Mulle meeldivad põllumehe tööd

Juunikuu viimasel nädalal oli sooja, vihma, päikest ja tuult parasjagu. Kõik, kellel on eluõigus, on kukkunud kasvama, vohama, lõhnade ja värvidega uhkeldama.
Roosid on täis õisi ja lõhnu. See võtab meeled segi kui kõike korraga sisse ahmida, küll talvel saab meeltel puhata lasta.

Roniroos ’Flammentanz’

,,Maximast’’ ostetud kaks tundmatut roosi

Roosa roos

Lummava õiega floribundroos ’Morning Sun’

Meeldiva aroomiga pargiroos ’Warlitz’

24.juulil korraldasime vanemale tütrele lahkumispeo. Kogu pere sai kokku, et värskete autojuhilubadega tütar Islandile saata. Neli kuud Eestis oligi läbi saamas. Nüüdseks on ta  õnnelikult koju poja juurde jõudnud.
Lõvisüdamed jäid nädalaks vanavanemate hoiule. Kahjuks jäi Lõvipoiss haigeks, palavik ja kurk punetas. Mõned päevad, mis olid jahedamad ja uduvihmased, veetis poiss toas. Õde käis õues ja kandis ette, milline olukord väljas valitseb. Viis kassile vorsti ja piima, puistas kanadele teri, jälgis, et siil võrkaeda kinni ei jääks.
Neljanda päeva hommikul tõusis lapselaps voodist kahvatu näoga. Vanaisa arvas, et ju on alapalavik, sest poiss on näost valge. Väike õde uhkeldas oma teadmistega, et kui on palavik, siis on jah näost punane, aga kui on ülepalavik, siis on näost roheline. Ta on vist ,,Avatar’’ filmi vaadanud😉
Igastahes tuli vennal söögiisu, mis vahepeal oli kusagile kadunud, tagasi. Lõunaks tellis kolm kulbitäit suppi ja sõi kõik ilusti ära. Aeg oli tegudele asuda. Kõik hädalisemad tööd ootasid tegemist.
Tüdrukul oli juba ,master plan, valmis mõeldud. See tähendas seda, et vanaema teeb koogi aluse ja kreemi valmis. Siis tuleb meister ja asetab maasikad ja kaunistused koogile.

Maasikakook venna tervendamiseks

Muru oleme saanud ise elu eest niita, õpetanud oma lastele ja nüüd on järg lastelaste käes.

Lõvipoisi pilgus oli tunda väikest uhkust kui muruniidukiga üle õue sõitis.

Kõik, kes munevad ja kaagutavad, tahavad endast märku anda ja tütrepoja lähedale hoida. Loota on paremaid suutäisi.

Kuuseheki taga oli hein niidetud. Paras ilm oli lennutada lohet ja kuiva heina kanadele viia.

Heinakaar lõhnas magusalt. Kui heinasülem oli õlale võetud ja kanadele talviseks pesapunumiseks valmis viidud, siis tütrepoeg arvas, et talle meeldivadki põllumehe tööd. Saunavihtade tegemine oli ka talle meeldinud. Kanade ja kuke peost söötmine, joogivee viimine lindudele, terade puistamine ja munade korjamine pidid samuti põllumehe tööd olema. Isegi basseinis vee vahetamine ei tundunud tüütu tööna. Pärast sai veepüssiga kaugust ja kõrgust sihtida, põnevust lisas seegi kui keegi pihta sai.

Ühel hommikul unise peaga ärgates nägin, kuidas linnud murelipuus sahistasid. Tavaliselt tõusevad plaksutamise peale lendu, seekord mitte. Läksin õue  ja mis ma nägin!

Meie murelikratt:)

Vahel on lastel vajadus leida endale selline paik, kus inimese silm ei näe ja süda saab suure maailma eest puhata. Selleks sai õue ehitatud varjupaik pesunööride vahele, värske heinasülemi ja kanaaia lähedale suurte õunapuude alla.

Õues magamine

Kui pikutamise aeg sai läbi, küsis türduk vennalt: ,,Kas sa olid natuke kade, et sa ise ei saanud siin  magada?’’ Et õe päeva mitte rikkuda, noogutas noormees tähendusrikkalt. Tema sai rahulikult puu otsas uurida ilma ja inimesi.

Õhtuti käivad köögi akna all süüa nõudmas siil ja kass. Kass istub otse akna all, esijalad viisakalt kõrvuti, vaatab küsivalt ülesse. Pilt on õhtul pimedas mobiiliga suumitud, seega viletsa kvaliteediga.

Vasakul siil põõsa varjus, paremal kass õhtusööki ootamas

Laupäeval oli tavaks saanud saunaõhtu värskete vihtadega. Pühapäeval sõitsid Lõvisüdamed emaga koju tagasi. See nädal nendega oli südamlik ja soe. Nüüd ei oska  Seenevanaga enam kahekesi olla.

Täna on õues parajalt tugev tuul, õige aeg hosteli rätikute ja voodipesude pesemiseks ja kuivatamiseks. Vihmase ilmaga sai triigitud.

Uuteks majutusteks tuleb valmis olla☺. Ilusat puhkust ja suveaega!