Elu voolab ja vuliseb vaikselt kui vesi konnaojas. Seda vett ikka jagub. Seenevana sai uued prillid ja nüüd on silmad nii teravad, et olgu või päikesevarjutus ikka leiab kõik üles. Kui Saaremaale sõitsid, siis näiteks Saaremaa kaardil on kõik kirjas, Abruka saare kõrval-Linnusita oli kaugelt loetav. Seentega sama, pika rohu seest puravikud koju toodud.
Seened kuusehekist
Mõned nädalad tagasi märkas Seenevana, et kanade toidunõud on õhtuks nii puhtaks limpsitud nagu oleks pesumasinast läbi lastud. Muigas, et kanadel on pikad keeled. Tegime natuke luuret ja siis vaarikaheki alt paistis... siilipoiss.
Ootamatu külaline vaarikate vahel
Järgmisel päeval läks peremees õhtusele ringkäigule ja nägi kuidas siil oli kanatoidunõus jalgupidi kinni. Keeras toidunõu koos siiliga nii, et potinoolija välja pääseks. Seepeale külaline pahandas ja jooksis Seenevanale järgi nii, et peremees jõudis jalad kiiruga üle võrkaia eest ära tõsta.
Ühel õhtul käis maja taga (Seenevana oli Saaremaal) rõdu all mingi imelik madin-kolin-pobin, kuna valju vandumist polnud kuulda, siis ei läinud vaatama ning kosilasi pole ka oodata. Hommikul oli maja tagatrepil peopesa suurune konnalaip. Sõbranna lapselaps arvas, et sellele tuleb musi anda, siis tuleb prints. No jäi see prints minust elustamata.
Eks kuke ja kanadega on samuti tegemist. Kukel pole laulmise eest aega siiliga võidelda ja kanade jutuvada muutub pikapeale tüütavaks. Ühel päeval oli üks kana ennast mureli oksale kergitanud. Eemalt paistis nagu naisterahvas, kes küla pealt saadud uudise peab soojalt edasi rääkima.
Suve edenedes oleme kiigel istudes vihmavaba õhtut nautinud ja mõelnud, kui vähe on tegelikult kenaks eluks vaja. Kanad sätivad kobisedes magama minekut, kukk astub uhkeid hilised kukesamme. Ja siis nad tulevad.... kaks siili! Üks on suurem, teine natuke väiksem. Toidukausi ümber läheb löömaks, esiteks sööb suurem ja siis saab väiksem kausi järellimpsimist lõpetada.
Koduaias on siilid vähem inimpelglikud, lasevad inimesi üsna lähedale. Loodame, et nad peale kanatoidu ikka tigusid ja muid kahjurputukaid ka hävitavad. Päeval, kasvuhoonesse salatit otsima minnes, avastasin ühe siili kuumaasika lehtede varjus....norskamas. Ausalt, norskas nagu vanamees nrrr-hhh!
Kana uudiseid korjamas
Õhtusöögil
Unimüts
Meil tagaaias on ikka üks kino mitmes seerias ja täitsa tasuta.
Eks saab sealt ka midagi purki pista...
Ja põske pista..
Ja vette pista...
Ja nina aknast välja pista......
Praegu kärgatas kõu nii, et lõi silmad kõrvuni ja ihukarvad püsti. Telekal on ,,probleem signaaliga’’ püsivaateks.
Kevadel maksime ühe kandi vee eest õllebloki hinna, et saaks kasvuhoones kastetud. Nüüd jagub vett kõigile ja kõikjale, nii et hakka kasvõi ise jooma. Elu tasub nautimist ja lõbusat suve!😊
Hahhhahhaaaaaa! Turtsatasin mitu korda naerma!
VastaKustutaTeil igav ei ole ka kordagi. ;)
Linnud-loomad ikka üllatavad:)
KustutaSiilid on nii toredad ja armsad loomad. Ootan igatsusega, ehk tuleb see aeg uuesti, kui nad meil samuti uuesti kodupaiga leiavad. Eelmised pered läksid rebase roaks.
VastaKustutaJust mõtlesin, et nii kahju, et traditsiooniline külaelu koos oma häältega on välja surnud. Mõnikord ajas südame küll täis, kui kuked kell 4 hommikul alustasid, aga praegu lausa igatseks seda kiremist kuulda.
Peale munade ja kanakaka saab suleliste käest ka annuse energiat.
KustutaMinu tibi,oskab ikka poosetada küll..
VastaKustutaOi, tarkpäid, kes tahavad õpetajaks saada, peab ikka hoidma!
KustutaSiilide tegemisi jälgida on väga vahva, meil on sel aastal naabri aias siilipere nelja pojaga. Toredad tegelased!
VastaKustutaHehee, siilid on teil seal tõesti toredad!
VastaKustuta