Neeruti

Esimese aprilli hommikul mõtlesin, et teen mehele aprillinalja ja ütlen, et vaat, kus nüüd on maa valge!

1.aprill 2020

 Mees vaatas aknast välja ja noogutas rahulikult. Hiljem sain oma aprillinalja tagasi, päriselt  oligi lumi maha sadanud. 

Kuna ravimid olid otsakorral, siis pidime alevisse sõitma ja poestki tarvilikku kaasa ostma.

Hommikune pood oli üpris inimtühi

Ilm oli selge kui lapsesilm ja tuult parasjagu. Panime joped selga, jätsime rahakoti ja toidulaari koju. Panketitoidud sai kaasa pakitud. Programmilise osa koostas Seenevana. Nii sõitsimegi Neerutisse.

Kadrina-Tapa maanteelt keerasime Neeruti järvede poole

Sissesõidu teest vasakule jääb Riistamägi. Nägime tee peal oranžikarvalist looma. Suurest elevusest arvasin, et rebane, aga sõidupealt pilti tehes sain aru, et kass ikkagi😊Pärimuse järgi ollagi sellele platoole Põhjasõja päevil Vene langenuid maetud. A. Sulev on arvanud, et vanasti tähistas seda paika rist ja venelased kutsusid mäge Hresta Gora (Ristimägi). Eestlased tuletasid sellest Rista- mäe. Teise arvamuse kohaselt ümbritsenud risti aed, mistõttu kutsutud seda Ristaea e Rista’a mäeks. Mäe praegune rahvaetümoloogiline rööpnimi Riis- tamägi tekkis 20. saj alguses ja on trükiste vahendusel hoogsalt levinud.

Vaade Riistamäe platoole

Linnaauk, kus tervitasid sinililled

Valgeristimägi

Keskse seljakute rea moodustavad Valgeristimägi, mis on 1,5km pikkune teravaharjaline vallseljak, Sadulamägi, mis on endine muinaslinnus ja Tornimägi. Seljakutega paralleelselt kulgeb org, kus paikneb Neeruti kaksikjärv.

Valgeristi mäe teel olevad kivid pärinevad ajast kui selle koha peal juhtusid kokku kaks pulmavoori. Nende vahel tekkis tüli, milles sai surma ühe paari peigmees ja teise paari pruut. Nende haudadele pandi suured valged ristid.

Neeruti MKA-l asub kolm muinsuskaitsealust objekti: Mäeotsa linnamägi kaitseala loodeosas, linnus „Sadulamägi” Eesjärve edelakaldal ja lohukivi kaitseala idaservas Juuru oja kaldal.

Mäeotsa linnamägi on kunagine ümbruskonna põline jaanitulekoht. Linnamäest on säilinud vaid lõunapoolne osa umbes 40 m ulatuses. 1950. aastate alguses hävitati linnamäe põhjapoolne osa peaaegu 3/4 ulatuses kruusavõtmisega, kruus viidi Tapale sõjaväe lennuväljale vundamendiks  ning nüüdseks on tekkinud  siia võsastunud karjäär.

Sõitsime üle kitsa ja kurvilise Valgeristimäe vallseljaku, jõudsime Neeruti järvedeni. 

Suviti oleme  käinud Tagajärve idakaldal ujumas. Seekord tulime järvede juurde vastaskaldalt. Jalutasime mööda roheliste märkidega tähistatud loodusrada. Alustasime punase nupuga tähistatud kohast.

Vaade üle Neeruti Eesjärve Kahejärvemäele

Peremees hoiab puud püsti, et proua saaks puu alt ohutult läbi jalutada

Jõudsime Kalevipoja juurde. Neeruti Eesjärve kaldal, Sadulamäel asub Kalevipoja kuju, mille autoriks on Seaküla Simson. 

Osaliselt kasutati materjalina Sadulamäel toimunud teatrietenduse A.Kivirähki ,,Kalevipoeg’’ külastajate poolt kaasa toodud kive. Kuju pidid valmis saama etenduse viimaseks päevaks 13. Juuli 2003.a.

Kalevipoja mõõga kallal, tahaks konservi avada

Tuli meelde Eino Baskini nali ,,Kunstisaalis’’: ,,Konserv räim tomatis veeres  Kalevipoja kuju alla. ... Hea, et Kalevipojal oli mõõk, sain suitsuvorsti tükeldada’’.

Sadulamäe kaguvallille saab tõusta kraavi  põhja laotud trepiastmeid pidi,

tänu ,,Kalevipoja ’’ etendusele 2003.a said uued astmed paigaldatud

Trepp, mis tõuseb Sadulamäele

1930-ndail aastail avastati Neeruti Sadulamägi linnamäena.  Väikesel linnusel on säilinud paarimeetrised otsavallid ja kraavid, mis meenutavad Kalevipoja hobuse sadulat.

Sadulamägi lavaga, 2003 suvel

Pilt Wikimedia.org

Sadulamäe loodevall kaguvallilt 2020.a kevadel

 Õue pindala 36x 27m. Sadulamäest kagu pool on veel kaks vallide ja kraavidega eraldatud mäge. Need olid kas eeslinnused  või asulakohad. Linnust kasutati I aastatuhande teisel poolel. Teine Neeruti linnus Mäeotsa linnamägi on põhiliselt hävinud. 1899.a.leiti Neerutist suure kivi alt muinasaja lõpu ratsamehe varustus. See koosnes ornamenteeritud odaotsast, kõveraks painutatud mõõgast, kahest jalusest, suitsetest, ketiga vöö küljes rippunud tulusrauast.

Punaste täppidega on tähistatud meie jalajäljed

Sadulamäe pealinnust ( I aastatuhande lõpust) eraldab Tornimäest sügav vallikraav, mis annabki seljakule suure sadula kuju. Tornimäel oli muiste eellinnus, mida kaguotsast piiravad kaks kõrget mullavalli. Välimist neist kutsuti varem Rootsi leivaahjuks, Teise maailmasõja järel mugandus lihtsalt Leivaahju- mäeks. Veel XX saj 20ndatel olevat võlvitud leivaahjusuud selles vallis selgelt nähtavad olnud. Kunagi aga küpsetati neis leiba kuninglikele kaardiväelastele.

Vaade Tornimäelt

Kui olime treppidest alla tulnud, puhkasime jalga ja imetlesime  Eesjärve. Kodus keldrist moosi toomine on ületamatult raske, aga nüüd kribinal-krabinal Sadulmäele ja tagasi. Ise ka ei usu.

Neeruti Eesjärve ujuvsild

Sillad üle järvi ühendavate kraavide

Kakssada aastat tagasi olid järved ühendatud. Veetaseme langusega järved eraldusid.

Neeruti Tagajärv ühendati kahe kraavi abil Eesjärvega 20.sajandi algul mõisniku soovil, et saaks kahel järvel paadiga sõita. Nüüdseks on üle kraavide ilusad purded ehitatud.

 Tagajärve kaldal on lõkkease ja vajalikud lõkkepuud

Neeruti Tagajärv kevadel 2020

Tagajärvel ujumissild hüppetorniga (2009) 

Pilt on võetud EMÜ lehelt

Sellest tornist on meie pere ujujad vist kõik ’pommi’ hüpanud ja aremad kiljudes eest ära ujunud.😊

Tagajärv asub järskude, kuuse-segametsaga kaetud vallseljakute vahel. Vesi on suvel sobilik ujumiseks, suhteliselt selge, kihistunud. Tagajärves asuvad allikad allpool veepinda. Vesi on lubjarikas,  süveneb väga järsult, suurim sügavus 7m.

Tagasiteel jäi meist vasakule Rebaselinnus. Seal on rebase ja mägra uruauke leitud. 

Tagasiteel Sorgimäelt vaade Kadrinale

Seekordne ringsõit jõudis kevadise värskuse, sinilillede, musträsta värvika laulu saatel õnneliku lõpuni. Päikest oli rohkem ja soojakraadid olid hiilimisi lume aias ära sulatanud.

Siinsed  pinnavormid tekkisid mandrijää taganemisel umbes 12500 aastat tagasi kui Pandivere kõrgustik jääkatte alt vabanes. Liustikus olevad kivimid kandusid sulaveega liustiku lõhedesse. Neeruti oosid on kitsad, mandrijää liikumissuuna järgi loode-kagusuunalised paralleelsed lameda või kumera seljaga vallseljakud.  Vallseljaku  suurim kõrgus merepinnast on 126,2 m.

Ooside teke jääajal