Sentens

Carpe diem!

teisipäev, 24. märts 2020

Reedel 13. märtsil

sai alguse uus elukorraldus Eestis. Kuulutati välja eriolukord seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas. Eriolukord kehtib 1.maini 2020 kui valitsus ei otsusta teisiti. Keelatud on avalikud kogunemised, kõikides koolides mindi üle kaug- ja koduõppevormile, suletakse muuseumid ja kinod, teatrietendused ja kontserdid, spordivõistlused  keelatakse,  piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll. Ei ole midagi uut siin päikese all. Aprillis 2009. a sai alguse seagripi nime all tuntud gripipuhang. Novembri lõpuks puudusid lasteaiast pooled lapsed, koolist veelgi rohkem. Õpetajana töötades mäletan, kuidas pidime igal hommikul üles kirjutama ja teada andma mitu õpilast oli esimeses tunnis. Selle alusel said kooli kokad koolisööki valmistada. Mõnes tunnis oli ainult 6 õpilast 25-st kohal. Uut osa ei saanud võtta, e-õpet ei tehtud, kordasime õpitut ja otsisime muud huvitavat tunni läbi viimiseks (koostasime  ja lahendasime ristsõnu, panime temaatilisi puslesid kokku jne)
Kuigi tegemist oli tõsise epideemiaga ei häirinud see elanikke, valitsust ega meediat.  Eestis haigestus hinnanguliselt 124000 inimest grippi, teadaolevalt 21 suri sellesse haigusesse. Kuigi vaktsiin oli 2009.a septembriks välja töötatud, siis A. Ansipi valitsus vaktsiini tellima ei rutanud. Kui lõpuks novembris telliti 1.3 milj euro eest vaktsiini, siis  suur osa sellest kanti lihtsalt maha. J.Ratase valitsus on ranged piirangud seadnud gripiviiruse leviku tõkestamiseks. Saarlased on eriti täbaras olukorras nakkuse leviku tõttu. Haigestunuid on seal suhteliselt palju võrreldes teiste piirkondadega. 
Me saime 12.märtsil  kinos käidud ennem kui uks seljataga pauguga kinni löödi. Film ,,Asjad, millest me ei räägi’’ ongi film asjadest, mis toimuvad magamistubades. Nii ongi, et ega ma ka siin nendest asjadest ei hakka nüüd rääkima😊.

Rollimängudesse sukeldunud näitleja Jan Uuspõld
filmis ,,Asjad, millest me ei räägi’’

Me pensionäridena oleme koduse režiimiga harjunud. Eelmise nädala algul tellisime küttepuid ja ladusime neid riita.



Nädala keskel läks mees poereisile. Ostunimekiri tuli nii pikk, et sellest saaks keerata paraja rulli WC paberit. Poest tulles sai kohe desinfitseeritud nii seest kui väljast, ikka tervise ja ohutuse tagamiseks. Menüü valik käibki selle nimekirja alusel. Itaallastele mõeldes valmis lõunaks lihtne köögiviljasupp- minestrone.

Minestrone 

Retsept: 100-200 g suitsupekki, 1sibul, 1 porgand, 2 tomatit (kooritud), 200g kapsast, 1l lihapuljongit, 2dl aedoakaunu, 1/2 dl lühikesi makarone, 1 küüslaugukbüüs, 2 sl tomatipüreed, musta pipart, basiilikut, peterselli, parmesani.
Aedviljad ribastada, suitsupekk ja aedviljad kuumutada läbi, lisada puljong, oad, makaronid. Keeta ja lisada purustatud küüslauk, tomatipüree, maitseürdid. Valmis supile lisada petersell ja riivitud parmesan.
Kui nüüd aus olla, siis ise ma küll kapsasupile ei lisaks makarone, aga tuleb itaalia pereemasid kiita, täitsa maitsev supp on.
Parajat elevust on tekitanud koduõpe. Seda nii õpetajatele, õpilastele kui lastevanematele.
Õpetajate töökeskkond

Kui peres  on kaks õpetajat, siis tuleb leida kompromiss, kes millal ja kuidas tundi annab.


Kui üks õpetab, siis teine...

Lõvipreili on samuti lasteaiast koju jäänud. Kõik teevad tööd arvutis, temal pole kuskil oma õppetööks valmistumist ette näidata. Siis tuli meelde, et vanaema on kunagi õpetaja olnud, küll ta saab aru, kuidas õppima peab. Sügisel läheb tütretütar kooli. Kõigepealt näidati ette tuttuus pinal. Seal olid värvipliiatsid, harilk pliiats, joonlaud, teritaja, kustutuskumm, helkur-vilkur, kleepsud, kanasuled jms  kõik mis koolitööks vajalik. Siis räägiti natuke ilmajuttu ja jagati asjalikke nõuandeid. Kui vend oli emaga koolitööd ära lõpetanud ja õpetajale saatnud, siis ta  tuli õele appi tantsu-mängutundi kaasa tegema. Lauldi ja keerutati küll ühtepidi ja teistpidi, siis kummardati ja tunni lõppedes jooksis tüdruk kiiresti sülearvuti juurde ja vajutas kaane klõpsti kinni. Vot nii, tund on läbi!
Selle nädala algus ehmatas paraja külmaga. -9°C oli esmaspäeva hommikul. Lumikellukesed pidasid vapralt vastu ja võrkiirised trotsisid külma.



Tagaaias käib oma elu. Linnud külastavad söögimaja, kass luusib mööda ilma ringi, söögiajaks tuleb majale lähemale.


Me ladusime õues puid, aga tema valvas kannatlikult köögiakna all.  Kanad askeldavad kasvuhoones, ilusa ilmaga abistavad aiatöödes. 


Kui kuivanud vaarikavarsi lõikasin ja latvu kärpisin, siis oli abilisi tihedalt ümber aiakäru. Äkki on midagi rohelist ja söödavat ära visatud. Kui kaugemale läksin, siis koormakujundaja püüdis käru pealt oksi laiali vedada. Sain ennem kohale kui oleks oksahunnikuga koos alla lennanud.
Mul on hea meel, et koolikaaslased, endised kolleegid ja lähedased helistavad  ja räägivad oma katsumustest toiduga varustamisel, kodus püsimisest ja niisama elust-olust. 


Kui nüüd sall oleks juuksed varjanud, siis nagu nikabi varjus 

Hoidkem ennast ja üksteist. Koos saame sellest koledast kollist jagu. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar