Jaanuari ilmadest võiks kokku kirjutada sügisese loo. Muru roheline, õhk niiske, temperatuurid plusspoolel, vihm ja vahelduvad tormituuled. Esialgu pole olulist ilmamuutust näha ka. Aastaaeg on siiski talv, seega käsil tubased-talvised tegemised, lindude vaatlus, looduse jälgimine. Koostasin raamatu oma aia sibullilledest. Kõikidest sortidest ei ole pilti, aga enamus siiski sai kokku.
Kui mina teen kooki, siis koosneb see munadest ja jahust, kui Seenevana teeb, siis koosneb see leotatud leivajäänustest, vorstinahkadest, keedetud kartulikoortest ja silgupeadest. See kook jaotatakse varese ja kanakarja vahel ära. Kui hommikul oleme pikema ärkamisega, siis lendab vares väärika ja jultunud pilguga akna tagant mööda. Ootab ja tatsab ülbel moel maasikapeenra vahel. Tark lind on kavalusega kanu lolliks tõmmanud, kavala näoga peidab paremaid palasid maasikakile alla.
Kui kanad need suutäied üles leidsid, siis vajus varese nokk üllatusest lahti. Üks eblakas harakas käib samuti nokatäisi noolimas. Ta oskab tähelepanu enda pealt ära juhtida ja siis rahumeeli maiustada.
Varblased hüppavad ja säutsuvad paradiisiõunapuu all, kui kuskilt oht ähvardab, siis panevad parinal lendu ja kaovad ebajasmiini põõsasse. Kaks kiirete liigutustega sinitihast külastavad linnusöögimaja.
Kasvuhoonest saab supile natuke rohelist peterselli. Sel talvel pole sellist külma olnud, mis petersellile liiga oleks teinud. Taim on üsna külmakindel.
Kasvuhoones on kanadele loodud soodsad tingimused vihtlemiseks, soputavad end puhtaks, nokivad teri ja väetavad mulda. Mees teeb vahel kasvuhooneahju tuld, ümber ahju on lindudel hea mõnus saunamõnusid nautida.
Ahju ees on pink, kus peremees istub ja pilpaid raiub. Kui tema ära tuleb, siis käib võitlus peremehe koha pärast. Kõigepealt astub kukk troonile, kireb väljakutsuvalt ja silub sulgi. Siis tuleb kass, nühib mööda kuke pükse ja tõmbab sabaga üle kuke loti. Kukk taandub ja loovutab koha mustale tondile. Kass lakub sabaaluse sanitaarselt puhtaks ja keerab pingile kerra. Kui tubased tööd tehtud, siis minnakse õue rohelist rohtu nokkima. (Ma ise ka ei usu, et ma kirjutan seda jaanuari viimastel päevadel).
Seenevana käib õhtuti kanu üle vaatamas. Munejad naksavad teda nokaga, et kas tõid midagi head ka või käid siin niisama meid segamas. Tühja käega ei sobi minnagi😊, sest vastukaubaks on suured kollase rebuga munad.
Kõuts jälgib suleliste siblimist ja vahest jääb nii mõttesse, et mitte midagi ei näe ega kuule. Mõnikord astub väärikalt uutele tutvustele vastu. Naabri uhke kirjukarvalisega on olnud vaidlusi ja arupidamisi, üks ühel pool maja nurka ja teine teisel pool külge. Üldiselt on kokkulepped saavutatud ja rahumeelselt laiali mindud.
Meie aia sibullilled
Kui kanad need suutäied üles leidsid, siis vajus varese nokk üllatusest lahti. Üks eblakas harakas käib samuti nokatäisi noolimas. Ta oskab tähelepanu enda pealt ära juhtida ja siis rahumeeli maiustada.
Varblased hüppavad ja säutsuvad paradiisiõunapuu all, kui kuskilt oht ähvardab, siis panevad parinal lendu ja kaovad ebajasmiini põõsasse. Kaks kiirete liigutustega sinitihast külastavad linnusöögimaja.
Kasvuhoonest saab supile natuke rohelist peterselli. Sel talvel pole sellist külma olnud, mis petersellile liiga oleks teinud. Taim on üsna külmakindel.
Petersell kasvuhoones
Rindelise sibula tütarsibulad on toodud tuppa kasvama.
Kasvuhoones on kanadele loodud soodsad tingimused vihtlemiseks, soputavad end puhtaks, nokivad teri ja väetavad mulda. Mees teeb vahel kasvuhooneahju tuld, ümber ahju on lindudel hea mõnus saunamõnusid nautida.
Ahju ees on pink, kus peremees istub ja pilpaid raiub. Kui tema ära tuleb, siis käib võitlus peremehe koha pärast. Kõigepealt astub kukk troonile, kireb väljakutsuvalt ja silub sulgi. Siis tuleb kass, nühib mööda kuke pükse ja tõmbab sabaga üle kuke loti. Kukk taandub ja loovutab koha mustale tondile. Kass lakub sabaaluse sanitaarselt puhtaks ja keerab pingile kerra. Kui tubased tööd tehtud, siis minnakse õue rohelist rohtu nokkima. (Ma ise ka ei usu, et ma kirjutan seda jaanuari viimastel päevadel).
Kanavalvur oma hoolealustega
Munakeetja
Kõuts jälgib suleliste siblimist ja vahest jääb nii mõttesse, et mitte midagi ei näe ega kuule. Mõnikord astub väärikalt uutele tutvustele vastu. Naabri uhke kirjukarvalisega on olnud vaidlusi ja arupidamisi, üks ühel pool maja nurka ja teine teisel pool külge. Üldiselt on kokkulepped saavutatud ja rahumeelselt laiali mindud.
Postiljoni tuleb samuti tervitada.
Nimekaart sirtsutatakse hekile, värskendatakse andmeid.
Talvekuudel on natuke näputööd tehtud, mõned sokipaarid ja kindad kootud.
Pimedal ja sombusel päeval ei jõua televiisoritki lõpuni vaadata, ennem tuleb uni peale. Saunas saab kondid pehmeks leotada.
Sügavkülmas tuulates leiab erinevaid oma aia- ja metsamarju.
Seemnepakid peaks üle vaatama ja natuke sorteerima, korrastama vanu nimekirju ning märtsis tuleb kevad.
Sügavkülmas tuulates leiab erinevaid oma aia- ja metsamarju.
Mustasõstrad, mustikad, pohlad
Tervist saab turgutada värskete marjade ja kiselliga.
Seemnepakid peaks üle vaatama ja natuke sorteerima, korrastama vanu nimekirju ning märtsis tuleb kevad.
Kana ja vares ühel pildil jääb silmamällu. Meil on harakate võim. Harakad ja varesed koos ei eksisteeri. Ma harakatega rohkem rahul. Varesed kisuvad herned ja kõik värske ilusa üles. Meil harakad käivad ka kampas kassikrõbinate jahil hoones seeski. Toredad lood. Ka raamat uhke kohe.
VastaKustuta