Sentens

Carpe diem!

pühapäev, 9. detsember 2018

Jõulukuu algus

Jõulukuu alguseks on maa kattunud valge lumega, miinuskraade parasjagu. Jõulumeeleolu loob Star FM raadio, mis mängib detsembris ainult talve- ja jõululaule. Natuke tekitasime jõulutunnet vaateakende kaunistamisega.




 Suur Vend, kes polegi enam nii suur, kutsus Saaremaale sõbrad ja sugulased kokku, et kaasaga üks pidu ära pidada. Sel aastal oli mõlemal juubelisünnipäev ja lisaks veel mõni oluline tähtpäev. Kutsusime naabrinaise kanavalvuriks, võtsime pensionipõlvest paar vaba päeva ja sõitsime saarele.
Praamisõit oli elamusi pakkuv. Ma pole just papist plika, aga see õõtsumine oli päris  õõnsaks tegev. Seenevana  võttis osa  meeste sünkroon-pissimisest, sihiti koos  ühele poole ja siis hooga teisele poole ikka laeva kõikumise taktis.
Reedeks oli broneeritud kolm tuba Pika Venna juurde, hilisõhtuks jõudsid kohale Lõvisüdamed oma ema-isaga. Õhtul käidi saunas ja tehti ettevalmistusi eelnevaks peoõhtuks: küünte lakkimine, juuste lõikamine ja sättimine jne. Pikk Vend oma kaasaga läks laupäeval asutuse aastapäeva- ja jõulupeole. Kohale oli kutsutud ka koostööpartnerid Soomest. Meie sõitsime linna Mamma juurde ja õhtul kõik koos peokohta Suur Tõllu Puhkekülla.
Vend ja vennanaine korraldasid kokkusaamise, mis puudutas meid mitmel tasandil ja sügavalt. Kohtusime inimestega, kes on oma elutarkust jaganud ja meile eeskujuks olnud. Sugulastega suheldes jäi soe tunne südamesse pikaks ajaks. Tütred tegid kõigist külalistest pildid ja väljaprinditud fotodest koostasid albumi koos heade soovidega. Tervist ja jaksu kõigile!



Peojärgsel päeval kiikus 89aastane Mamma koos viieaastase lapselapselapsega.  Kui paljudel lastel on selline võimalus. Tagasiteed alustasime esmaspäeval. Praami peal kuulsime pidu pidanud soomlaste vabandusi oma kaasadele, et kolm päeva on  olnud ,,merella myrskyää’’.  Mandril pidasid ’mürskü’-vennad juba esimese bussipaviljoni juures kinni. Vaevalt, et nad seal paviljoni taga liinibussi ootama jäid:) Läbi tuisu jõudsime õhtuks koju.
Kolmapäeval käisime kinos filmi ,,Õigus õnnele’’ vaatamas. Koolikokk võidab 10 miljonit eurot. Nii lähedased kui võõrad leiavad, et nendel on õigus sellele rahale.  Film ei üllatanud eriti millegiga, selline ’pilvede all’ stiilis hõljumine. Lõpp oli ettearvatav.


Pildiotsingu õigus õnnele tulemus
Carmen Mikiver ja Eva Püssa
filmis ,,Õigus õnnele’

Reede õhtul ootas juba uus sünnipäevapidu naabrinaise juures. Naabrid on töökad ja tegusad inimesed. Koos on üles kasvatatud ja koolitatud viis tütart. Kõik tütred peredega olid ka kohal. Kunagi käisime Kutiga vaatamas Pärnus etendust ,,Uhkus ja eelarvamus’’. Etendusejärgselt arvas Kutt, et see lavastus oli nagu meie naabrinaise  viiest tütrest, kes peavad endale rikka mehe leidma. Kes on etendust näinud või raamatut lugenud, see saab aru.
Piparkoogimaania on alanud. Tainas sai peremehe abiga kokku segatud ja  ootab küpsetajaid. Mõned plaaditäied on küpsetatud.
 Põiepõletik on üle elatud. Mõned sokipaarid kootud. Üks esimese klassi tüdruk kirjutama, arvutama aidatud. Ahi köetud. Kass ja kanad kanakuudis soojas. Selline jõuluootus.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar