Manni tegemised: Aedniku palgapäevad

Kevad oli jahe ja veniv, öökülmad kimbutasid mai esimestel nädalatel 10.mail oli -6 C. Juuni ja juuligi olid keskmisest madalamate temperatuuridega. Kasvuhoonesse said taimed istutatud 2 nädalat hiljem kui tavaliselt. Sademeid oli samuti vähe: mais vast kolmandiku jagu normist, juulis kahe kolmandiku jagu normist. Metsas oli tuleohtlik aeg isegi. Looduse areng on kahe nädala võrra maha jäänud. Augustikuine vihmapesu on looduse lokkama pannud. Õunad-pirnid priskust juurde võtnud.
Marjakultuurid. Maasikad, vaarikad on moosideks keedetud. Kuna oli uue maasikapeenra rajamine, siis väga suurt saaki ei olnudki loota. Vaarikate esimene korje oli ussitanud ja kribune, hilisemate sortide marjad olid terved ja suuremad. Keedetud sai kuningannakeedist- vaarika-mustikamoosi:) Noorelt musta sõstra põõsalt sai ilusaid suuri, terveid marju, tikreid seevastu oli nigelalt. Punaseid sõstraid tuleb ohtralt.

Must sõstar ’Intercontinental’ taustalauljatega

Maguskirsilt ja kirssidelt aitasid väheseid marju korjata rästad ja harakad. Ploomipuud on noored ja näitavad alles milliseid vilju nad kasvatavad. Kreegipuudelt saab kreeke maitsta, sellist uputust nagu 2 aastat tagasi ei tule.
Viliköögiviljad. Tomat, kurk, kabatšokk, kõrvits, harilik paprika, baklažaan, füüsal, patisson.
Varasematel aastatel on esimesi tomateid saanud jaanipäeva paiku, sel aastal alles juuli keskel. Kuna me kasvatame taimed ise ette, siis teame mis sordid on kasvuhoonesse istutatud.
Lähemalt kirjutan kahest uuest varasest sordist. Järgmiseks kevadeks on meelest läinud, mida sai külvatud. Madalakasvuline, väga varajane hübriid ’Polfast F1’ on ilusa viljakujuga punane tomat, natuke südamekujuline. Esimesed punased tomatid saime tõesti sellelt sordilt. Madalakasvuline... ma ei tea, meil küll sirgusid need taimed kasvuhoone külje kõrguseks (130cm). Viljad on maitsvad. Taimed on haigustele suht vastupidavad.

Tomatid ’PolfastF1’

’Polfast F1’ läbilõige

Teine madalakasvuline varajane hübriid ’Polbig F1’, ümmargused suured nn lihatomati viljad. Nende taimedega oli jälle teine lugu. Nii palju tekkis viljaalgeid ja tomateid, et taim ei jõudnud neid kanda. Küll pidi toestama, siduma ja õisikuid ära murdma. Taime ei osanud kärpida, kõiksugu külgharusid ja pusasid tekkis üleöö juurde. Tomatid on tiheda viljalihaga, hea maitsega, suured 150-200 g. Kuna kobarad on suured ja suurte viljadega, siis kipuvad ülemised oksad raskuse all murduma. Taimed on haigustele vastupidavad.

Tomat ’Polbig F1’

’Polbig F1’ läbilõige

Meie üks lemmikort on ’Tolstoi F1’, mis on samuti varasemapoolne, ilusate ühtlaste viljadega. Taim on küll kõrge, kuid hästi hooldatav ja haigustele vastupidav. Veel on üks sort, mida oleme läbi aegade kasvatanud ’Malinovy Ozarowski’. Viljad on roosakad, vähem hapukad, lihavad ja maitsvad. Lisaks on saadud üks rohelise tomati taim, härjasüda, ploomikujulisi jne. Viimasel ajal oleme tähelepanu pööranud tomatisortidele, mis on seenhaigustele vastupidavamad, nii pikeneb taimede kandeiga hilissügiseni. Tomateid saab ise süüa , teistele jagada ja salatina sisse teha.

Kurgiseemned võib peenrale külvata siis kui ööpäeva keskmine t on 10-12C Avamaal kurgisordi ’Adam F1’ taimed kasvasid 15-20 cm kõrguseks ja siis tuli kasvuseisak kaheks nädalaks. Öösiti oli alla 12 C sooja. Hiilisin katteloori alla iga päev, aga see vaatamine ei kiirendanud taimede kasvu sugugi, kasvama hakkasid ikkagi siis kui öösooja rohkem tuli.

Kasvuhoonesse sai samuti seemnest külvatud ’Saladin F1’ salatikurk 30-40cm pikk.

Salatikurk ’Saladin F1’

’Beth Alpha’ on sileda õhukese koorega kurk, 15-20 cm pikkune vili, taime viljakandeperiood on pikk. Heade tingimuste korral kannab oktoobris veel vilju. Kui õuest on kõik ära koristatud võib kasvuhoonest ikka veel kurki saada.

Kurk ’Beth Alpha’

Üks imeliku värviga kurk tuli proualt, kes juhendas mind islandi kampsuni kudumisel. Kevadel torkasin sutsti taime maha ja unustasin vihje, et kurk on heleda koorega. Seenevana torises, et meie kasvuhoone tingimustes on üks kurk albiino kurgi tunnustega:( Maitses ikka nagu päris kurk, koor oli mahedama maitsega.

Valge koorega kurk ’White Wonder’

Kuna avamaakurkide kasvatamine sõltub suuresti ilmastikust, siis kasvatame kasvuhoones isetolmlevat ’Aztec F1’, mis on varane, saagikas, ühtlaste viljade ja tiheda viljalihaga. Sobivad konserveerimiseks ja marineerimiseks. Kui ilmad soojemaks läksid, said kurgitaimed kasvuhoo sisse. Nüüdseks on pikki kurke toorsalatina söödud, lühiviljalisi mitmeid purke marineeritud.

Harilik paprika ’Rewia’ on tõesti väga varajane, suurte oranžide viljadega paprika. Maitsev, õhukese seinaga vili, väärt kasvatamist.

Paprika ’Rewia’

Kollane paprika

Igal aastal oleme kasvatanud ka teravamaitselist paprikat. Sel aastal proovisime kirsspaprikat ’Capperino’, mille säravpunased viljad sarnanevad kirsstomatile. Paki peal oli kiri, et on pikantne.

Harilikust paprikast (Capsicum annuum) on aretatud mitmeid sordirühmi, tuntumad neist on magus paprika ehk salatipaprika (C. annuum’i Grossum-rühm), kirsspaprika, ilupaprika ja vürts- ehk tšillipaprika (C. annuum’i Longum-rühm).

Kirsspaprika ’Capperino’

Ilus punane vili, kuid ei ole mingit pikantsust nagu lootsime. Järgmisel aastal võib ilu pärast üht taime kasvatada, aga loodetud särtsu siit küll ei tulnud.

Üks tähelepanuvääriv köögivili baklažaan kasvab kasvuhoones, tumelilla koorega, kumjas vili.

Baklažaan noored viljad

Küpsetatud pommuviilud-tomatikaste-mozzarella kihiti ahjus küpsetatud on üks maitsev roog sellest viljast.

Veel kasvab kasvuhoones füüsal ehk inkamari. Kollane tomatilaadne mari, kergelt hapuka varjundiga sobib niisama näksimiseks. Algselt kasvatasime seemnest taimed ette, nüüd on kevadeti isekülvist kasvanud füüsali taimed. Kuidas need seemned kasvuhoones talvituvad, kevadel idanevad, sügiseks uue saagi annavad, sellest eriti aru ei saa.