Jaanipäev

 Jaanipäev 24. juuni on iidne suvepüha, jaanilõke süüdatakse jaanilaupäeval 23. juunil. Sel aastal oli pikalt kuiv olnud ja juba arutati, kas lubada jaanituld teha. Õnneks sadas  22. juunil nii palju vihma, et maa sai korralikult kastetud ja lõkkeid võis süüdata, jälgides ohutust. Enne jaanipäeva oli paras aeg saunavihtasid teha. Kasevihtade mõnusat lõhna oli terve maja täis.

22.06.2023 vihmasadu

Poeg võttis naise ja poja toeks ning koos tuldi maale jaanipäeva pidama. Pärast lõunat küpsetasime šašlõkki, istusime kenasti õues laua taga, sõime pojapere poolt kaasatoodud kartulisalatit ja mekutasime jaanijooke. Vahepeal läks juba õhtuks. Noorpere suundus Kadrina laululava juures toimuvale jaanitulele, kus meeleolu lõid Koit Toome Bänd, Meie Mees, Rõõmusbänd. Rahvast oli palju liikumas. Autode rivi ulatus raudtee äärde. 

Noorperemees sõitis kohale jalgratta turvatoolis😊

Jaanilõke

Meie vanaperemehega tiksusime  naabriperega kohalikul lõkkeplatsil. Tuul oli sellisest suunast, et kandis lavalt kostvad lauluhääled meieni. Enne südaööd tulid noored suurelt peolt tagasi, kus said nautida sõpradega mõnusat koosolemist ja suhtlemist.

Kevadel kokkukorjatud õunapuuoksad, mis said kuuseheki taha kuivama ja hoiule viidud, tuli nüüd lõkkesse vedada. Poeg sai seda oksarisu ligi tund aega vedada ja naabri väimehe abil ära põletada. Esmaspäeva varahommikul tuli traktor ja niitis kuuseheki taguse siledaks.

Kuuseheki tagune 

Meie kasetukk

Jaaniöö möödus, päike tõusis, pere ärkas. Ilm oli ilus, päike paistis, tuul puhus vaikselt. Väikemees kontrollis pere valmisolekut õueminekuks. Liivakast, jooksuratas ja  pall olid ootamas.

Palliga margareetade vahel

Jooksurattaga nii lihtsalt ei läinud, ratas ei veerenud nii nagu poisike soovis. Eks iga mees peab täpselt teadma, mis ta jonn väärt on. Küll see ratas saab ükskord dresseeritud😊

Saaremaalt tõime kunagi kreegipuud, kreegivõsa tuleb ära niita, sest vastasel juhul on kogu aed kreegivõsa täis.

Kreegivõsa niitmine

 Kui kreegivõsa sai likvideeritud, siis pilt sai kohe palju avaram, viinapuud saavad nüüd oluliselt suuremas koguses päikesepaistet.

Sulelised uudistamas

Kukk ja kirju kana

Ilm oli super õues lõunatamiseks. Jaanisööke jagus mitmeks päevaks. Maasikaid sai peenralt noppida, kasvuhoonest sai varast porgandit, tomatid hakkavad  punaseks minema.

Jaanipäevaks punaseks😊

Laupäevaõhtu lõppes  saunaskäiguga, mille juurde kuulus värske kaseviht. Saunalised nohisesid magusat väsimust välja pühapäeva hilise hommikuni. Hommik oli vihmane. Ema ja pojakene panid pead kokku ja läks joonistamiseks. Pärast lõunasööki sõitsid tartlased koju tagasi. 

Ema abistamas

Jaanipäev ei olnud ainult  ühine vorstisöömine lõkke ääres.  Oli tore kogemus ja ilus mälestus oma armsakestega.

Täna on seitsmemagaja päev. Kui sel päeval sajab vihma, siis võib sadada ka järgmised seitse päeva või nädalat. Ei sadanud midagi.

