Detsembri algus on hea aeg jõulumeeleolu loomiseks. Väliste jõulutulede üles riputamiseks ja tuppa aknalauale kompositsiooni seadmiseks.
Madal päike on vaksajagu kõrgemal kaugest metsaservast. Valge aeg vilgatab korra silme eest läbi ning otsas ta ongi.
Päev saab nii ruttu läbi, et pole aega mõtetki lõpuni mõelda. Lindude toitmisega on algust tehtud. Roosid kuuseokstega kaetud ja mõned oksad tuppa toodud.
Päev saab nii ruttu läbi, et pole aega mõtetki lõpuni mõelda. Lindude toitmisega on algust tehtud. Roosid kuuseokstega kaetud ja mõned oksad tuppa toodud.
Lõngakerad on välja otsitud ja kudumisega hooga pihta hakatud. Hoog oli nii suur, et ei märganud kui kudusin lapselapsele kaks vasaku käe labakinnast. Kui olin lollusest aru saanud ja kõva häälega vandunud, siis mees lohutas, et nüüd on võimalus kaks parema käe labakut kududa nagunii saavad ühed lumega märjaks, siis hea teised kuivad võtta😉. Kinnaste kudumiseks oli noor preili mulle ette andnud mustri, millised ühed labakud peavad välja nägema.
Kinnaste kätte saamisel tegi tütretütar õrna ja helde näo pähe ning tänades kinnitas, et need kindad meeldivad talle täitsa rohkem kui tema joonistatud muster oli. Vot selline upakile ajav kiitus!
Detsembri neljandal päeval sõitsime kodunt terveks päevaks ära. Käisime Rakveres jõulukinke otsimas ja pakki Islandile saatmas. Küll see rahvas sibas edasi-tagasi, risti-põiki päise päeva ajal nagu polekski tööd teha. Kolasime poodides ja jõudsime jõulutunneli altki läbi jalutada.
Keeled välguvad hammaste vahel ja käed keerutavad ketast. Jutuvada on poole tihedam kui kodus toimetades.
See kedra peal ketramine pole nii kerge midagi. Kere tõmbus pingule ja särk leemendas seljas kui potsikuga valmis sain.
Linnas käies tuleb kõik asjatoimetused läbi mõelda. Panka minekuks sai auto maa-alusesse parklasse jäetud. Tagasi tulles olin nii kangesti oma mõtetesse jäänud, et ei leidnud autot üles. See oli kadunud nagu laps laulupeol, ei tulnud signa kutse peale ka välja. Jõudsin vaid mõelda, hea et rahakott kaasas on, saab bussiga koju sõita.
Peale kolmandat ringi leidsin oma väiksekese üles. Hea, et üksi olin, selle häbi eest oleks tahtnud kuskile sügavale varju pugeda. Eemalt vaadates oleks nagu auto ja lapsevanker kõrvuti pargitud. Uskuge, ma mahun sinna väiksemasse täitsa lahedalt istuma.
Detsembri teise nädala keskele oli plaanitud Tallinnna sõit. Lõvisüdamete ema läks pidulikule õhtusöögile, me saime lastelastega piparkooke küpsetada ja glasuurida. Noormees tuli kooriproovist koos sõbraga, kes ühines meie töötoaga. Ühiselt lauldi ,,Põhjamaa,, laulu😊, päkapikkudest sai niisama juttu räägitud. 9.dets oli ,,Estonia’’ poistekoori kontsert Metodisti kirikus, kus mõlemad poisid esinesid.
Loomakujulised piparkoogid kerkisid ühtlaselt priskeks. Tüdrukuke arvas, et nii ongi õige, sest lahjad lehmad ja hobused ei meeldi kellelegi.
Veel juhtis ta tähelepanu sellele, et vanaema paneks plaadile nii vasaku kui parema jala sokid, sest muidu juhtub nii nagu kinnastega, kõik on vasaku jala omad.
Pärast küpsetamist oli sisemised reservid kulutatud ja proovisin pikutada. Lõvipreili oli kaastundlik ja julgustas mind puhkama: ,,Vanaema, ma tean, et sa oled nii vana, et kui sina noor olid, siis ei olnud autosidki veel olemas’’. Mühatasin, et mõned ikka olid. ,,Ei olnud! Emme rääkis, et te käisite mootorrattaga seenel ja marjul’’. Tõde seegi.
Eelmisel nädalavahetusel käis poeg külas. Ma olin Kadrina OTT-st ühe küüliku tellinud ja nüüd oli sobiv päev küülikupada ahju pista. Kolme tunni pärast sai ahjupraad valmis. Liha oli küps ja maitsev. Etteruttavalt peab ütlema, et kui juba kolmandal päeval veel küülikurooga pakkusin, siis mehed vaatasid kõhklevalt ringi ega nüüd sabatutt taha kasvama hakka.
Viimasel ajal on selle elektripliidiga erinevaid viperusi ette tulnud. Pool plaati piparkooke kõrbes ära, pool jäi pehmeks. Ülemistel plaatidel ei saanud temperatuuri reguleerida, üks ei läinudki õieti soojaks.
