Sentens

Carpe diem!

laupäev, 25. juuni 2022

Jaanipäev

 Meil Eestis on vedanud, et jaanilaupäev ja jaanipäev on riigipühad. Jaanilaupäeval peame Eestis võidupüha. Seekord vaatasime telekast kodulinna Kuressaare keskväljakul toimuvat võidupüha paraadi. Linn oli ilusti lille löödud😊Jaaniõhtul teeme jaanituld, istume koos sõprade, tuttavatega väikse lõkke ääres ja grillime tavaliselt koduaias. 




Sättisime oma valge varjualuse üles ja eemalt vaadates tundus nagu oleks vabatahtlikud oma meditsiinitelgi meile õue peale vedanud. Sai nalja tehtud, et võtame proove. Mis proove? Noh õlle ja veiniproove degusteerimiseks. 
Salatit ja šašõkki ikka

Õhtul istusime naabritega lõkke ääres. Nooremad käisid laululaval Smilersit vaatamas-kuulamas, plaksutamas. Rahvast oli väga palju olnud, keegi arvas, et ligi 4000 pidulist. Kadrina vallas on üldse elanikke natuke alla viie tuhande. 

Jaanipäev oli soe ja päikseline. Helistasin oma armsale kursusekaaslasele, et head jaani soovida. Nad olid Rakke lähedal tammikus askeldamas, puhkamas. Osavalt vestluse käigus lasin end külla kutsuda. Ene on just selline sõber, kelle läheduses viibides tunnen head tunnet, tema seltsis võin valjusti mõelda. 

Kohapeal selgus, et olime pressinud endid Tammiku mõisa valitsejamaja peremehele külla.😉 Vat, sulle tammikut! Mõisa nimi on Tammiku. Tammiku mõis oli rüütlimõis, asub Lääne-Virumaal Rakke vallas Tammiku külas. Mõisa on esmakordselt mainitud 1526.a. 19.saj lõpus valmis historitsistlik peahoone, mis oli keskmise suurusega ühekorruseline hoone, vasakul tiival oli kahekorruseline tiibhoone. Peahoone taga laskusid trepid järveni, järve keskel lillepeenras oli marmorfiguur.

Tammiku häärber ja saarekesega tiik. Postkaarti näitas majaperemees.

Viimane omanik enne mõisate riigistamist oli Magnus Carl Ewald von Rennenkampff (1890-1930)
Tammiku mõisa ostis 1939.a. Voldemar Päts. Seal on käinud nii Nikolai kui Konstantin Päts. Mõis oli mõeldud riigimeestele vanaduspäevade veetmiseks. Siin suri koduarestis kirikuõpetaja Nikolai Päts 1940.a Vahepeal kuulus mõis Pätside suguvõsa liikmele. 

1948.a. hävines peahoone tulekahju tõttu, kuna üks ’’tark’’ proovis teise korruse koridoris tulistada tankirusikat, tulejuga süütas hoone. Hoone küll taastati, aga väga lihtsal kujul, midagi ei meenuta endist aega. Nõuka ajal kasutati korterelamuna, 1990. aastate lõpust asub siin hooldekodu, Väike -Maarja vallale kuuluv Tammiku Hooldekodu.

Tammiku hooldekodu  külg- ja tagafassaadi vaade

Tammiku hooldekodu esikülg


Tammiku mõisa häärber. Esifassaadi trepp, lahtine terass kõrgel soklil  1943.a. 


Tammiku mõisa peahoone esifassaad 2022.a

Mõisa üks säilinud kõrvalhoone on mõisa valitsejamaja. See on ehitatud nõlva peale.

Järve poolt vaadates on valitsejamaja kolmekorruseline

Üleval nõlval, peasissekäigu poolt on kahekorruseline

Meid võõrustati valitsejamajas. Väärikas meetripaksuste kiviseintega  maja vajab hoolt, veetrass ja kanalisatsioon uuendamist, kütteseadmed korrastamist, elektrijuhtmestik välja vahetamist. Kunagi kuulus maja metskonnale. Praegune pererahvas on usin ja töökas. Pesuvett tuuakse maja tagant järvest, õue on ehitatud kuivkäimla, elekter on majas, süüa saab teha elektripliidil. Kostitajad on külalislahked ja sõbralikud. Pakuti perenaise omatehtud marjaveini, mille üle võib õigusega uhke olla ja nimetada see majaveiniks.

Lahke pererahvas
Peremehe valdustesse kuulub saun, hobuste tall, laut. Hooldada on suur park, pargist saab alguse viiest järvest koosnev järvistu, maastik on reljeefne, kasvavad suured tammed, pärnad, saared. Kahjuks on paljusid saarepuid kimbutamas ohtlik seenhaigus-saaresurm, näha oli kuivanud okste ja ladvaga saarepuid.
Maja taga  on järv, kus sai kunagi ujumas käia

Tänasime sõpru toreda vastuvõtu eest, jätsime hüvasti ja sõitsime mõtlikult kodu poole. Rõõmustasime, et meie maalapp on väike nagu püksipaik teiste mõisavalduste kõrval. Eks siingi ole muret ja vaeva, aga jõudumööda tuleme toime.

Laupäeval käisime naabrinaisega veelkord Mädapea mõisaaias jalutamas. 

Mädapea mõisa peahoone tagafassaad


Nädalaga oli kogu pojengipõld jõudnud õide minna

On soe ja kuiv. Temperatuur muutub stabiilselt tõusvas joones , lubati 28-30°C . Eks siis kastame ja jahutame end. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar