Lapselapsed

 Sündis maailma pisike ime,
sai endale päris nime,
oma päikese, tähe  ja tee,
paikse paiga kahe südame sees.
Soovime Sulle, et oleksid terve!
Emmele ja issile õnne!

2.oktoobril sündis armas pojapoeg. Nüüdseks on juba kümme päeva vanemaid proovile pannud, näppu viibutanud, kõhu täis söönud ja niisama suud maigutanud, lihtsalt kõige armsam olnud, sügiseses lehekullas vankriga sõitmas käinud.

Teise tütre poeg on kümneaastane. Oskab maailma asjadest üht-teist arvata ja iseloomu näidata. Oluline on liikumisvajadus.

Esimese tütre poeg saab kolme kuu pärast 20. Nad kolisid  2016.a. juunis Islandile. Püüab õppida ja otsida endale sobivat ametit. Nii, et iga kümne aasta järel on meie suguvõssa sündinud poeglaps.  Sinna vahele on üks hakkaja tüdrukutirts koha leidnud. Mul on hea meel, et on kellelegi küpsetamist, kudumist õpetada. Tüdrukud teevad kõike hoolikalt.

Neljapäeval toimus MTÜ Kadrina kirjandusklubi korraldatud kunstiloeng ,,Kunst 21.sajandil’’, lektoriks poja kunagine klassijuhataja ja kunstiõpetaja Sigrit Peets. Väga põnev loeng, huvitavad näited.

Lektor S.Peets saab huvitava loenguseeria eest tänatud

Reedel esietendus Rakvere teatris Hendrik Toompere lavastus ,,Kasvatushoone’’. Töötajatel on nimede asemel numbrid. Üks naine sünnitab lapse. Kõik töötajad on olnud lähedases suhetes värske emaga, seega jääb välja selgitada, kes on lapse isa. Natuke veniv, on huumorit ja koomilisi situatsioone, mõtlemapanevat. Kinnitust saab tõdemus, et ametnik teeb täpselt niipalju, et kinni ei pandaks ja täpselt nii vähe, et lahti ei lastaks. 

Peeter Rästas lavastuses ,,Kasvatushoone’’ 

Reede õhtul tulid Lõvisüdamed maale nädalavahetust veetma. Kuna isa oli Lõvisüdame otse  jalkatrennist kaasa võtnud, siis oli kogu varustus kotti pakitud. Noor jalgpallur käib FC Flora treeningrühmas FCF 2011 Rohemustad jalgpalli mängimas. 

Kaheksakümnendatel olin keemiatehases ,,Flora’’ pesupulbri tsehhis tehnoloogina tööl. Lõvipoiss ei teadnud seda. Kui ema küsis poisi käest, kas ta teab, et vanaema oli kunagi Floras, siis poisi rõõm oli suur ,, Oo, kas ta oli väravaht? ’’ 😀

Jalgpalluri varustus-säärekaitsed, jalgpalli puutsad, rohe-must treeningvorm

Laupäeval oli plaanis aia tagant lehti riisuda. Kevadine kogemus näitas, et lapsed saavad sellise tööga hakkama. 

Sügisene lehekoristus

Tagaaias on meil kiiged ja kanaaedik.  Tüdrukuga arutasime, et vanaemal on siin nagu seikluspark erinevate kiikedega ja loomaaed. Osad loomad on juba talveunne läinud-siilid. Üks väike tibu koorus 9.septembril. Kanaema on olnud väga hoolitsev, et väike söödud ja joodud saaks. Hoiatab ohtlike putukate eest.

Ühekuune noorkana oma emaga

Tibu ise on töökas ja visa hingega. Praegu saavad päikeselise ilmaga õuemõnusid nautida. 

Laupäeval oli Kadrina Rahvamajas sügislaat

Pakuti aiasaadusi, mett, kudumeid, käsitöö ehteid, kaarte, gelato jäätist erinevate, huvitavate maitsetega. Lapsed valisid mündi-šokolaadi ja pistaatsiapähkli maitsega jäätised

Laupäev lõppes kohustusliku saunaõhtuga. Vihtlemine, ülevalt ämbrist jaheda veega karastamine, kehakoorija katsetamine, saunajoogiga värskendamine, viineripirukatega endi kosutamine. Õhtul luges tütretütar oma raamatust viimast peatükki, mille saatel vanaema ilusti tukkuma jäi😊.

Pühapäev on teatavasti hingetõmbamise päev. Magasime kaua. Pühapäeval teeme tavaliselt pannkooke. Käisime tütretütrega keldris moose valmimas. Mooside valiku kohta ütles ta, et siin on nagu Coop poes, kõik on kodumaine. Valituks osutus kuldne klaarõunamoos😊.

Seadsime rattapargi sõidukorda, otsisime kiivrid üles ja läksime Kadrina ringile. Jaanipäevaks sai valmis Viru tänava, Pargi tänava, Rakvere tee kõnniteed ja parklad. Nüüd on turvaline nii jala käia kui rattaga poodi või kooli sõita. Rahvamaja juures tegime esimese peatuse. Seal proovisime lauatennise laua taga mängida, aga tuul oli nii tugev, et pall lendas kaarega tagasi.

Kadrina koolimaja juures on tänapäevane rulapark, endise õunaaia asemel puhkeala koos ronimisseina ja muude atraktsioonidega. 

Tenniselaud rulapargi kõrval

 

Ronimisseinal

Mul oli vaatamisest üksinda juba kananahk ihul. Poiss lasi nagu noor pärdik ühelt seinalt üles, teiselt alla.

Kui hakkasime kodu poole sõitma, siis Lõvipoiss ohkas südamest, et tema tahaks ka Kadrina koolis õppida, siin on nii äge rulapark. Lõvipreili tõmbas kohe pidurit: ,,Kui sul on sulghäälikud ja kaashäälikud selged, siis saad kooli vahetada.’’ Eks naised oskavad kohe nõrka kohta torgata. Vend kobises midagi omaette ja sõit kodu poole jätkus vaikuses. 

Õhtuks küpsetasime magusaid õunapirukaid.

Pühapäeval tuli isa lastele järgi ja viis nad Tallinna tagasi. Noored arvasid, et nad võiksid tihedamini maal käia, mitte ainult koolivaheajal. 

Vot selline hingetõmbamise päev!