Sagadis

Lääne -Virumaal asuv RMK Sagadi metsakeskus tähistab tänavu  juubelit, möödub 30 aastat Sagadi mõisa avamisest külastajatele. Kui meie Lääne-Virumaale kolisime oli mõisa peamaja renoveerimisega alustatud.

Sagadi mõisa peamaja ehk härrastemaja 

1977a. sai Sagadi mõisasüda Rakvere Metsamajandi käsutusse, tolleaegne direktor Simo Nõmme eestvõttel alustati renoveerimstöödega. Esikommunist Käbin andis heakskiidu, kuna ta oli huvitatud siinkandi jahikäikudest. Korrastamist nõudsid kümned hooned, millest osad olid täiesti varemetes.

1987a. avas renoveeritud Sagadi mõisahoone taas uksed, selles maja asus siis ka metsamuuseum. Hiljem kolis metsamuuseum  endise karjatalli kohale ehitatud hoonesse.

Hotell asub mõisa endises ringtallide hoones, 

vasakul paistab kellatorn/väravahoone

Metsamuuseum asub ait-tõllakuuris

Alates 2006. aastast asub muuseum mõisa viljaait-tõllakuuris. Metsamuuseumi II korrusel on alates 2010. aastast avatud püsinäitus ,,Mets toidab’’.

Stendidel toodud põnevaid fakte, olulisi seoseid, ajaloolist ja tänapäevast teavet ning ohtrat fotomaterjali, sealhulgas meie parimatelt loodusfotograafidelt, ilmestavad vahvad topised meie metsaasukatest, suur hulk esemelist materjali, omalaadsed maketid, filmikaadrid, käeosavust ja nutikust nõudvad tegevused, meeleolukas helitaust ning suurepärane looduslik metsalõhn.

Puidust nukumaja mööbliga

I korrusel on jaanipäevast alates Eesti XII jahitrofeede näitus. Jahitrofeeks loetakse ainult jahipidamise käigus saadud trofeed. Eesti jahiulukitest hinnatakse rahvusvaheliste reeglite kohaselt põdra, punahirve ja metskitse sarvi, hundi, karu ja ilvese nahka, metssea kihvu, hundi, karu, ilvese, rebase, kähriku, kopra, mägra ja šaakali koljut.
Mida mõõdetakse?
Iga liigi jaoks on eraldi kriteeriumid ning skaalad, mille vahemikku jäävad trofeed on medaliväärsed ja millised mitte. Trofeede hindamise keerulist kunsti on lühidalt kirja panna pea võimatu, aga siinkohal toome välja mõned näited ja üldpõhimõtted.
Koljude ja nahkade hindamisel mõõdetakse põhimõõtmetena pikkust ja laiust. Nahkade hindamisel on võimalik suurendada naha ilu ja omapära arvestades subjektiivse juurdehindlusega põhipunktide summat 25–30%.
,,Vändra metsas, Pärnumaal, ju-haidii, ju-haidaa
lasti vana karu maha, ju-haidii, ju-haidaa..’’ tuli kohe meelde kui selle trofee ette jõudsime.

Kivikas, Kaido laskis karu Pärnumaal Kaisma jp.,  2015 a., naha pikkus 247cm, naha laius 128cm, karvade tihedus läige 10%..... kokku 411,01p, kuldmedal.

Metssea kihvade puhul mõõdetakse alumise kihva pikkust, laiust ja ülemise kihva ümbermõõtu.

Parema alumise kihva pikkus 21,5cm, laius 27,38mm, vasaku alumise pikkus 20,7 cm, laius 27,31mm, parema ülemise kihva ümbermõõt 8,2cm, vasaku ülemise ümbermõõt 8,0 cm, kuldmedal.

Sarvede hindamisel on süsteem keerulisem ja arvestatavaid kriteeriume rohkem. Osa sarvi (nt punahirv) kaalutakse, aga osa mitte (nt põder).

Punahirve sarved

Trofee omanik Andrus Kont, lastud Saaremaal Kaavi jp, sept. 2016, sarvede kaal 9,15 kg, sarvedevaheline laius 70,8 cm, vanus 11,5-12,5 aastat.... kokku 224,13p

Põnevaid sarvekandjaid veel.

Punahirv

Dagestani tuur

Muflon

Siberi metskitsed

Siberi kaljukits

Metsamuuseumi ees oli 2-3. septembril seenenäitus, kus looduskooli juhendajad vastasid küsimustele ja jagasid nõuandeid seente määramisel. Näituse jaoks oli korjatud Lääne-Virumaa ümbruskonnas kasvavaid seeni, sel aastal oli see tagasihoidlik oma liigirikkuselt.

Seenenäitus

Edasi külastasime mõisa uhkemat hoonet, 18.sajandist pärit varaklassistlikku peahoonet ehk härrastemaja. Härrastemaja põhiplaan vastab barokkarhidektuuri nõuetele, kus elutoad paiknevad anfilaadsüsteemis, nende ruumide laiad tiibuksed asuvad ühel teljel. Kui uksed on avatud saab maja ühest otsast vaadata läbi kõikide tubade teise otsani.

Endise mõisa köögis on jahisaal, kus on välja pandud Eestis ainulaadne Rootsi kollektsionääri Sven Lordi jahindusajalooline kollektsioon.

Sagadi mõisa jahisaal

Ainulaadne mööbel jahisaalis on valmistatud 1870.a  Saksamaal Kölnis kabehirve sarvedest, seda peab ise nägema.

Sarvedest valmistatud mööbel

Härrastemaja peasaal

Härrastemaja suur saal on kõige esinduslikum ruum, mida ehib 19. saj lõpust pärit laemaaling.

Härrastemaja kabinet. 1980ndatel telliti Turkmeeniast väga suur vaip, mida käis ajaloolise mööbli spetsialist Leila Pärtelpoeg isiklikult Dušanbes valimas.

Härra magamistoa kõrval paiknevas vannitoas asetseb  originaalne vann koos vanniahjuga 20. sajandi algusest.

Härrastemaja pööningul on avatud ülevaatenäitus mõisast, tema taastamisest, arengust, metsamuuseumi 30 aastasest tegemistest.

Metsamuuseumi ajaloo ekspositsioon

Näitusel oli üks tuttava näoga uhkes mundris metsamees:)

 Nõukaaegne tsiklivend põgenes Minsk 125-ga karu eest

Mõisa peahoone tagapool

Hoone tagaküljel paikneb suur mõisapark. Pargi poole avanevad laiad trepid, terassid, rõdu, veranda, mis asuvad hoone päiksepoolses küljes. Mitte ükski esinduslik mõis ei saanud läbi veesilmata, pargis asub tiik. Mõisatiik on kaevatud käsitsi 1799.a ja on igavest armastust sümboliseeriva lõpmatuse sümboli kujuline.

Sagadis on võimalus veel ringi vaadata pargis, dendropargis ja talveaias. Sagadit peetakse kõige mõisalikumaks mõisaks Eestis. Oli elamusi ja põnevust pakkuv päev.