Avinurme pütilaat

Tänavune Avinurme pütilaat toimus kuiva ilmaga jaanilaupäeval, 23.juunil  Avinurme staadionil. Kuna kursusekaaslane elab Peipsi ääres, siis eelnevate läbirääkimiste käigus määrasime kokkusaamise kohaks laadaplatsi. Meeldivaks üllatuseks oli see, et kultuuriprogrammis oli toakaaslase esinemine tantsustuudioga. Laadapäeva vedas Avinurme Suveteater.

Tünnilaval oli muusikaline peakülaline lustlik ansambel Lõõtsavägilased.

Meie jõudsime kohale kõhutantsu tantsustuudio ,,Alima’’ ja

,,Flamante’’  flamenkotantsu ja mustlastantsu esituse ajaks.

Pärast erutavat tantsukava saime Enega kokku ja läksime laadatiirule. Jalutasime ja sattusime Väike Rootsi söögitelgi juurde, kindlasti on nad ühed parimad välitoitlustajad. Vörtsjärve kalatooteid müüv firma pakkus angerjasuppi, milles olid ikka suured angerjatükid sees ja supp oli niiiii maitsev, limps.

Angerjasupp

ja uuele ringile

Leidsime üles pütilaada kaks pütti

Tagasiteel tegime vahepeatuse Avinurme muuseumrongi juures. Avinurmet läbis 1926-1972  kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. 

 2001 aastal taastati 130,7 m lõik, raudteesild. Veeremi taastamisse olid haaratud ka koolipoisid. 

Nüüd koosneb veerem

 vedurist, loomavagunist, platvormvagunist,

kohvikust

ja eraldi suslast. 

Ületee seisis üks restaureeritud veoauto, mille ees Seenevana tegi nostalgilise pildi. Sõjaväeteenistuses oli tema sõiduvahendiks samasugune  ZIL 157.

1974

2018

Hommikul Rakverest Avinurme poole sõites leidsime üles järjekordse teeremondi. Seepärast tulime tagasi Laekvere ja Simuna kaudu. Tegime väikese peatuse ’Sibula’ vanaema juures. 

Tüdrukud mäletate, tunnete ära ?

Madis tegi kohvi ja meie pakkusime külakostiks võetud Saaremaa laadasaia.

Rõõmustasime taaskohtumise üle, vahetasime uudiseid, soovisime tugevat tervist ja jätkasime teed kodu poole.

Kodus sõime Peipsi rääbist ja imestasime, et olime laadalt isegi paar puidust tarvikut kaasa ostnud:)
Päev oli täis ehedaid elamusi, tasemel esinejaid, kohtumisi heade tuttavatega.

Head jaaniõhtut!