Me kõik saame vanaks

Me kõik tahame kaua elada, aga kõik pole nõus vanaks saama. Vananemist kardetakse ning sellest ei taheta rääkida. Juba alkeemikud otsisid elueliksiiri retsepti. Vanusega käib kaasas tarkus ja autoriteet. Eesti keeles näitavad sõnadki vanuse olulisust: külavanem, vanemteadur, vahetusevanem, vanemohvitser jne.

P. Volkonski on öelnud, et vanaks ei pea jääma, vanaks peaks saama. Vananemine on selline tegevus, mida me teeme esimest korda elus, pole ju varasemat kogemust sellega toime tulla. Ilutooteid reklaamitakse ikka selliselt, et need säilitavad pehme naha ja noorusliku välimuse, kortsud saavad räige hoiatuse ja  hoiavad kaugemale.

Olles ise üle keskea olen pidanud olulisemaks pigem elutarkust kui laitmatut välimust ja maksimaalset füüsilist vormi. Nooruses on spordiga tegeletud, nii et see ei ole võõras teema. Oleme hakanud rohkem väärtustama suhteid laste ja lastelastega, elame kaasa nende arengule ja edusammudele. Lõvisüdamed hoiavad meie meeleolu rõõmsana ja  vaimu virgena. 

Ettekujutus vananemisest ja vanadest inimestest kujuneb meie lähedaste- vanemate näitel. Loomulikult on igaühel oma elukäik ja saatus. Vanemas eas sagenevad haigused. Haigusi saab põhimõtteliselt ravida (kõiki haigusi muidugi ei osata veel ravida), aga vananemist ei saa peatada.

Saaremaale sõitsin koos Vennaga, kuna 90-aastase Mamma tervis halvenes ootamatult ja ta viidi haiglasse. Vend pidi sõitma nädalaks Portugali ja mina olin nõus senikaua Mammal silma peal hoidma. Nädala lõpuks vanaproua tervis natuke paranes, kuid jäeti haiglasse  veel jälgimisele.

 Eestis, kahjuks, põeb kuuekümnendates eluaastates inimestest kaks kolmandikku mingit kroonilist haigust. Olgu selleks siis kõrgvererõhutõbi või südame- ja veresoontehaigused, liigesehaigused, oluline on raviarstiga nõu pidada. Haiglas oli ravil Seenevana klassivend, keda vaevas veresoonkonnaga seotud haigus. Tehti uuringuid ja konsulteeriti pealinna arstidega, kuidas raviga jätkata.
Klassivenna abikaasa oli keskkooli ajal jällegi minu pinginaaber. Vot sellised kokkusattumised!

Pinginaaber kutsus mind enda tütre juurde kohvile ja jutustama tervise teemadel . Niipea kui olin värava taha jõudnud, hüüdis peremees, kas ma lesta tahaks, nad olid just merelt tulnud. Muidugi tahtsin, sest see oli värske, sügisene priske lest. Lubasid paar kilo mulle ämbrisse jätta. Kui jutud said räägitud ja hakkasin ämbrit autosse tõstma, siis oli sinna kahe kilo asemel ca 10 kg lesta jäetud. Püha taevas! See tuli puhastada ja praadida😊. Lesta puhastamine on ühelt poolt lihtne, sest soomuseid pole rookida vaja. Pea ja keha vahelt tuleb õige koht üles leida ja siis pea koos sisikonnaga ära tõmmata.  Kui kalu on palju, siis kare nahk kraabib käed ära.

Lesta rookimine

Lest oli alles nii värske, et kui pannile panin, siis keeras ähvardavalt saba üles  nagu tahaks sellega rasva vastu silmnägu pritsida.

Lesta praadimine

Koolisõprus kestab igavesti. Klassiõe Aimega oleme 11 aastat ühes klassis õppinud, nii põhikoolis kui keskkoolis. Me mõlemad oleme õpetajana töötanud, seega juttu jätkus kauemaks. Aime on noor pensionär, kes siiani töötab täiskoormusega kehalise kasvatuse õpetajana. Niipalju lisas, et üle kitse ta enam ei karga.😁 Endisele kõrgushüppajale teeb tõukejalg valu, selg on natuke kange ja kilosid on juurde tulnud. Kellel poleks.  Peale spordi armastab klassiõde rohelust enda ümber. Taimi on kapipealsed, aknalauad ja rõduservad täis. Need on ilusad rohelised ja õitsevad talle tänutäheks.

Taimi täis aknalaud

Aktiivne suhtlemine aitab hoida kontakte sõpradega ja tunda end tervemana. Kui tervis lubab võib töötamist jätkata, et säilitada vaimne ja kehaline aktiivsus. Oluline on ka parem majanduslik olukord. Meie põlvkond oskab süüa teha mittemillestki, kasvatada aedvilju, elada kokkuhoidlikult. Vanemate abistamine on ka meie ülesanne. Teine klassiõde on tulnud pealinnast koju saarele, et vanale emale abiks olla. Klassiõde ise on terve elu tööd teinud, eesmärkide nimel vaeva näinud, pole olnud  aega leida sobivat partnerit ega sünnitada lapsi. Elanud tervislikult ja tegelenud spordiga. Nüüd vaevab teda parema käe treemor. Klassiõdedega toimib üks huvitav fenomen. Kui kokku saame, siis poleks vahepealseid aastaid nagu olnud. Klassipildilt vaatab vastu hoopis teine nägu kui praegu peeglist, tööalaselt on olnud tõuse ja langusi, lapsed on kasvatatud iseseisvaks, haigused on tervist räsinud aga hing on ikka jäänud samaks.

Ravikass

Vennaperel on kaks kassi. Üks emane, teine isane. Emane sobitas minuga sõprust. Tarmukas peretütar  oli päeval koolis ja toimekas perepoeg tööl. Mind võetigi ju majja kassidele süüa andma, uksi lahti ja kinni panema. Enne õue minekut tõmbas emane end kokku nagu lõõts, lükkasin jalaga takka, aga esikäpad ei liikunud paigast. Siis sirutas end nii, et kolm jalga olid üle uksepiida, aga üks tagumine käpp jäi pikalt välja sirutatuna veel tuppa ootele. Kui ma diivanil kudusin, siis keeras mu kõhu peale kerra ja lõi ravinurru.

Tass Portugalist, otse Portost

Nüüd oleme kodus tagasi ja elame elu edasi.😊