Sentens

Carpe diem!

esmaspäev, 21. juuni 2021

Dendropark Smaragd ja Elise Aed

 Sõit jätkus Raasiku valda Rätla külla. Otsisime dendroparki Smaragd. Kõigepealt sai asfalt otsa, siis lõppes kruusatee, lõpuks hakkas juba külavaheteed ka nappima. Sõitsime mööda kurvilist metsateed nii nagu Kuri-Mari oleks seenel käinud. Bussijuht jõudis otsa ringi keerata enne kui mandriosa oleks ära lõppenud. Tagasiteel nägime kuidas noor dendropargi giid lehvitas meile kaugelt, et me jälle mööda ei kihutaks.

Dendropark on kahe hektari suurune inglise stiilis iluaed. Rajamist alustati 1985.a. Tihe taimestus, erilised taimed, erinevad aiaruumid teevad selle aia eriliseks. 

Uddara talu maadel tegutses Nipi talikõrts. Maja lagunes ja 1982.a. ostis Aksel Kurt lagunenud hooned. A. Kurt unistas  iluaiast, renoveeris ,,Kõrtsu talu’’, istutas ümber maja metsviinapuu. Nüüdseks on kõrtsihoone enda alla matnud metsviinapuu roheline tekk. 


Metsviinapuuga kattunud kõrtsihoone
1987.a. hakkas Aksel iluaeda rajama koos elukaaslase, legendaarse aiakujundaja Irma Tunglaga. Aksel tegeles suurte puudega, Irma aga püsikupeenarde kujundamisega. Koos rajati aeda ligi 20 aastat. Pärast Aksli surma jätkab tema elutööd tütar Monika Kannelmäe.
Aias kasvab 150 aastane tamm

Jaapani stiilis pügatud puudega aiaosa

Noor giid juudapuulehiku ees.  Jaapanlased kutsuvad seda puud koogipuuks. Suvel on puu lehed rohelised, aga sügisel algab värvide mäng. Kord on lehed kollased, siis oranzid, langevad punastena. Kummalisel kombel lõhnavad mahapudenenud lehed vastküpsetatud kookide järele.


Amuuri toomingal on kuldne või vaskpruun tohusarnane koor

Amuuri toomingas

,,Tiigrisaba’’ kuusk oksad on pikad, harunemata, usjad, okkad on jäigad ümber oksa.

Esmaselt rajatud neerukujulise tiigi kaldal istuv neiu

Kui kuskil on kiik üles pandud, tuleb kohe võimalust kasutada

Kaunis aiavaade


Hõbepärn, juudapuulehik, punased sarapuud, pihlakad, korgipuu, püramiidvaher, sissepääsu ehivad dekoratiivõunapuud, valge ja kollane mänd ja palju teisi erilisi puid-põõsaid, mida peab ise nägema.
Mitu tiiki, kus õitsevad vesiroosid, elavad kogred, kaunid aiavaated, liigirikas aed. See kõik oli vaatamist ja nautimist väärt.
Giidiks oli noor tütarlaps, kes on aiarajaja lapselaps. Ringkäik lõppes alpakade juures. 

Loomad on just pügatud

Uhke isasloom, kes valvab oma haaremit


Lahkusime Rätla külast ja suundusime Retla poole, Türi lähedal asuvasse Elise aeda, Järvamaa suurimasse puukooli. Kui viimasel kilomeetril kerkis teel kruusateel sõitmisest tolmujutt, siis tekkis juba väike kahtlus ega ometi jälle.... 
,,Elise Aed’’ juht Reelika Marrandi võttis ise külalised vastu ja hoiatas, et me koertele midagi süüa ei anna. Kaks kelgukoeratõugu haski olid oma siniste silmadega tõesti rahva magnetiks.

 Esmalt pakuti meile  maitsvat sealihaguljašši lõunasöögiks, morssi-kohvi ja kringlit. 
Kübaramoorid lõunatamas
Puukoolis tegeletakse dekoratiivsete okaspuude, lehtpuude ja põõsaste, püsilillede müügi ja paljundamisega. Hostade kollektsioon on esinduslik.

Müügiplats. Kasvuhoonest läbi jalutamine oli tõeline katsumus

Pojengiala




Taimetark liiki määramas




Kuumus hakkas taluvuse piiri ületama 30° C oli varjus. Avatud ja tuulevaiksetel aladel veelgi enam. Lahkudes oli paljudel  käe otsas  taimekotikesi. Saime meiegi tutsaka kaasa ostetud.
Päevaliilia ’Bogeyman’


Sõit jätkus Väätsa suunas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar