Päikeselised päevad

Päikest tuleb päeva siis kui silmarõõmud külla tulevad. Ja kui nüüd hästi järele mõelda, siis nii ongi olnud, päike on alati rõõmustanud koos meiega. Vihma sadas nädala jooksul nii palju, et kummikutega tuli kanaaiani sõuda, nüüd tuli tuul kuivatama ja päike soojendama. Lõvisüdamed jõudsid maale reede õhtuks, mil tähistasime Lõvisüdamiku 5 aasta juubelit. Oli suupisteid, torti, küünal, laul, õhupallid ja muu asjakohane.

Sünnipäevaline  tordiga

Järgmisel päeval puhus tuul ilma klaariks. Noormehel õnnestus jälle lohe lendu saada.

Lohet lennutamas 

Aias oli üht-teist huvitavat. Oli kukelaulu, mis pani piiga kõrvad valutama, oli marju, mis sobisid näpu otsa ja siis suhu pista. Küpseid õunu sai seni süüa kuni herilased hakkasid pooliku õuna peal maiustamas käima. Ülevalminud viinamarjad, arooniad värvisid suu mustaks.

Näpuvaarikad

Spordiväljak jäi vihmaste ilmade tõttu niitmata, kuid palli sai ikka taguda ühest väljaku otsast teise läbi pika rohu joostes. Väike piiga oli üsna osav, pallil oli suunatud liikumine, tasakaal jäi pärast pallile virutamist alles aga viieaastase venna vastu muidugi ei saanud. Vanaema oli üsna paras paariline, keda üle mängida. Kiitsin noort jalgpallipiigat ja küsisin muuseas, kus ta nii hästi palli mängima õppis. ,,Koolis õppisin’’ Tundsin huvi, kus koolis siis. ,,Inglise koolis õpetaja õpetas.’’ Vot selline jalgpalli järelkasv. Pärast pallimängu muusikalised vahepalad. Kaugel külas, vanaema juures...jooksen randa, pole pangaautomaati...saada pruuniks teiseks juuniks...Kõik ju teavad millest lugu räägib.

Muusikaline paus

Vanaisa oli kombainiga vilja lõikamas, laste ema-isa on sõbra pulmas, seega olime kolmekesi majapidamist korraldamas. Sõbranna tuli lobisema ja kohvitama, pärast saatsime teda rattaga raudteejaamani. Poiss küsis, miks külaline lennukiga ei tulnud.(nad olid lennupäeva pilte ja videot vaadanud). Tagasi jõudes tahtsin tüdrukukest rattatoolist maha tõsta aga tema vaatas oma suhkrumagusa naeratusega otsa ega öelnud midagi. Nii me seisime: mina ratta kõrval, tema toolis. Siis ohkas: ,,Ma olen vanaema suurune’’ ja seejärel oli valmis alla tulema. Õhtuste toimetuste hulka käib kanadele  õhtusöögi andmine ja nende ülelugemine. Siil oli  kohal enne teisi ja ootas pudrukausi lähedal.

Siili ja kanavalvurid

Meie toimekas laupäev lõppeb enamasti saunaga, nii ka seekord. Tüdrukutirts pani tähele, et joogid olid valmis ostetud, vihad valmis leotatud. Seekord sai nalja vannivahuga. Kõvahäälselt lauldi kuulsat: Minni ja Manni meie lähme vanni... Seebivahuga sai pikendada erinevaid kehaosi: lõuale habet kasvatada, ninale sarve tekitada, vahukrooniga pead ehtida jne. Lõhnaseebiga anti viimane lihv. Uni oli magus hilise hommikuni. 

Pühapäeval läks vanaisa jälle kombainiga põllule. Sõitsime põlluservale uudistama. Lõvipoiss oli hakkamist täis, hüppas ja lehvitas juba kaugelt vanaisale, preili kartis seda müra ja lõksutamist ning jäi eemalt vaatama. Venna, kes oli julgem, tõstis vanaisa korraks kabiini, et kõrgemalt põllule vaadata.

Vanaisa õpiposs

Kaua veel saab näha koristatud teraviljapõlde?

Õhtuks hakkas taevas pilve kiskuma, Lõvisüdameid ootas kojusõit. Ootame järgmisi päikeselisi päevi.