Reis Järvamaale

 Tapa Buss korraldas 4.juunil bussireisi Kirna mõisa ja Käru muuseumi. Tulbimeri oli õitsemist lõpetamas, aga vaatamist jagus veel küllaga. Tulbiväljade loomine pargi põlispuude alla sai alguse  Nurmiko tuleõnnetusest päästetud tulbisibulatest. Mõisa omanik Reimo Lilienthal lõi Nurmikoga käed ja 200 000 tulbisibulat jõudsid Kirnasse. Talgute korras sibulad puhastati ja istutati abilistega mõisaaeda mulda. Sadade tuhandete tulbiõite ilu käib siin vaatamas aiandushuvilisi üle riigi, see  sündmus on nagu Hollandi kuulsa Keukenhofi lillefestivali Eesti versioon. Mõisa perenaine Tuuli Org on öelnud, et mõisas ongi kolm hooaega- suvi, talv, tulpide õitsemise aeg. Mõisakohvikus pakutakse aromaatset kohvi, küpsetisi. Et tükike mõisat kaasa võtta, saab fuajees väekaid meeneid osta. Ostuga saab toetada Kirna mõisa ja pargi arendust ning igapäevast korrashoidu. Pildid tulbiväljadest.

Inimesed tulevad Kirna mõisa otsima meelerahu, tasakaalu, heaolu. Kõigil külastajatel on võimalus tunnetada energiaallikate mõju mõisapargis erilise väega pinkidel. Pingid on nummerdatud. Kaasa saab võtta kaardi, kus on pinkide asukoht määratud ja kirjeldatud nende pinkide tervendav mõju.  Mingi võluvägi Kirna mõisas ehk peitubki. Võibolla tuleneb see võluvägi  sellest, et Kirna mõis ja park asuvad maakoore suure murrangulõhe kohal. Seda kinnitavad geoloogilised kaardid. Usk enesesse ja looduse väesse leevendab muret. 13.sajandil olevat asunud samas kohas klooster, kus pühenduti inimeste aitamisele.

Pargi kaart

Pinkide numbrid ja tervendav mõju 

Usaldasime oma intuitsiooni ja plaani,  käisime pargis ringi ning istusime erinevatel pinkidel.

Alaselja valude leevendamise pink

Tee alaselja valusid leevendava pingi juurde oli mustaks kõnnitud.

Leader meetmetest rahastatava remondiprojekti käigus taastati Kirna mõisa suure saali lagi, aknad-uksed,  saali  kohal olevad katusekonstruktsioonid restaureeriti.

Kirna mõisa saali lagi, stukk-kaunistuste taastamine ootab uut rahastust

Uhkete saalide kahhelahjude taastamine ootab oma aega, praegu on koht kaetud pildiga 

Tulpide ja lilleseadete näitus mõisa saalis

Lahkusime tervendatuna Kirna mõisast. Tegime ühe tiiru  Türi tehisjärve juurde. Tehisjärv on rajatud 1989-1992 Kirna kolhoosi veehoidla nime all Türi linna idaserva Pärnu jõe sängi. Tehisjärverajamise eesmärk oli linnalähedase maastiku ilmestamine ja liivarannaga ujumiskoha rajamine.

Järve keskel asub tehissaar. Teisel kaldal puhkeb maikuus mõneks nädalaks õitsele 15-aastane kirsiallee, 155 ilukirsipuuga. Kutsutakse kohalikuks sakura puiesteeks.

Türil sõime lõunat Vaksali Kohvikus. Pakuti kanakastet, rabarberikooki ja kohvi. Kohvikust jalutasime 5min kaugusel asuvasse Elise Aia taimemüügiplatsile. Elise Aed on Järvamaa suurim puukool, kus pakutakse püsililli, okaspuid, paljundatakse ja müüakse lehtpuid ja põõsaid. Eelmise aastal külastasime Retla külas asuvat Elise Aeda, kus taimi kasvatataksegi.

Elise Aed

Abikaasa juba teab kui kuskile aiandisse on minek, siis tuleb minust kaugemale hoida. Vastasel juhul peab jälle mingi palmiga puukoolist välja trügima nagu mitmel korral on juhtunud.😃

Üht-teist  jäi ikka näpu külge, palmi polnud

Järgmisena ootas meid  Resa Nukutoa perenaine, vabakutseline kunstnik, Resa Tiitsmaa.  Näitleja Klaudia Tiitsmaa on tema tütar. 

Nukumeister Resa Tiitsmaa

Naerusuine nukumeister tutvustas oma loomingut ja rääkis iga nuku juurde tema saamisloo või kuidas nukud on tee tema juurde leidnud. Ise ta nimetab neid karakternukkudeks, kõik nukud on ainukordsed ja isikupärased.

Onu, kes on leidnud oma Mona Lisa

Kassnaine

Kodukana, kes tahab Pariisi

Poeg, kes ei taha ema juurest lahkuda, sest ema küpsetab maitsvaid pirukaid

Noorpaar- mees roosas, daam sinises

Pildi maalis Resa ema, Resa tegi selle järgi nuku

Pabernukk-kaardid, kaardi tagumisel poolel õnnitluse kirjutamise koht. Kaarte saab seinale riputada.

Tänasime toredat perenaist  meeleoluka kohtumise eest. Palju häid ideid ja tegemisi edaspidiseks!

Kärude muuseum asub  Järvamaal Käru asulas. Püsinäitusena pakutakse vaatamiseks põnevaid lapsevankreid läbi ajaloo. Alguse sai muuseum sellest, et Aljona Suržikova pere ostis 2012.a.  Kärusse maja, kus leidis igasugu vanu asju, aga ka 1920.a. ja 1930.a. pärit kärud. Nii küpses idee teha Kärusse kärude muuseum. Eelmise aasta mais avati emadepäevaks Käru muuseumis kaksikute ja kolmikute vankrite-kärude näitus. 

Näitus mitmikute vankritest

,,Baby Jogger’’ kolmikute käru

Siin on kaksikute vanker. Kadrina kunagise vallavanema kolmikute vanker oli samasugune, ainult üks koht oli veel lisaks. Seda oli raske tüürida ja juhtida, aga võimaldas kolme lapsega korraga õues olla.

Kaksikute käru, kus lapsed istusid vastastikku

Üks vanim  kaksikute vankritest.

Eesti Vabariigi ajal oli vist  suurim lapsevankrite valmistaja Ed. Möllerson, 1939.a. eestindatud nimega Mart Möldre tehas valmistas 200 lapsevankrit. 1944-1985.a toodeti lapsevankreid Tallinnas  katse- ja remonditehases ,,Teras’’ . Venemaal algas lapsevankrite tööstuslik tootmine 1949.a. Valitsuse käsul toodi Saksamaalt saksa lapsevankri näidis, mida detailselt mõõdeti, uuriti. Selle alusel loodi esimene nõukogude lapsevankri mudel. Moskva oblasti  Dubneni masinaehituse tehas tootis sõjalennukeid, helikoptereid, rakette ja 1953.a. avati tsehhid ,,laste transpordi,, tootmiseks.

Teises majas oli kärude -vankrite näitus. Igast ajajärgust oli põnevaid leide. Kuidas ja kellelt need saadud on, seda peate ise vaatama, kuulama minema.

Sellises vankris on mindki viiekümnendate keskel sõidutatud. See vist ongi selle sõjatehase toode.

Sellises punaseruudulises ,,Terase’’ kärus on meie tütred ringi rallida saanud. Need vankrid olid suhteliselt suured. Mul on üks juhus meeles, kus jalutasime jõe äärde ja üle aastane laps mahtus koos väikese paarikuuse õega vankrisse magama. Hilisemalt istusid kahekesi lahtises kärus.

Kuna 1985.a.  lõpetas ,,Teras’’ lapsevankrite tootmise, siis tuli kuidagi ja kellegi tutvuse kaudu hankida kasutatud või päris uus Saksa DV-s või Tšehhoslovakkias toodetud vanker. Pojale saigi üks hästi hoitud ,,Zekiva’’ ostetud. Pildil esimene mudel on sellele sarnane, ainult meil oli rohelist värvi. Vanker oli vastupidav ja sai edasi  müüdud.

Üks omamoodi ime oli lahtikäiv ja kokkupandav vanker.

Kui vanker sai kokku kangutatud, siis viimaseks lükati arvelaud ka ette😃 See abivahend oli mõeldud bussiga või rongiga reisimiseks, et hea kaasa pakkida. Kui lapse ja selle disainiimega bussist välja tuldi ja hakati vankrit lahti ’’keevitama’’, kuhu siis laps seni pandi.

Käimisraam

On üks huvitav nõukaaegne leiutis. See oli mõeldud alla aastavanusele lapsele tugiraamiks, kes seisis, aga käimisega veel hästi hakkama ei saanud. Panid lapse jalad ees sisse ja siis ta ukerdas seal edasi -tagasi kuni rattad jäid vaiba serva taha kinni. Saaremaal üks tuttav tõi meile korraks proovida. Vanim tütar õppis kiiresti selle abil liikuma. Kui kuhugi kinni jäi tõstis raami hopsti üle uksepaku ja veeres edasi. Arenes tasakaal ja kukkumise hirmu polnud😉

Selline suvekäru oli meil ka. Rattad jäid kogu aeg kuhugi vahele või taha kinni.

Nukuvankrite nurk

Muidugi on vankrid olulised asjad, et nende abil oleks mugav ja turvaline lastega liikuda. See külaskäik pani meenutama, kuidas esivanemad ja me isegi piiratud valikutega toime tulime. Käru vallas on tore traditsioon, et vastsündinud saavad kingiks väikese nukuvankrikujulise hoiukassa. 

Ekskursiooni lõppvaatus oli Paluküla Hiiemägi, mis on Loode-Eesti kõrgeim tipp. Kõrgus merepinnast 106 m. Tekkinud on viimase jääaja lõpul mandrijää taandumise tulemusena. Terviserajad ootavad loodusesõpru aasta läbi. Oijah, mind nad jäävadki ootama.

Taamal paremal Paluküla Hiiemägi

Sellega said seiklused seigeldud ja vaatamised vaadatud. Ilm oli meiega ühel nõul, kui olime bussis või kuskil toas, siis sadas, kui pidime õues liikuma, siis paistis päike. Tagasi jõudsime õhtul poole üheksaks. Kukk kandis ette, et nemad pidid üksi kanadega oma toidukaussi vareste ja siilide eest kaitsma, peremeest mitte kuskil. Vedasime end voodite ligi ja uni oli kohe tulemas.  Kuhugi võiks ju veel minna😊