Kuumalaine juunis

 Mida kõrgemalt ja pikemalt päike käis, seda palavamaks päevad läksid. Soojalaine jõudis juuni keskel kohale. Täna oli sooja juba kohati kolmekümne kraadi juures. Vihmakraanid on kinni keeratud ja punnid ette löödud. Püsikud õitsevad, muru kuivab, siilid otsivad juua, kanad siblivad, vihmuti töötab. Oleme rakendanud kõik veenõud ja abinõud, et köögiviljaaed elus hoida. Kasvuhoonel hoiab peremees silma peal, paagist sooja veega kastetud tomatid-kurgid-paprikad saavad kosutust.

Kanad siblivad jalge alt maa lagedaks.

See on ikka õige, et kana muneb nokast ja lehm lüpsab suust. Paremaid palasid käiakse peost nokkimas.

Õhtul kui õrrele lähevad, siis kõik tahavad häält teha. Kes tahab peremehelt kiitust saada, kes tahab midagi ära kaevata, kes on vale sõbranna kõrvale sattunud. 

Siilid otsivad juua

Kasvuhoones tomatid viljuvad, mõne kurgi oleme ka saanud.

Kodumaine tomatisort  ’Malle’

Varajane kurgisort ’Adam’

Kasvuhoones kasvatame veel pea- ja lehtsalatit, tilli, murulauku, talisibulat, basiilikut, lehtpeterselli, varajast porgandit ’Amsterdam’

Abikaasa erihobi on viinapuude eest hoolitsemine. Kaks viinapuusorti kasvab kasvuhoones.

Suurte marjatarjadega, rohekaskollane, magus sort ’Aljošenkin’

Siniste ümarate õhukese kestaga viinamarjadega sort ’Kuzminskii sinii’

Aiamaal kartul, porgand, kapsad, sibul saavad hakkama. Vihmutamine aitab taimedel hinge sees hoida, aga  umbrohi hakkab ka kohe pead tõstma😊

Maasikad on punased, tulised, väiksed ja magusad.😊

Eelmisel sügisel istutatud taimed annavad esimest saaki

Püsikud pakuvad õiteilu. Sel aastal ei ole suvelillede ära kärsatamist ette võtnud. 

Täidisõieline varajane pojeng  ’Rubra Plena’

Roosa täidisõieline  pojeng ’Edulis Superba’

Täidisõieline pojeng ’Festima Maxima’

Lõhnav pooltäidisõieline pojeng ’Coral Sunset’

Sooja-, kuiva- ja päikeselembelised aediirised õitsevad. Sordid on nimeta, toodud vanemate või tuttavate aiast.

Kuiva kätte jäänud siberi iirised

Kõrreliselehine iiris

Sibulilledest on praegu ilulaugud. Kuivadest kasvukohtadest pärit laugud on suure sibulaga, alustasid kasvamist kohe pärast lume sulamist, õitsevad nüüd juunis. 

Sitsiilia mesilauk

1,5m kõrgune sügavpurpurne lauk ’Ambassador’

Aed-kukekannus kuivanud muru taustal

Helesiniste õisikutega pajulehine amsoonia

Kuu keskel läksin Tallinna tervisekontrolli, aga sattusin regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Mõõdeti, vaadati, uuriti, puuriti, raviti ja lasti õhtuks koju. Ööseks jäin Lõvisüdamete juurde. Õhtul tehti vanaemale diivani peale magamiskoht. Lõvipreili juhendas oma isa, kus on lina, kus padjapüür ja kus on tekipüür😊  Tekk leiti ka üles. Tublid!

Kui juba vanaema ja lapselaps kokku saavad, siis läheb küpsetamiseks. Tegime puuviljatükkidega muffineid.

Selline juuni keskpaik . Nüüd jälle ootame vihma. 

Seni vedelen võrkkiiges. Õhtul koos sääskedega saab kasta ja kuivanud kõrsi kokku korjata.  Ilusat suve teile! 

Jahe juuni algus

 Juuni jätkas ilmadega trikitamist. 2. juunil oli korralik öökülm (-3,7°C) juunikuu kohta. Peremees sai kasvuhoonet kütta, õues olid kapsataimed katteloori alla peidetud, põõsad said vihmutatud, kartulipealsed lõdisesid külma käes, aga jäid ellu. Päevad olid jahedad ja tuulised. Vihmakraanid on  koomale  keeratud, 3.juuni ööl sadas niipalju, et lõi tolmu kinni, 6.juunil tormas äikesepilv  kümne minutiga üle aiamaa, abiks ikka.

Meie noorel kanal, kes küll usinalt haudus, ei koorunud tibusid. Ei teagi, kas juhtusid alla viljastamata munad või oli mingi muu häda. OÜ Talumunad müüs 3.juunil Jõgeva raudteejaamas kolmekuuseid Dominant noorkanu. Seenevana pani autole hääled sisse ja lõunaks oli kolm pruuni ja kolm musta sulestikuga  noorkana meile kostile saabunud.  Lõvipoiss oli eelmine päev rongiga maale sõitnud, nüüd sai tema uued sulelised vastu võtta.

Just transpordikarbist välja lastud noorkanad

Algul olid linnud ikka ehmunud ja kartlikud, ei osanud juua ega süüa, jooksid üksteise selja taha peitu. Meie hauduja kana, kel tibusid ei tulnud, võttis kaks noorkana oma tiibade alla😊, need lõõtsutasid palavusest ja olid üllatunud uuest kogemusest.

Lõvipoisil oli maalesõiduks kindel eesmärk. Nimelt oli ta koolis soki kudumisega jänni jäänud. Siis tuli talle pähe õige mõte, lubas õpetajale, et sõidab vanaema juurde sokikudumise õpituppa.  Reede õhtul alustasime sooniku kudumisega. Käed ja näpud tuli nobedasti käima panna, hilisõhtuks jõudis kannalaka kudumiseni. 

Laupäevaks ja pühapäevaks oli paika pandud päevakava, millal kududa,  lugeda, aias värske õhu käes kiikuda, arvutis mängida, kanade eest hoolitseda, mobiilis tšättida. Hingetõmbamisest polnud juttu. Söögikõlbulik lõhn kutsus korraks kööki kõhtu täitma.

Laupäevaõhtuks oli keeruline osa läbitud, sokikand sai valmis. Poiss on õppinud täitsa ilusti kuduma, kude on ilus ühtlane, vardad ei kuku silmustest välja. Esimese soki kudumisel oli koekiri väga suurte silmustega ja ebaühtlane, mõni silmus kadus ära, mõni oli salaja juurde tekkinud.

Pühapäev läks samuti töökalt. Kudumisele lisaks oli vaja kohustuslikku raamatut lugeda. Lõualuud tuli mitu korda läbi haigutada ennem kui lugemine hoo sisse sai. 

Lugemine toimus valjuhäälselt.  Aja kokkuhoiu mõttes lugesime kordamööda. Kui poiss sokki kudus, siis jälgisin soki kudumist ja lugesin valjuhäälset raamatut. Noormees arvas, et talle meeldibki rohkem kududa kui ma raamatut loen. Raamat on mõeldud 10-13 aastastele noortele. Teema on aktuaalne. Noored filmivad ja pildistavad kaasõpilaste ebaõnnestumisi ja panevad need internetti üles. Downi sündroomiga poiss Lars on tihti filmimise objektiks. Muretsema ja mõtlemapanev raamat. Arutlesime tütrepojaga raamatu tegelaste käitumise põhjuste ja tagajärgede üle.

Pühapäeva õhtuks olime soki kudumisega valmis saanud.

Veel viimased read

Tubased tegemised tahtsid tegemist. Kuna aeg oli limteeritud, siis tegime küpsetamise lihtsamaks. Noormees valmistas moositäidisega tortillarulle.

Tortillale moosi, keerata tihedalt rulli, pintseldada sulavõiga, pöörata kaneeli-sukru segus, ahju, küpsetada 180-°C juures 20 min. Magus maitse ja lõhn meelitasid sööma, piimaga sobisid eriti hästi.

Pühapäeva õhtul saatsime  lapselapse rongiga Tallinna tagasi. Ema tuli õnnelikule pojale Balti jaama vastu, kus oli palju kaitseväelasi reisi ootel. 

Meie ’mission impossible’ oli edukalt lõppenud☺