Sai jõuluvana abimeestele vihjeid antud, et uut pliiti oleks vaja. Jõulumehel oli seekord suur saan ette aetud, sinna mahtus uus pesumasin ka peale. Kodus olid teadjad mehed platsis, aitasid pliidi ära ühendada ning paika panna.
Vana pliit ühendati lahti ja sealt tuli üks küpsenud hiir välja. Peremees targutas, et sellest ühest hiirest oleks kahele mehele lõunaks tõesti väheks jäänud.
Keraamilisele pliidile tuleb nüüd uued potid ja pannid muretseda. Vanad on mõlgilised ja oma aja ära elanud nagunii. Aga piparkoogid tulid uuest ahjust kohe glasuurituna😉
Pesumasina ühendamine jääb järgmiseks korraks. Laupäeva õhtul oli saun ja lõõgastumine. Selline tunne nagu oleks minijõul olnud, kingid ja söögid koduses ringis. Islandilt oli kommipakk ka kohale jõudnud😊Ükskord tuleb see päev ka, kus oma vanust ja seniilsust enam ühegi viguriga ei varja.
Detsembris on temperatuurid olnud pluss poolel. Kanad käivad õues ja kasvuhoones jalutamas. Kass valvab kanu omaniku pilguga. Üks uus hallvares kontrollib olukorda kreegipuul. Üks suu jälle peres juures. Mul tuleb nüüd suurem kohvikann kapist välja otsida, see lind sööb ju sama toitu mis meist ja kanadest üle jääb.
Soovime tervist ja hingerahu kõigile!
All vasakul on ette antud muster, paremal kaks vasakut kinnast, üleval õige kindapaar
Jõulutunnel
Korra nädalas saame keraamikanaistega kokku.
Keeled välguvad hammaste vahel ja käed keerutavad ketast. Jutuvada on poole tihedam kui kodus toimetades.
Linnas käies tuleb kõik asjatoimetused läbi mõelda. Panka minekuks sai auto maa-alusesse parklasse jäetud. Tagasi tulles olin nii kangesti oma mõtetesse jäänud, et ei leidnud autot üles. See oli kadunud nagu laps laulupeol, ei tulnud signa kutse peale ka välja. Jõudsin vaid mõelda, hea et rahakott kaasas on, saab bussiga koju sõita.
Suur Mersu on minu auto koha peale parkinud! Päriselt või!?
Detsembri teise nädala keskele oli plaanitud Tallinnna sõit. Lõvisüdamete ema läks pidulikule õhtusöögile, me saime lastelastega piparkooke küpsetada ja glasuurida. Noormees tuli kooriproovist koos sõbraga, kes ühines meie töötoaga. Ühiselt lauldi ,,Põhjamaa,, laulu😊, päkapikkudest sai niisama juttu räägitud. 9.dets oli ,,Estonia’’ poistekoori kontsert Metodisti kirikus, kus mõlemad poisid esinesid.
Piparkoogimeistrid
Vasaku ja parema jala sokid lähevad küpsema
Pärast küpsetamist oli sisemised reservid kulutatud ja proovisin pikutada. Lõvipreili oli kaastundlik ja julgustas mind puhkama: ,,Vanaema, ma tean, et sa oled nii vana, et kui sina noor olid, siis ei olnud autosidki veel olemas’’. Mühatasin, et mõned ikka olid. ,,Ei olnud! Emme rääkis, et te käisite mootorrattaga seenel ja marjul’’. Tõde seegi.
Eelmisel nädalavahetusel käis poeg külas. Ma olin Kadrina OTT-st ühe küüliku tellinud ja nüüd oli sobiv päev küülikupada ahju pista. Kolme tunni pärast sai ahjupraad valmis. Liha oli küps ja maitsev. Etteruttavalt peab ütlema, et kui juba kolmandal päeval veel küülikurooga pakkusin, siis mehed vaatasid kõhklevalt ringi ega nüüd sabatutt taha kasvama hakka.
Viimasel ajal on selle elektripliidiga erinevaid viperusi ette tulnud. Pool plaati piparkooke kõrbes ära, pool jäi pehmeks. Ülemistel plaatidel ei saanud temperatuuri reguleerida, üks ei läinudki õieti soojaks.
Sai jõuluvana abimeestele vihjeid antud, et uut pliiti oleks vaja. Jõulumehel oli seekord suur saan ette aetud, sinna mahtus uus pesumasin ka peale. Kodus olid teadjad mehed platsis, aitasid pliidi ära ühendada ning paika panna.
Vana pliit ühendati lahti ja sealt tuli üks küpsenud hiir välja. Peremees targutas, et sellest ühest hiirest oleks kahele mehele lõunaks tõesti väheks jäänud.
Keraamiline pliit Hansa
Kodused piparkoogid.
Detsembris on temperatuurid olnud pluss poolel. Kanad käivad õues ja kasvuhoones jalutamas. Kass valvab kanu omaniku pilguga. Üks uus hallvares kontrollib olukorda kreegipuul. Üks suu jälle peres juures. Mul tuleb nüüd suurem kohvikann kapist välja otsida, see lind sööb ju sama toitu mis meist ja kanadest üle jääb.
Soovime tervist ja hingerahu kõigile!
Ilusat jõuluootust
Rõõmus ootus! Kauneid jõule!
VastaKustuta