Igas sadamas ... sama pruut

Kui saarlastel tuleb kihk mere äärde sõita, siis tuleb sõita. Tänavune aasta on  ka mereaaasta. Kohvitermos ja võileivad kaasa, soojalt riide ja teele. Esimene mererand kuhu suund võeti oli kapteniküla Käsmu, mis on esmakordselt mainitud 1453 aastal. 1930. aastatel elas 100 pere kohta 62  laevakaptenit, lisaks muid laevaameteid pidavaid inimesi. Uhked puust majad, hoolitsetud aiad, rahulikud inimesed, selge vesi on ilus silmale ja meelele. Astusime sisse   Käsmu Meremuuseumi, mis koosneb Aarne Vaigu kogudest.

Käsmu Meremuuseum asub tsaariaegses piirivalvekordoni hoones

Fuajees võttis meid vastu majaperemees Aarne ise, kes ülikooli õpingute ajal kogus tuntust laulmisega kultusansamblis ,,Rajacas’’. Meid lubati lahkelt ringi vaadata. Fuajees olid stendid, mis käsitlevad Eesti Vabariigi tekkelugu ja vanad merekaardid. Vaadata on Neugrundi meteoriidikaatrist välja lennanud tükk graniiti.

Neugrundi meteoriidikraatri tekkelugu

Järgmisena külastasime Kalapüügituba, kus oli väljas kalapüügi ja hülgejahiga seotud esemed. Näha oli  kõike alates ahingukollektsioonist kilukarpideni. 

Osa ahingukollektsioonist 

Keskel Saaremaalt pärit ahing kivise põhja jaoks. Pikemad kivikaitsepiid kaitsevad kidaga piisid kivide vastu murdumast.

Edasi tuli Meresõidutuba, kus on kapteni ja pootsmani töövahendid, laevaehituseks

 erinevad saed, höövlid, santsukastid, reisivakad, laevamudelid, kursi ja asukoha määramise abivahendid, laevakompassid.

Meresõidutuba

Meresõidutuba

Merendustoa südameks on mängulaev, kahemastiline kuunar, mille ehitas Käsmu kapten Gustav Kristenbrun oma poja Hannesele. Laeva mudeli pikkus 1350mm ja  kõrgus 1100mm.

Kunstitoas korraldatakse seminare, seinal karismaatilise Aarne Vaigu enda maalitud meremaalid ja vanim veesõiduvahend haabjas.

Fuajeest vasakut kätt asub Galeriituba, kus on sõprade-kunstnike, fotograafide loomingut, keraamilised kalateemalised lauanõud. Selles toas on mitmed laevamudelid.

Traallaeva mudel

Muuseumi loojaga sai pikemalt vesteldud erinevatest kalapüügivahenditest ja angerjapüügist. Seenevana koolivend viitseadmiral Tarmo Kõuts on aidanud muuseumi heale käekäigule kaasa. Muljetest tulvil astusime õue päikese kätte. Kapteniprouatuba jäi seekord nägemata.

2013 aasta suvel sai Käsmul  tähistatud ajalooline laevaehitusplats. Siin Kaevu valgamas on valminud kahemastilised purjelaevad ,,Toudar’’ 1892, ,,Polaris’’ 1899, ,,Edmund’’1900, ,,Adina’’ 1901, viikinglaev ,,Aimar’’ 2010.

Purjelaevade nimetahvlitega rändrahn, mida valvab  nõukaaegne tsemendist kits

Taamal 15m kõrgune remonditud piirivalvetorn. 50 aasta jooksul ei lahkunud sealt piirivalvur ei ööl ega päeval, jälgiti ,et keegi Nõukogude Liidust vehkat ei teeks.

Käsmu tuletorn

 Käsmu tuletorn ehk tulepaak ehitati annetustest 1892 aastal, see on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornidest. 

Mina kivikuningas,  sina ......

Mererannas asub suur rändrahn Majakamäe kivi. 

Uue Käsmu sadama planeering tekitab segadust. Keskkonnaameti poolt Vihula vallavalitsusele saadetud kirjas seisab ,,Arvestades Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitseeesmärke Käsmu külas, tuleb uushoonestus detailplaneeringualal kavandada ühekorruselisena, viilkatusega  maksimaalse kõrgusega 6,5m ja arhitektuurselt lahenduselt sobilikuna piirkonna miljöösse.’’

Muuseumi õue peal kasvas huvitav taim, mis oli üle 2,5 meetri kõrge ja erilise õisikuga.

Sahhalini konnatatar

Edasi jätkus sõit Võsu sadamasse. Pikki aastaid ei olnud Võsu lähipiirkonnas korras sadamat, see takistas nii rannakalapüügi kui ka turismi arengut. Võsu sadam avati eelmise aasta juunikuus. Sadamateenuseid osutatakse alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele. Väikesadam ongi mõelud väikelaevadele. Sissesõidutee väikseim sügavus on 1,5meetrit.

Vaade Võsu sadamale

Pikniku pidamas Võsu sadamas

Ilm oli päikseline, soe ja tuulevaikne, mõnus sügisilm. Seenevana sai kohvitada ikka sama dantega, pärast kohvitamist jätkati sõitu. 

Vergi sadamasse saavad siseneda alused süvisega 3m, alla 24 meetrise kogupikkusega veesõidukid  Vergi sadam on tuntud mereturistidele, peamiselt on Soome mereturistid. Sadama kõrts pakub söögik värsket kohalikku kala, maja saab reserveerida pidudeks ja muudeks üritusteks.

Vergi sadam

Vergi Sadamakõrts päikesepaneelidega

Vergi sadamas ikka see tuttav roosa jope

Mere äärt pidi sõites jõuti Altja kalurikülani. Mööda külateed saab jalutada võrgukuurideni neemel, sealt avaneb kaunis vaade merele. Tagasi tulles oldi nii väsinud,et Altja  kõrtsist tehti sõidu pealt üks pilt ja siis koju tagasi.

Altja kõrtsihoone

Koju tagasi jõudsime päris tööpäeva lõpuks. Kodupaigas ringi sõitmine oli hinge kosutav ja vaimu ergastav.

Järgmine päev oli samuti tuulevaikne ja päikseline. Jätkasime sadamatuuri. Eesti maalilisel põhjarannikul paikneb Eisma sadama. Sõna otseses mõttes otsisime sadamat, sest tee pealt ei näidanud ühtki viita sadama suunas. 

Tutvumine eeskirjadega

Eisma sadam avati augustis 2013. Sadama eesmärgiks on arendada keskkonnasäästlikku rannakalapüügi turismi. Toimunud on merepääste demonstratsioon, veel on korraldatud purjetamise algõpet, purjetamislaagrit. Eisma sadamahoonel on ebatavaline arhitektuur, mitmekesine ruumide valik, kuid ööbimisvõimalused majas puuduvad.

Eisma sadamahoone

Sadamateenuseid osutatakse alla 24 m alustele, 1,5m süvisega, 2,3m laiusega. Slipi kasutamise võimalus. Kail on  vee- ja elektrivarustus. Reo- ja pilsivee  ning olmeprügi vastuvõtt.

Eisma sadam,  taamal idamuul ja põhjamuul, ees slipp