Tartuga on seoses õpingute ja tööl käimistega omad mälestused. Tudengina sai teatris tihti käidud, samuti Vanemuise väikeses majas. Ööl vastu 26.septembrit 1978 süttis Vanemuise teatri väike maja, väidetavalt sai tuli alguse lohakast keevitusest. Kaunis teatrimaja sai tulekahjus rängalt kannatada ja taastamine lõppes 1990. Viimane etendus, mida vaatamas käisime selles majas, oli Noorsooteatri külalisetendus ,,Godot'd oodates’’ Sulev Luigega peaosas.
Ega rohkem ei olegi meeles sellest neljakümne aasta tagusest etendusest, et see Godot ei jõudnudki kohale. Nüüd elukogenuna saan aru, et millegi ootamine ongi elus normaalne seisund.
Mälestustes oli teatrimaja väljast kreemikas-valge, seest karmiinpunase riidega kaetud jalutuskoridorid, garderoobid, punased toolid saalis. Kui poeg abikaasaga oli sõidutanud meid teatri ette, siis esialgu ei tundnud ma maja äragi. Viimane remont lõppes 2014. aastal.
Esimesel korrusel on suur ovaalne saal, rõdukorrusel on poolkaarekujuline rõdu. Looži ja rõdude väliskülgi kaunistavad akantuslehed ja rosetid, saali seinu kattev käsitsi maalitud tapeet oli tuttav. Toolid saalis olid tumeda riidega kaetud.
Sulev Luik ,,Godot’d oodates’’
Ega rohkem ei olegi meeles sellest neljakümne aasta tagusest etendusest, et see Godot ei jõudnudki kohale. Nüüd elukogenuna saan aru, et millegi ootamine ongi elus normaalne seisund.
,,Vanemuise’’ teatri väike maja enne viimast remonti
Mälestustes oli teatrimaja väljast kreemikas-valge, seest karmiinpunase riidega kaetud jalutuskoridorid, garderoobid, punased toolid saalis. Kui poeg abikaasaga oli sõidutanud meid teatri ette, siis esialgu ei tundnud ma maja äragi. Viimane remont lõppes 2014. aastal.
Vanemuise teatri väikese maja valge värvi taustal on mustade prantsuse rõdudega kaunistatud aknad.
Publikualal on ringi ehitatud koridorid, kaarjad seinad on osaliselt maha lõhutud, nii et päevavalgus paistab koridori. Värvigamma on sini-must-valge.
Rõdu ja loož väikeses majas
,,Müller peab lahkuma’’
Südikat õpetajat mängis Elina Reinold, väga tugev esitus. Tanel Saar, kes õpilasena oli Tapa Gümnaasiumi kooliraadios tegev, sai lapsevanema rolliga tõetruult hakkama. Olles ise kolme lapse ema, töötanud õpetajana, siis väga suuri üllatusi ei tulnud. Lastevanemate koosolekuid on küll igasuguseid nähtud, kuid nii kirglikke pole ette tulnud. Aga küsimus jäi õhku: kuidas oleme panustanud oma laste akadeemilisse ellu (lasteaiast doktorantuurini)?
VAT teatri etendustest meenub veel üks kooliteemaline näidend ,,Klammi sõda’’(2007.a), kus Marika Vaarik tegi superrolli õpetaja Klammina. Kui esialgu suhtusin eelarvamusega sellesse, kuidas näitleja õpetaja hingeelu ära tabab, siis rolliesituses ei pidanud pettuma. Kui Marika Vaarik pöördus publiku poole, kes mängis boikoteerivat klassi, siis ei tekkinud kordagi seda mõtet, et klassi ees ei seisa õpetaja. Sisu lühidalt. Õpetaja Klamm seisab klassi ees, kes on kuulutanud talle vaikimisboikoti, sest ühel kaasõpilasel jäi puudu üks vajalik ainepunkt, et pääseda ülikooli. Õpetaja ei nõustunud hinnet muutma ja õpilane sooritas enesetapu. Kaasõpilased arvavad, et õpetaja on selle eest vastutav.
Ma ise õpetajana oleks vist sellest koolist lahkunud ja jätkanud mujal ametis.
Blogimaailmas on üks õpetaja julgenud oma mõtteid ja tundeid väljendada blogis
koolmeisterdaja.blogspot.com
Üks nostalgilne jalutuskäik ja lõunasöök majas, mille lähedal oli seitsmekümnendatel Seenevana töökoht.
Aleksandri tänaval
Õlle Tares
Tartu raudteejaamas rongi oodates vaatasime Maria Kilgi fotonäitust ,,Tartu Hiinalinna aiamaad’’
Kanad ;)
Hea blogi!
VastaKustuta