Juubelil

 Suur Vend, kes seisab kui mastimänd oma pere ja tõekspidamiste eest, on aegade jooksul tuules nii karastunud, et niisama lihtsalt elus alla ei anna. See Vend kutsus oma 60. sünnipäevaks lähedased sugulased, pikaajalised sõbrad, parimad kolleegid kokku. Pole ammu näinud niipalju häid inimesi ühe pika laua taga sentimentaalselt juttu vestmas ja peo peremehele õnnesoove laulmas. 

Meie reis algas koos poja perega Kadrinast. Peremees turgutati taastusravis nii üles, et suudaks Saaremaa reisi ja peoõhtu vastu pidada. Laupäeva hommikul kell kümme startisime, autode rivis pressisime endid kella ühese praami peale. Tütre pere  tuli Tallinnast, praami peal saime kokku. Lapsed said  mängunurgas turnida.

Tõllu mängunurk

Sünnipäeva tähistamine vajab head planeerimist. Kõigepealt tuleb leida selline koht, kuhu külalised laua taha ära mahuvad ja  tantsuruumigi jääb. Live-muusika saatel on mõnus tantsu lüüa, mis on ühe korraliku peo oluliseks osaks. Asutus peaks pakkuma kõike ühe ürituse jaoks- toitlustust, meelelahutust, võimalust muusikat teha. Kuna sugulased elavad Eestimaa eri paikades, siis on oluline selline peokoht, mis pakub ööbimisvõimalust. Lähedale ja tasuta parkimine on määrava tähtsusega, sest mõni saabub pika sõidu tõttu hiljem, mõni peab  jällegi varem lahkuma. Vend leidiski sellise koha Kuressaares- SPA Hotell Meri. Hotelli tubade rõdult avanes vaade 

Kuressaare lahele

Piiskoplinnusele

Hotelli jõudsime paar tundi varem enne peo algust. Saime korraks selga sirutada ja nina puuderdada.

Pidusse minek

Esimese korruse pidusaali aknast saime vaadata vett nii enne kui ka pärast päikeseloojangut. Pärast õnnitluste, kingituste üleandmist ja lauda istumist tänas  Juubilar heldimusega oma õnnitlejaid. 

Juubilar😊

Pikk laud ulatus ühest saali otsast teise. Laud oli söökidest-jookidest lookas, pakuti liha, kala, köögivilju, erinevaid salateid. 

Külmlaud oli valmis kaetud, sooja toitu sai ise valida

Kui pidulistel oli praad söödud, läks tantsimiseks. Oli selline üldrahvalik pidu,  ühes taktis liikumine.

Ümberringi olid rõõmsad näod ja noormees pidas tantsu lõpuni vastu

Silmis ja jalgades on tantsurõõm

Eesti mehest kasvab tantsulõvi

Kui väimees tantsima võttis, kus ta siis laulis kõva häälega kaasa ,,Oh, milleks meile vaja seda ämmamoori maja, selle pummeldame maha, lähme metsa elama!’’ No, oodaku vaid! Tantsusettide vahel jätkus tegevus mängunurgas.

Üks alla meetri mees ja teine üle kahe meetri mees legotavad

Vend tegi pidulauas tutvustamistiiru, kus rääkis, kuidas ta oma külalistega seotud on. Nii noorema kui vanema põlvkonna esindajad said teada, kes on ,,Sinu uus sugulane’’ . Meil on alati rõõmus elevus hinges kui kohtume oma sugulastega, kellega seovad meid ühised esivanemad, kaunid mälestused, naljakad juhtumid ja põlvest-põlve räägitavad  suguvõsa lood. Ja neid pole vähe!

Näiteid.

Kui mingi hädapärane töö on mitmete asjaolude tõttu edasi lükatud, siis on meil üks siseringi nali mamma Agneselt:,, Hommikust saati käsk kätte antud, ikka pole saan'd tehtud! ’’

Mamma Agnese kärsitu küsimise peale, mis autol viga, et seisma jäi, vastas papa Volli: ,,  Läheb aega, süüde on keerdunud ümber väntvõlli.’’

Tädipoeg ja tema kaks järelpõlve😊

Juubilar oma Printsessi ja tema kaaslasega

Juubilar ja Madam

Olgu, selle tantsu ja lauluga kuidas on, aga torti peab sünnipäeval saama. Juubilar käis pärast Lõvipreili meeldetuletamist köögis rääkimas, et on tordi aeg. Tordid toodigi lauale. Ja sinna nad seisma jäid. Peolised käisid imetlemas ja suud vesistamas, pilti tegemas, kohvitassiga ümber laua tiirutamas.

Lõpuks Lõvipreili kannatus katkes, ta hindas olukorra tõsidust ja sai aru, et vanaema on nii väärikas peoline, kes julgeb oma vennale märkuse teha tordi lahtilõikamata jätmise kohta. Vend läkski naerulsui torti lõikama ja jagama.

Hommikul söögilauas selgus, et üheksa-aastane piiga oli kannatlikult tordi jagamise juures seisnud ja siis endale number üheksat nõudnud. ,,Mina olen üheksa-aastane ja ma palun seda lõiku endale.’’ 

Nr 9 tordil😊

Olime püüdnud oma vanadust igasugu viguritega petta, aga lõpuks väsimus sai võitu ja läksime hotellituppa puhkama. Viis tundi sõitu ja viis tundi pidu niitsid jalalt. 

Pärast pidu ärgates  oli silme ees niiii hall, et ei uskunud oma silmi. 

Piiskoplinnus oli pihta pandud

Saime luud-liikmed käima ja läksime hommikusöögile. Hommikul piinas teadasaamise haigus nii kõvasti, et kuulasime Printsessi üle, kuidas pidu edasi läks ja millega lõppes. No, lõppes hästi, kõik jäid ellu😊! Hommikul said varasemad ärkajad basseinis ja saunas käia. Hommikubuffet valik oli rikkalik. Pühapäevahommikused uudised said jagatud, sünnipäevalaps tänatud kiiduväärt olemise eest, asusime koduteele. Saime 12.00 praami peale.

Meie ees ja peade kohal oli üks kõrge valge sein. Ümberringi oli udu nii tihe nagu oleks lambavilla sisse peitunud. Tragimad käisid kinnitust saamas, et jäämäge ees pole. Usaldasime kapteni valitud faarvaaterit, randusime ikkagi Virtsus😊   Jõudsime õnnelikult kohale, poja pere sõitis pühapäeva pärastlõunal edasi Tartusse oma koju.

Pidu oli nii vägev, et blogijana pidin nädal aega mõtteid koguma. Aitäh Sulle vennaraas!

Õnne ja õnnestumisi, tugevat tervist Juubilar!