Veemängud

Hara vanavanemate käest tuli lastehoid taas meile. Kui õues 30° C sooja, siis ainuke leevendust pakkuv tegevus on seotud veega.

Teada on, et igas vanuses lastele meeldib veega mängida. Ise hoiame vee ligi ja peame ramadani, tegutseme päikeseloojangu järgselt, keedame moosi ja marineerime kurke.
Suures toas töötas konditsioneer, mis jahutas 24°C-ni. Lapsed nimetasid selle toa talvetoaks. Kui väljas oli 34°C, siis kümne kraadi võrra jahedamasse tuppa minnes, tundus tõesti talvetuba õige nimetusena.

Pühapäeva õhtut alustati laulva seebimullipüstoliga mööda aeda kihutades, nii et mullipilv pikalt järele lohises.

Veepüsse oli varutud igas kaliibris. Nendega sai pritsida mängukaaslast või mänguasju sihtmärgina tulistada. Ainult elukogemus keelas meil ämbritäit vett siniseks värvimast, et paintballi stiilis  värvilisi lahinguid pidada. Tilkuvate riiete järgi sai aru, kes naabripoistest kangem on.

Kuna me oleme läbi käinud nii tulest kui veest, siis nüüd lapselapsed karastusid veelahingute rasketes katsumustes. Veepommid aitasime ise kraani all täita ja sõlmega kinnitada. Kui pommid olid täidetud sai alustada vesist lahingut kaaslastega.  Veepommidega koos müüdi  ragulka, millega sai kaugust sihtida. Kui nüüd aus olla, siis see kada ei töötanud hästi, pidi valvas olema, et ise  pommiga  pihta ei saaks.

Lisaks sõjamängudele oli teisi vett pritsivaid atraktsioone. Veeprinkler ’Hull liblikas’, mille ootamatu suuna muutumise  eest varjuti sõela taha nagu vehklejad torke eest.

Aukudega kastmisvoolik tekitas hämmingut, kuidas vanaisa nii katkise vooliku aeda pani, mis selget vett läbi laseb.

Konnatiigiski sai vett mõõta.

Taha aeda seadsime üles telklaagri. Preili arvas, telgis võiks  lõunaund teha.

 Ujumisriided selga ja karsumm basseini. Märgade riiete vahetamine toimus  telgis. Läbi õhukeste seinte kostus sellist vestlust. ,,Kuule, venna, pane riide, vanaema juba vaatas, kas saab porgandi suppi teha!’’
Vanaema tõepoolest otsis ühepajatoidu jaoks aias juurvilju.

Koduaia bassein oli avatud hommikul 10.00 kuni õhtul 23.00-ni. Hommikul oli esimene suplus värskenduse eest. Lõuna ajal kohandati bassein mullivanniks. Tehti kujundujumist, allveeorienteerumist, madalvee sukeldumist, veeballeti.

Naabrite aias on  üks vana mahuti kohandatud basseiniks. Naabripere karastunud lastelaste Ronja ja Niita Mohiniga oli meie noormehel põnev ringvoolus ujuda. Vesi oli küll jahe, aga kiiresti liigutades ja sukeldudes ei pannud lapsed seda tähele.

Tuttavate naabripoistega sai teisel pool aeda koos basseinis hullata. Ühel õhtul jooksid läbi kolme hoovi 2 naabripoissi, 2 meie lapselast ja naabritele külla tulnud 5 lapselast vanuses 11-5 aastat, üks korralik segasumma suvila, naeru ja kilkamist hiliste tundideni.

Jahutavate jookide tegemiseks võeti abiks mulliveemasin.

Kohalikus ostukeskuses ise ostmas-maksmas

Jäätist kulus samuti topsikute viisi. Vanaema kippus lastele õpetama, kuidas  jäätisepaberit avada. Ja kui ise võttis,.... siis kukkus ikka pulgajäätis lupsti sülle. Sellepeale kuulsin Lõvipreili õpetussõnu ,,Vanaema, kõigepealt pead ise natuke õppima, siis suureks kasvama ja alles siis saad lapsi õpetada jäätist sööma’’.
31. juulil kell 14.00 algas kauaoodatud vihmasadu. Lapsed olid pikisilmi vihma oodanud, et pläterdada paljajalu vihmas ja loikudes.

I’m dancing and singing in the rain...

Kunagi aastate eest kingiti jalamassaaživann: veepööris, infrapunalamp vereringe parandamiseks, vibratsioon. Seenevana küsis tookord üllatunult, kas meil on sajajalgne majas, et jalapesuvann toodi.  Nüüd oli paras aeg  jalapesuks vann välja otsida. Kõik kordamööda said õhtuse rituaali läbi teha. Tüdrukuke muretses: ,,Kui emme tuleb, siis peab tema ka jalad puhtaks pesema, sest mustade jalgadega ei saa ju autoga sõita’’.

1.aug hommikul keerab tütrepoeg kalendrile õige kuu ette ja tütretütar valgustab võidurõõmsa naeratusega: ,,Tead, vanaema, see on meie sünnipäevakuu. Aga naljakas on see, et venna on küll minust vanem, aga minu sünnipäev on ennem.’’

Lõvipoiss sai meie noorkanadega sõbraks. Üks heledama sulestikuga Valgesaba lausa ootas, et noor kanatalitaja ta sülle võtaks. Õde õhtul raporteeris:,, Minu venna on nagu noor kukk, kõik kanad käivad tema järgi.’’  Kus siis vana kukk oli?  Vastus tuli: ,,Peidus ’’

Üks väike haigestumine tuli keset suurt palavust. Apteegist anti ravisiirupit, mida tuli  juhendi järgi võtta üks teelusikatäis. Vanaema võttis teelusika välja, et rohtu anda. Piiga üllatus: ,,Kas sa hakkad teed tegema?’’ Loogiline, suppi süüakse  supilusikaga, teed teelusikaga, rohtu rohulusikaga.

Neljapäeva õhtul viis tütar oma läbi leotatud lapsed linna tagasi. Ehk tulevad veel suvitama-suplema. Tervist kõigile!