Lõvisüdamike boikott

Lõvisüdamed toodi paariks päevaks hoiule maale vanavanemate juurde. Jalutasime porises tagaaias, kasvuhoones pandi kummuli ämbrid trummidena põrisema. No päris Paiste taldrikuid küll ei olnud aga lärmi jagus naabriteni. Vihmavarjuga prooviti Mary Poppinsit jäljendada. Kuusehekist saime vaiguse kuusekäbi, mis kleepus kinda külge ja väike perenaine tegi liivakastis männikäbidest  vanaemale suppi.

Saunas näitas noormees oma võimekust nii saunalaval viheldes kui jaheda veeämbri all seistes.  Pärast sauna saabus mõnus ja rahulik uni.

  Hommik algas paljutõotavalt, oli kena lahke olemine, silm säras ning süda oli paksu rõõmu täis, jagus kallistusi, kilkeid ja naeru. Onu toas sai lekaaliga huvitavaid vigureid joonistada, erilist huvi pakkus spirograaf, millega tehti lilli ja värvilisi palle. Kui kõik oli proovitud, tehti käe jäljendeid ning käe peale tätoveeringuid. Järgnes lõunasöök ja vaikne tund. Saime meiegi hingetõmbeaega nautida. Kui uni oli välja magatud, asuti tegutsema.  Valmistasin perele kartulit, hakklihakastet, salatit. Noormees kiikas lauale pandud toitu ja sõnas otsustavalt: ,,Tänan, ma ei soovi süüa, mul on kõht täis. Preili vaatas üle venna õla ja kordas, et temal on ka kõht täis. No-nii! Lükkasin köögi ukse otsustavalt  kinni ja teatasin, et köögis käiakse ainult söömas ja muidu siia asja ei ole. Sõime Seenevanaga rahulikult edasi, teises toas käis vaikne läbirääkimine, üksteise nõustamine, salaplaani pidamine, tegevusplaani välja töötamine. Koos iiri talvega oli meile tulnud iiri talupoegade  võitlus kapten Boycotti vastu. Siis teatati valjuhäälselt: ,, Meie lähme nüüd oma tuppa!’’ Saime aru, et minnakse sõnadelt üle tegudele.  Alumisel korrusel käis riidekapi ukse krigin, sagin ja riietevahetus. Mõtlesin, kas nüüd protestitakse alasti või kasutatakse topless-protesti, mis on seadusega keelatud. Õnneks vahetati kogu komplekt riideid puhaste riiete vastu. Siis tuldi noorema esindaja eestvedamisel otsustava ilmega (petitsooniga?) teatama :,, Meie emme on täna tööl, siis tuleb meie issi ja meie lähme oma koju’’. Keerasid otsa ringi ja marssisid kindlal ilmel köögist välja. Meie luristasime oma tee lõpuni ja hoidsime naeru tagasi. Minu pikaajaline pedagoogiline kogemus pandi proovile nagu vanaisa turtsatas. Pesime nõud ja pühkisime laua puhtaks. Mina hakkasin telekat vaatama, vanaisa läks ahju vaatama.  Selline vaikne jõulueelne õhtupoolik.  Noored käisid äraseletatud nägudega ringi, ei mingit jonni, riidu ega asjade äravõtmist. Toetati teineteist otsustavas võitluses.
Pärast saate lõppemist, läksin kööki ja tegin lõunasöögist alles jäänud makaronid soojaks ja poetasin vaikselt taldrikutega lauale. Poiss neelatas sülge ja ütles, et temal on nüüd küll kõht tühjaks saanud. Seepeale jõudis kohale õde ja kiitis ,,mataraadid’’ maitsvaks. Õhtusöök lõppes kohupiima ja kisselliga. Issi ootamise kiire oli samuti mööda saanud. Boikott oli lõpetatud.
Onu  toas oli veel üks tore ruutudega karp, millel puust nupud sees. Poisil oli siiras huvi ja nii me õppisimegi nuppude nimed ja lauale asetuse selgeks. Tegime proovi, kuidas malenditega liigutakse. Muidu püsimatu sõber suutis pikalt paigal seista ja mängu õppida.

Esimesed malekäigud

Õhtul kui issi järgi  tuli, teatasid silmarõõmud, et neil oli vanaema-vanaisa juures tore olla ja lubasid uuesti tulla kui saavad. Lehvitasime sõbralikult.

Järgmise päeva lõunal piidles Seenevana oma taldrikut pika pilguga. Minu silmavaade oli selline, et oleks taadi piibus tubaka põlema süüdanud. ,,Tahad oma tuppa riideid vahetama minna või?’’ tulistasin. Vana peremees ampsas kiiruga suu täis ja ümises midagi sõbralikku nagu ma taipasin.