Talvine aialinnuvaatlus

 Jaanuari viimasel nädalavahetusel saab osaleda populaarses aialindude vaatluses,  kus ühe tunni jooksul tuleb vaadelda linde oma koduaias. Tuleb kirjutada üles linnuliigid ja korraga nähtud isendite arv. Andmed saab saata elektoonilisse vaatlusankeeti. Oleme varemgi jälginud linde, aga sel aastal saatsime andmed ära ka. Pärast väsitavat lumerookimist istusime köögilaua ääres ja tegime tunnise kohvipausi, samal ajal jälgisime aialinde. Me pole sel aastal kinos käinud, aga linnufilme vaatame hommikuse kohvi kõrvale  ja vahepalana enne päikeseloojangut söögilaua tagant.

Päevapakkumises oli lindudele: teravili, kaerahelbed, hirss,  purustatud maapähklid, pekk, päevalilleseemned ja ka kuivanud leivapuru. Rasvapallid olid samuti suleliste ootel. Ja siis hakkasid hoolimata koroonast külalised saabuma. Oldi ilma maskita ja ei peetud 2m vahet. Oli hetki, kus ümber söögilaua oli rohkem kui 6 isendit. Pimeduse saabudes olid viimased kostilised viisakalt lahkunud, ei mingeid protestimärke piirangute vastu😊

Rasvatihased on igal talvel kindlad söögimaja külalised. Nad on osavad ja oskavad rippuva rasvapalli küljest viimase tera välja nokkida. Rasva ja peki leiavad kiiresti üles.

Sinitihane ja rasvatihane pekki nokkimas

Rasvatihasest natuke väiksem on sinitihane. Ta on selline võitleja tüüp, hakkab suurematele lindudele ka vastu. Püüdsime teda pildile saada küll ühelt poolt ja siis teiselt poolt. Kui märkas, et teda pildistan, ajas oma tuka turri ja vaatas mulle ähvardavalt otsa.

Söögimajas käib üks tihaseliik veel, keda me ei oska täpselt määrata, kas on põhjatihane või sootihane. Must lagipea, hall selg ja saba, valkjas alapool. Teiste lindudega ei seltsi, käib kiirelt võtab seemne ja siis kaob kuskile puuvõrasse seda muukima.

Meil on enamlevinud varblased- põldvarblased. Neid on aias tavaliselt terve parv ja nende liikumist on raske jälgida, keksivad maas ja ohu korral kaovad vurrdi põõsastesse. 

Suur-kirjurähn on sage külaline. Ripub rasvapalli küljes ja kui sodi kõhule pudiseb, siis tõmbab pika keelega lompsti puru suhu. Söögimajas otsib sobiva koha, kuhu sihvkaseeme kinnitada ja siis taob nokaga seemne katki ning sööb sisu ära.

Kuldnokad

Me ei ole eelmistel talvedel märganud, et kuldnokad käiksid lindude söögimajas. Nad arvasid, et tuleb pehme talv nagu eelneval aastal ja jäid siia talvituma. Söövad kaerahelbeid ja rasva. 

Isaleevike ja rohevint, kellel paistab rohekaskollane tiivanurk

Leevikesed on  viisakad külalised, natuke  ettevaatlikumad kui teised linnuliigid. Kui on harjunud käima, siis külastavad söögimaja regulaarselt. 

Rohevindile meeldivad kõige enam päevalilleseemned. Linnud on parajad riiukuked kaklevad omavahel ja teiste linnuliikidega. Tavaliselt liiguvad parvedes.

Kuna meil on kanad, siis jääb nende toidunõudest ikka mingi põhi, mida linnud ära ei söö. Peremees koputab kanaaia juurde topsiku puhtaks. Varesed ja harakad leiavad toidujäägid üles ja võtavad oma osa.  Akna taha lindude söögimaja juurde nad pekki virutama pole tulnud. Meie ,,oma’’ vares saab vahest köögiaknast visatud suutäie kätte. Ta teab, et kui pikalt oodata, saab vaev tasutud.

Värvitud silmadega puukoristaja seekord ei ilmunud kohale. Ta on toiduvaruja. Ju siis on kuskil puukoore vahel suurem pähkli-seemnevaru. Suurnokkvint on samuti rasvapalli nokkimas käinud, aga seekord ei kohanud.

Tunnise loendusega saime 9 linnuliiki ja  41 isendit kokku.

PS

Pühapäevahommikuse pannkoogi söömise ajaks lendas kohale suurnokkvint. Ta sai teada, et eile oli linnuvaatlus ja tuli täna ennast näitama, et temaga on kõik korras.