Sentens

Carpe diem!

neljapäev, 8. juuni 2023

Jahe juuni algus

 Juuni jätkas ilmadega trikitamist. 2. juunil oli korralik öökülm (-3,7°C) juunikuu kohta. Peremees sai kasvuhoonet kütta, õues olid kapsataimed katteloori alla peidetud, põõsad said vihmutatud, kartulipealsed lõdisesid külma käes, aga jäid ellu. Päevad olid jahedad ja tuulised. Vihmakraanid on  koomale  keeratud, 3.juuni ööl sadas niipalju, et lõi tolmu kinni, 6.juunil tormas äikesepilv  kümne minutiga üle aiamaa, abiks ikka.

Meie noorel kanal, kes küll usinalt haudus, ei koorunud tibusid. Ei teagi, kas juhtusid alla viljastamata munad või oli mingi muu häda. OÜ Talumunad müüs 3.juunil Jõgeva raudteejaamas kolmekuuseid Dominant noorkanu. Seenevana pani autole hääled sisse ja lõunaks oli kolm pruuni ja kolm musta sulestikuga  noorkana meile kostile saabunud.  Lõvipoiss oli eelmine päev rongiga maale sõitnud, nüüd sai tema uued sulelised vastu võtta.

Just transpordikarbist välja lastud noorkanad

Algul olid linnud ikka ehmunud ja kartlikud, ei osanud juua ega süüa, jooksid üksteise selja taha peitu. Meie hauduja kana, kel tibusid ei tulnud, võttis kaks noorkana oma tiibade alla😊, need lõõtsutasid palavusest ja olid üllatunud uuest kogemusest.
Lõvipoisil oli maalesõiduks kindel eesmärk. Nimelt oli ta koolis soki kudumisega jänni jäänud. Siis tuli talle pähe õige mõte, lubas õpetajale, et sõidab vanaema juurde sokikudumise õpituppa.  Reede õhtul alustasime sooniku kudumisega. Käed ja näpud tuli nobedasti käima panna, hilisõhtuks jõudis kannalaka kudumiseni. 
Laupäevaks ja pühapäevaks oli paika pandud päevakava, millal kududa,  lugeda, aias värske õhu käes kiikuda, arvutis mängida, kanade eest hoolitseda, mobiilis tšättida. Hingetõmbamisest polnud juttu. Söögikõlbulik lõhn kutsus korraks kööki kõhtu täitma.
Laupäevaõhtuks oli keeruline osa läbitud, sokikand sai valmis. Poiss on õppinud täitsa ilusti kuduma, kude on ilus ühtlane, vardad ei kuku silmustest välja. Esimese soki kudumisel oli koekiri väga suurte silmustega ja ebaühtlane, mõni silmus kadus ära, mõni oli salaja juurde tekkinud.


Pühapäev läks samuti töökalt. Kudumisele lisaks oli vaja kohustuslikku raamatut lugeda. Lõualuud tuli mitu korda läbi haigutada ennem kui lugemine hoo sisse sai. 


Lugemine toimus valjuhäälselt.  Aja kokkuhoiu mõttes lugesime kordamööda. Kui poiss sokki kudus, siis jälgisin soki kudumist ja lugesin valjuhäälset raamatut. Noormees arvas, et talle meeldibki rohkem kududa kui ma raamatut loen. Raamat on mõeldud 10-13 aastastele noortele. Teema on aktuaalne. Noored filmivad ja pildistavad kaasõpilaste ebaõnnestumisi ja panevad need internetti üles. Downi sündroomiga poiss Lars on tihti filmimise objektiks. Muretsema ja mõtlemapanev raamat. Arutlesime tütrepojaga raamatu tegelaste käitumise põhjuste ja tagajärgede üle.
Pühapäeva õhtuks olime soki kudumisega valmis saanud.

Veel viimased read

Tubased tegemised tahtsid tegemist. Kuna aeg oli limteeritud, siis tegime küpsetamise lihtsamaks. Noormees valmistas moositäidisega tortillarulle.


Tortillale moosi, keerata tihedalt rulli, pintseldada sulavõiga, pöörata kaneeli-sukru segus, ahju, küpsetada 180-°C juures 20 min. Magus maitse ja lõhn meelitasid sööma, piimaga sobisid eriti hästi.
Pühapäeva õhtul saatsime  lapselapse rongiga Tallinna tagasi. Ema tuli õnnelikule pojale Balti jaama vastu, kus oli palju kaitseväelasi reisi ootel. 


Meie ’mission impossible’ oli edukalt lõppenud☺

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar