põnevat tehnikat vooris silla ehituse ajal ringi.  Ehitajaid oli seal igast rahvusest ja vandesõnad rahvusvahelised. Seepärast vist saigi silla nimeks Sõprus. Umbes selline vaade oli 1977-78 kui  ehitus algas ja me endid tartlastena tundsime.

Ehitusjärgus Tartu Sõpruse sild ( Vikipeedia pilt)

Seenevana sai oma töökoha aknast jälgida ujuvkraana toimetamist. Kaks aastat hiljem kolisime Tartust ära, kuid silla valmimisest kuulsime paari aasta pärast. Sild üle Emajõe ühendab Annelinna Karlova linnaosaga. Uhke tunne oli hiljem üle uue silla sõita, sest kunagi sai kaasa elatud silla ehitamisele.

 

Karlova sadam

Siili tänava põneva ilmega kortermajad vaatega Emajõele

Ihaste sillani ei jõudnud, sest  laev keeras varem otsa ringi. Pärast meeliköitvat lõbusõitu sõime Lõunakeskuses kõhud täis ja siis läksime elamust saama.

4D elamuskino

Film ,,Masinate maailm’’ näitab, kus põrunud professor viib meid ohtlikule retkele läbi tema imelise masinate maailma. Aurupahvakud, kontrollimatu roboti liikumine, järsud pöörded haarasid kaasa, nii et pidi toolist tugevalt kinni hoidma ja lustakas kiirgumine andis sõidule vürtsi. Oeh!

,,Apollo’’ raamatupoest saime ühe  raamatu nartsissidest ja teise haapsalu salli kudumisest. 

Midagi tarvilikku ikka

Et sillatuur täiuslik oleks, sõitsime Lõunakeskusest  tagasi üle uue Ihaste silla, mis avati 2015 aasta veebruaris. Vot nii.

Tartu turg

Tartu turul hoidsin Seenevara varju ja käed küünarnukini taskus. Ei pööranud tähelepanu mingitele perepirnipuudele ega muudele olulistele põõsastele.

Selline Tartu päev! Saime tuttavaks laheda õpetajaga, veetsime  mõnusalt koos ühe päikselise päeva. Täname Doktoranti ja Keeletarka külalislahke vastuvõtu eest! Elame veel!