Külaskäik Saaremaale

Igal suvel tuleb ette võtta üks sõit Saaremaale, külla Mammale ja vendadele. Ennem seda oleks nagu maailmalõpueelne tunne: kasvuhoone vaja kasta, maasikad korjata, moosi keeta, naabrinaine kanatalituseks välja koolitada, muru niita, sauna kütta .... ja siis tuleb koorem küttepuid õuele. Südaöö oli juba käes kui Seenevana viimase halu riita ladus. 

Seekord kaasasime oma reisiplaanidesse ka Lõvisüdamete pere. Neljapäeval alustasime Seenevanaga sõitu saare poole. Poolel teel võttis meid vastu pilvealune ilm, millest oli oodata igasugu vihmasarnaseid sademeid. Kõmsi juures oli selline tunne nagu sõidaks vedruäkkega üle juurimata raiesmaa. Sellise rappumise peale lasin kaks ’kajakat’ lendu. Mõne maa pärast reguleerija peatas üldse liikumise.  Üle väina sõidutas mahukas vana praam, see uus ’Tõll’ on Kuivastus  kai äärde vaatamiseks pandud. Õhtuks jõudsime linna Mamma juurde, kallistasime, kohvitasime, jutustasime. Kui õhtuks on kena mõnus olla, siis ei ole paremat olemist.
Reedel tuli Suur Vend lõunapausi ajal meile oma viimistlusjärgus maja näitama. Sel ajal kui Mamma haiglas ravil oli, olid tomatikasvud ülepea kasvanud. Tegime ’puhta töö’ nagu Mamma hiljem Vennale kommenteeris. Lõunaks jõudis Lõvisüdamete pere Mamma juurde. Oh, seda segadust, mis tekib kui mitu põlve emasid ja vanaemasid satub ühte ruumi. Lõvipoisil puhus pildi klaariks, kes  kelle laps on:) Kõik üle vaadatud, läks noorpere Mändjala randa vett katsuma, meie sättisime oma väärikad kered puhkeasendisse. Õhtul, kui Lõvipreili oli sõidu- ja rannaväsimuse välja puhanud, veeres see seltskond Pika Venna juurde maale. Sooja vastuvõtuga suunati meid jälle söögilaua äärde. Pikal Vennal on pesamuna sellises eas, et sobib meie lastelastega mängima. Sõprust kinnitati ühise joonistamisega.

Alla neljakümnesed kui koolieelikud läksid õhtul varakult magama, ülejäänud seltskond kui õitsev noorus ajas pikemalt juttu ja tegi kõvasid plaanisid.
Hommikul sai vanaisa Lõvipreililt korralduse akendelt magamise eesriided üles kerida, ei mingit pikka tudu. Uus päev uue algusega, kus saab...

mussi kuulata

 õues  koerapreili Lottega  tutvust sobitada

hommikujooki nautida

Kohalikul peremehel oli õue peal igasugust tehnikat, üks traktor vajas katsetamist. Kas keegi mäletab ENSV esimest naistraktoristi Elmina Otsmani?  Siit kasvab uus põlvkond töökangelasi.

Pikal Vennal  vajas buss remonti, vöörast tööjöudu ei vöinud kasutada:) Kohalik brigaad, koos ülemusega, avaldas survet pideva küsimusega: ,,Kas köik on kollas? ’’

Kui buss korda sai, siis tuli  katsesõit teha koos testisõitjatega.

Laupäeva õhtuks läks Pikk Vend kaasaga asutuse suvepäevadele kuskile vaiksesse ja varjulisse kohta, kus saab kõva lärmi teha teisi segamata. Maja koos koera, kassi ja kahe poisiga jäi Lõvisüdamete perele valvata. Meie tegime enne mandrilesõitu ühe Kuressaare linnatiiru. Südalinn oli liikluseks suletud, nii me tiirutasime ümber linna. Olin juba segaduses, et ikka vale tee. Seenevana rahustas, et niikaua on vale tee kui ükskord õigeks läheb. Läkski. Leidsime üles ühe tuttava maja kesklinnas. Tüdrukud, tunnete ära? Jaa-jaa seesama maja.

Tegime veel väikese peatuse Mamma juures ja asusime tagasiteele. Praamile saime ühe hooga ja sõitsime tuttavaid teid kaudu tagasi. Juuru lähedal asub Atla mõis, jalutasime mõisa hoovis ja Mõisakeraamika poe ees ja vaatasime niisama ringi.

Atla rüütlimõisa peahoone

Atla mõisa keraamikapood

Kosel tegime väikese peatuse koos Saarelt kaasa võetud meepurgiga. Ja, oh õnnetust, majaperenaisel oli käsi kipsis. Eelmisel aastal oli herilase käest just nõelata saanud kui külla juhtusime. Poeg oli lubanud kõnniteele kiirusepiirangu üles panna, sest ema kiirustas just seal ja  kukkus  käe katki:( Peretütar Kirli oli oma lastega emale abiks. Peretütar tähistab pühapäeval oma väikest juubelit sugulaste ja tuttavatega. Palju õnne!

Kui koju jõudsime, olid kanatalitajad aias kotrollretkel. Andsime neile väljateenitud munasaagi üle. 

Pikad reisid on küll väsitavad aga ei tahaks veel jääda istuma toanurka kut öökull, et hirmutada lapselapsi.