Sentens

Carpe diem!

neljapäev, 11. juuli 2019

Mõisatuur

Igavus on üks selline tunne, mida talume kõige vähem. Oodata sõprade küllatulekut ja rõõmsat kohtumist on nauditav. Et põnevusega oodatud sündmus muutuks meeldejäävaks, kutsusime Seenevana relvavenna oma kaasaga mõisatuurile. Kevadel seadsid nad lati kõrgele ja tegid meile huvitava reisi Võrtsjärve äärde.
Esmalt sõitsime Palmse mõisa. Me oleme mõisas eri aegadel käinud jaanipäeva simmanil, pulmades, kontserdil, õpilastega ekskursioonil, jalutamas jne. Restaureerimistööd ( 1975-1985) toimusid ka sel ajal kui me Lääne-Virumaale kolisime, seega oleme seda arengut kõrvalt näinud. Uut ja huvitavat on iga aastaga juurde tulnud.

Palmse härrastemaja trepil

Praegune härrastemaja valmis lõplikult 1785.a. 1677-1923 kuulus von der Pahlen’ite perekonnale. Esimesel korrusel on garderoob, mõisahärra kabinet, roheline salong. Roheline salong oli kasutusel mõisahärra visiittoa juurde kuuluva salongina, kuhu härra kutsus külalised jutuajamiseks edasi. Hall salong on sisustatud karjala kasest tehtud vene biidermeiermööbliga.
Saalis on originaalsohva nn ’Esivanemate pink’ pärineb 18.saj lõpust. Seintel on Pahlenite suguvõsa esindajate portreed. Selle sohva peal oleme kunagi uhkete soengutega poseerinud.

Esivanemate pink saalis

Esimesel korrusel on söögituba -2019 a

Meid oli kutsutud 1997.a muheda kolleegi ja hea sõbra pulma. Samal aja käisid mõisa pargis Hardi Volmeri filmi ,,Minu Leninid’’ filmivõtted. Ajaloolast tuli abiellumise puhul õnnitlema V. I. Lenin isiklikult (näitleja Viktor Suhhorukov). Pulmaliste seas tekitas sündmus elevust, nalja ja aasimist jätkus terveks õhtuks.

Lenin õnnitlemas noorpaari samas söögitoas- 1997.a.

Sinises salongis on Emma-stiilis polstertuba, mis oli 19. saj. lõpu mõisates levinud. 

Isabella Olga von Ungern-Sternberg (1846-1915)
sündinud von der Pahlen oli tuntud grafoloog terves Euroopas

2000.a sügisel oli ühe kauni noorpaari pulmatseremoonia Palmse mõisas, pidu peeti Põrna kõrtsis. Pulmalistele anti aega  tutvuda nii mõisa maalide kui pargiga.

Noorte kunstihuvi äratas koopia P. P. Rubens ,,Uinuvad kaunitarid’’ 
Ega ma ei ole kindel, et need pluss suuruses daamid üldse Rubensi originaalmaalilt on.

II korrusel on näitusetuba, magamistuba, kindralituba. 

Keldrikorrusel asusid mõisa ajal majapidamisruumid ja köök. Nüüdseks on kelder restaureeritud ja külalistele on näha köök, sigarituba, restorani saal, veinikelder.

Veinikelder

Veinikeldris on rikkalik veinivalik- viinamarjaveinid ja eestimaised puuviljaveinid.

Veinikeldrist saime selgete silmadega välja. Sealt edasi jalutasime Härjatalli, kus on avatud näitus ,,Eesti piiritus’’,  mis andis ülevaate piirituse tootmisest alates 15.sajandist.

XVIII saj viinaköök

Vaat, mida Venemaa peakeemik standardiseeris

 Gruppidel on võimalus osaleda viinade degusteerimise võistluses. Iga degusteerija saab diplomi.
Mulle tuli üks saarlaste lugu meelde. Saavad kaks sõpra pudeli juures kokku. 
,,Kas on värske viin?’’
,,Värske ja soolamata,’’ kinnitas sõber.
,,Eile öeldi mulle poes, et värske. Keerasin poole tunniga pudeli sisse, kõik oksendasin välja. Valetasivad, krt!’’
Ei hakand me ka siin viina värskust kontrollima😊

Vanad sepad 

Palmimajas imetlesime kõrget palmi, viinamarju, viirpapagoide laulu.

Palmimaja kaktuste tiib

Viinamarjad

Palmimaja

Palmse õunapuuaed

1978. a septembris sõlmis Lahemaa rahvuspargi direktor Ilmar Epner ja Põllumajandusinstituudi teadur Elsa Kukk leppe põlissortidel baseeruva Palmse viljapuuaia taastamiseks. 
Me mäletame selle aia rajamise algust. Mööda sõites mõtlesime, et millal nendest vitstest küll puud saavad. Nüüd on neljakümneaastane uhke aed.


 Elsa Kukk on juhendanud nii Palmse kui Sagadi mõisa aia rajamist.
Sõit jätkus Sagadi mõisa juurde.
Kõigepealt külastasime Metsamuuseumi. Meie olime varem käinud, aga elvakatele oli näitus ,,Mets toidab’’ uudne. Kuna meil käib tihe raudtee remont, siis tegin ühe pildi, kuidas vanasti raudtee liipreid saeti.
Liiprite tahumine ja palkide saagimine

Palgid kooriti koorimiskirve, -raua või liimeistri abil. Saagimisjoon märgiti palgile tahmanööriga. Palk tõsteti pukkjalgadele nin saeti kahekesi plokksaega. Tahumis- ehk liiprikirvega tahuti männipuust 10*10 või 10*15 tollised liiprid, mida müüdi tükikaupa.

Härrad Sagadi härrastemaja ees

Sagadi härrastemajas haarasime maja tutvustava mapi ja tegime oma sõpradele ise ekskursiooni koos tubade tutvustusega. Olen blogis ka varem mõisast kirjutanud. Tütre pulmadki on siin majas peetud.
Lõpuks olid mõisad läbi käidud, kõht tühjaks läinud. Sõime lõunat Sagadi restoranis. Nälg oli silmanägemise ka ära võtnud, pilt tuli nii udune😕 Praeks oli angersäga aedviljadega.



Saime ringsõiduga koju tagasi. Tegime kodus kohvi ja kooki ning sõbrad jätkasid oma puhkusereisi. Pead õnne tänama, et sõbrad sind ei unusta ja külaskäiguga elu helgemaks muudavad. Tugevat tervist ja ilusat puhkust, teile!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar