Tapa Buss korraldas väljasõidu Põlva maakonda Varbuse külla, kuhu on rajatud Eesti Maanteemuuseum. Siin on Eesti kõige paremini säilinud hobupostijaam, 10 ha muuseumipinda, ligi 43000 museaali, 250 tonni masinaid.
Peagi 160-aastase Varbuse postijaama peahoones asub püsinäitus ,,Head teed!". See on ajarännak Eestimaa teedel, hõlmab perioodi muinasajast XX sajandi 30. aastateni. Varbuse postijaama rajamist juhtis Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegium, valmis 1863.a. Postimaja peamine ülesanne oli posti ja reisiliikluse korraldamine. Kompleksis on viis hoonet: peahoone, postipoiste elamu, tõllakuur, tall 33 hobusele, sepikoda-saun-pesuköök. Praegu asub talliruumides Varbuse Teemaja.
Peamaja esimesel korrusel algab näitus hobuajastu taliteedest, lõpeb 1935.a linnatänavatel.
Vestlus postiülemaga.
Telefonist sai kuulata teedevalitsuse revidendi kärkimist.
Postijaama teisele korrusele sisustatud lastemuuseumis on huvitavaid raamatuid, mänge, nukuteatrinurk, Saladuste kamber.
Postitõld tõllakuuris
Käänulisse kaevikusse on taasloodud ajalooline teeruum koos teetähiste ja masinate väljapanekuga. Erinevad teed: sootee, kruusatee, munakivitee, betoontee, mustkattega tee, asfalttee.
Sootee
See on üks tahvel betoonteest, mida mööda oleme saanud sõita Narva-Tallinna maanteel aastakümneid.
Miilikivi
Verstapost
Puidust liiklusmärgid
Puhkealade rajamine teelistele oli omalaadne nähtus 1950. aastate alguses. Kodanlikku rannakuurorti meenutav stiil haakis ka stanilistlikus arhitektuuris kirikut meenutava torniga.
Puhkepaviljon teelistele ulja trummilööjaga
Masinahall. Masinate valitsemine. Ühes äärmises hallis on näha sõiduauto muutumine luksusesemest tarbeesemeni. Teises äärmiseses saalis on teedeehitustehnika, saab näha kuidas masinad ja insenerid on teid loonud ja valitsenud. Keskmises osas on interaktiivne liikluskasvatuse tsoon, auto mehaanikast ja ohutust liiklemisest.
Üks vanemaid autosid näitusel on Mathis
1935.a. Citroen
1957.a. Gustav Ernesaksa Pobeda
1973.a. Žiguli VAZ -2101 esimene ,,null-üks’’ Tartus
Pulmaautoks dekoreeritud Volga
Mootorratas Wanderer 1918.a jõudis Eestisse koos Saksa okupatsioonivägedega.
Teedeehitustehnika näitus.
1953. a. tigurootor-lumepaiskur
Kolmesillaveolise ZIS-151 baasil valmistatud. Kütust kulus nii palju, et seda väga laialdaselt ei kasutatud. Kasutati Muhu väina tammi lumest puhtaks tegemisel.
Väike masinahall. Seal hoidlas on näitus meie teedel sõitnud busside, veoautode, omaaegsete mootorrataste ja rolleritega.
1942.a Saureri tehases valminud roolivõimenduseta buss, trofeemasin II MS päevilt.
Buss Saurer on sõidukorras siiani
Läbisime erilise teekonna eilsest tänasesse, veidi tänasest homsesse, jalgsi ja postitõllaga, jalgratta ja hobusega, autoga, bussiga, rongiga.
Liikluslinnas saab elektriautode, jalg- ja tõukeratastega harjutada eeskujulikku liikumist.
Tõesti huvitav ja põnevust pakkuv muuseum. Kel on huvi ja võimalus Põlva poole sõita, siis soovitan muuseumi külastada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar