Pinnakatjad

Esimesed pinnakatjad sai aeda toodud kiviktaimla rajamisel. Algselt sai otsitud rikkalikult õitsvaid kuivadele kasvukohtadele sobivaid taimi, sest varju ei olnud majast ega puudest. Hiljem on valitud erinevat värvi lehestikuga taimi. Kiviktaimla on üks hooldemahukamaid; hoolitsetud kiviktaimla on küll pilkupüüdev, aga laokile jäetuna ei paku erilist silmailu.  Aias on ümberkujundamised olulised vastavalt muutuvatele vajadustele. Nüüdseks on kiviktaimla likvideeritud, taimed mööda ilma ja aeda laiali jaotatud, küll põõsaste ja puude alla, piki kasvuhoone külge madalaks peenraks. Nendest, mis aeda on jäänud, väike ülevaade.

Akakapsas ’Burgundy Glow’

Roomav akakapsas ’Burgundy Glow’ on mitmevärviliste lehtedega, punakas lehevärv tuleb välja päikselisel kasvukohal. Maadligi läikiva lehestikuga, siniste 10-15cm õisikutega. Kipub kiiresti roomama, tuleb hoida õigetes piirides.

Aubrieeta

Aubrieeta on madal, hallikasroheliste lehtedega igihaljas padjand, õitseb mais-juunis. Pärast õitsemist tuleb õievarred maha lõigata.  Aubrieeta on tundlik talvise niiskuse suhtes.

Suurelehine brunnera

Brunnerate sinised õied on väga sarnased meelespea õitega. Inglise keeles on kasutusel nimetus false forget-me not (vale ära-unusta-mind). Suurelehine brunnera on suurte karedate lehtedega, poolvarju- ja varjutaim.

Nõeljalehine ehk padjandfloks ’Rotraud’ on vana hea sort

Padjandfloks vajab päikselist kasvukohta. Roomavad varred katavad pinna kiiresti, aastaga laieneb igas suunas 10-15 cm enam. 

Arendsi kivirik ’Alba’

Arendsi kivirikud moodustavad samblataolise padjandi, õitsevad juunis-juulis, taime kõrgus 10-15 cm.

Ümaralehine kivirik

Ümaralehise kiviriku varred on väheste lehtedega, lehed ümarneeljad, hõredalt täkilise servaga. Õied on valged, neelust punasetäpilised, paiknevad pöörises.

Linnakivirik ’Aureopunctata’ lehestik

Õitsev linnakivirik

 Nahkjate rosettidega kirjulehine linnakivirik on nagu värvimistöödele ette jäänud, valkjaskollaste laikudega. Poolvarjus on lehed värvilisemad.

Iminõges ’Silver Beacon’

Iminõgese lehed sarnanevad nõgestele, kuid ei kõrveta. Kasvamiseks vajavad poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. On küll värvilised pinnakattetaimed aga annavad isekülvi ja peenras võivad muutuda koormavaks.

Koldnõges

Iminõgeste hulka kuulub ka koldnõges, lehed on pikarootsulisemad ja õied on kollased. Samuti on varjuaedade taim, peenras võib laiutama hakata, sobib parkidesse ja suurte puude alla.

Villane nõianõges

Moodustab halli ja karvase vaiba. Sakslased nimetavad seda taime eeslikõrvadeks, inglased lambakõrvadeks. Villase nõianõgese lehed on kaetud valkjate udemetega, käega katsudes on pehmed. Õitseb lillakasroosade õitega. Kasvab paremini päikeselisel kasvukohal.

Kadakkaer

Kadakkaer moodustab oma hallide ja pehmekarvaste lehtedega madalaid padjandeid. Valged kroonlehed on lõhestunud, tupplehtede pikkused. Õitseb maist septembrini. 

Harilik käokuld

Taim on hallikate viltjate süstjate  lehtedega, kollased korvõisikud, servmised õielehed puuduvad. Meeldib päikseline kasvukoht liivastel nõlvadel.

Kukeharjad kasvuhoone ees.

Kukeharjadest kasvavad pinnakattetaimedena madalakasvulised liigid: harilik kukehari, roomav kukehari, kamtšatka kukehari.

Harilik kukehari kasvab Eestis teepervedel, liivastel nõlvadel, õitseb juunis-juulis kollaste õitega, hea meetaim.

Maikelluke

Soome rahvuslill on maikelluke. Tema joovastavat  lõhna on vist igaüks tunda saanud. Selle täidisõielise vormi ostsime aastate eest Türi lillelaadalt. Müüja ütles, et ega see nüüd nii väga ei levi kui looduses kasvav maikelluke. Istutasime risoomi 7-8cm sügavusele nagu looduses kasvab. Aastas kasvab risoom edasi vaksa võrra. Meil oli ühel pool kasvuhoone vundament ja teine pool oli piiratud kile ning kividega. Ja tulid risoomid vundamendi alt, kivide vahelt, kilepragudest jne. Piirasime ja kaevasime hulga risoome välja, nüüd on väike laik maikellukeste all. Õige kasvukoht oleks neil kuskil metsa all või pargis.

Metspipar

Hariliku metspipra lehed on neerjad, pealt läikivad, alt pehmekarvalised. Tulevad läbi võrkaia naabrite aiast. Metspipar pidi kasvama kõige paremini sarapuude all. Metspipra hõõrumisel on tunda vürtsikat lõhna. Inglise keeles wild ginger tähendabki metsikut ingverit.

Mägisibulad

Aiasõprade jaoks on mägisibulate valik äärmiselt suur. Liivases mullas võivad jääda kiduma, rammusas mullas kaotavad värvis ja talvekindluses. Päikeselises kasvukohas on värv intensiivsem. Meie aias on neid vähe, mõned siiski on jäänud.

Nurmnelk

 Harilik drüüas

Harilik drüüas on Islandi rahvuslill. Talvel on taim püüde  põhiline toit. Lamavad varred, lühikeste juurduvate külgvõsudega, lehed on paksud, nahkjad. Õiel on kaheksa kreemikasvalget kroonlehte. Õitseb mais-juunis. Taim on aeglase kasvuga, kivisel lubja rikkal pinnal võib katta suuri alasid.

Tumerohelise väikeste lehtedega õitseb juunist septembrini. Meil ei ole veel õitsemas, pilt on eelmistest aastatest. Nurmnelk on üks pinnakattenelkidest, kes on teistest nelkidest pikaealisem ja talvekindlam, moodustab paremaid padjandeid. Kasvab paremini lahjemates muldades. Pärast õitsemist tuleb õied eemaldada. Annab isekülvi ja tihti leiab teda ootamatult teiste lillede kaisus.

Meie aia iseloomulikuks ,,pinnakatjaks’’ on kevadel kanakoole. Üldlevinud naat on murupügamise alt kaugematesse nurkadesse kolinud. Tagaaias vaarikate vahelt rohivad kanad enamuse pinnakatjatest välja. Igihali, metsvits, kortsleht on ise aiast ära jalutanud. Kõrrelisi ja sõnajalgu aias ei kasva. Ainult üks tore sõnajalg on mingi taimega koos tulnud.  Harilik luuderohi on külmadele vastu pidanud, katab kasvuhoone põhjapoolset seina.

Pinnakattetaimede kokku lugemisel selgus, et ega neist väga palju pilte ei olegi, sest kogu aeg on midagi ilusamat, tähtsamat vaja pildile püüda.  Taimed jäävad ise tagaplaanile ja lasevad kõrgematel püsikutel silma paista, teinekord moodustavad ise ilusa värvilise teki.

Postituse koostamisel oli abiks A. Kähr raamat ’Pinnakattetaimed’