Sentens

Carpe diem!

reede, 14. august 2020

Bussiga Haanjamaal

 Võrust sõitsime täiskõhuga Haanja poole. Külastasime Vällamäe jalamil asuvat Mooska suitsusaunatalu, kus elatakse kooskõlas looduse ja esivanemate pärandiga. Kohalikku pärandkultuuri ja saunakombeid tutvustab perenaine Eda Veeroja. Traditsiooniline Vana-Võrumaa suitsusaun ja sellega seotud kombestik on kantud UNESCO kuktuuripärandi nimestikku. Perenaine Eda räägib meile lihasuitsutamise tarkustest. Nendib, et tänu Euroopa Liidu seadustele ei saa enam liha suitsutada samas saunas, kus inimesed pesemas käivad.

Eda Veeroja lihasuitsutamise sauna ees

Seetõttu ehitati täiesti eraldi saun liha suitsutamiseks. Liha suitsutatakse 40 tundi, temperatuuril 60-70°C. Kui näpuga üle suitsuliha tõmmata, siis peab näpp puhtaks jääma. Liha ostavad kohalike tootjate käest, nii sealiha kui lambaliha.

Perenaine rääkis saunakultuurist. Talu õuel on kolm sauna, üks on liha suitsutamiseks, kaks on saunatamiseks. Suitsusaun on eestlastele omane läbi aegade, seal sünnitati, tehti lapsi ja  pesti surnuid. Sauna ei tohtinud kunagi minna kurjade ja halbade mõtetega. Lapsedki pidid vaguralt käituma. Kui meel vajas rahustamist, siis võiks end külma veega kasta enne sauna minekut.

Mooska suitsusauna juures on tiik

Kas siis tiigis või selle puudumisel külma vee alt läbi käia. Saunas käiakse ilma riieteta, esimese leili ajal hingata sügavalt sisse-välja, loputada sooja veega, pärast teist leili hõõruda soolaga ja pärast kolmandat leili vihelda. Naised alustavad vihtlemist vasakust jalast, mehed paremast. Vihtadeks kasutatakse erinevaid puuliike: tammevihad meestele, pärnavihad naistele, kasevihad kõigile.  Vihtade tegemiseks on kindlad ajad. Kasevihta teha kahaneva kuuga, leht peab olema läikiv ja sile (arukask, maarjakask). Naised sidusid vihta 21 oksa, mehed 27 oksa.  Värskeid vihtu võib kohe kasutada, neid pole vaja leotada.

Murukatusega suitsusaun oli küdemas ja ootas saunalisi

Saun lõpetab sul elus ühe ajajärgu. Kui sul on mured ja otsid vastuseid, siis kõige paremini leiad neid saunas lõõgastudes. Sauna lõpetamisel visatakse end lava peale nõrguma. Meil kodus pole küll suitsusaun, kuid saunarituaalid on sarnased. Saunast väljume puhaste mõtetega😊.

Ringkäigu lõpetas saunas suitsutatud liha, kodus küpsetatud leiva ja mürekurkide (kiirhapendatud) mekkimisega. Maitsvat suitsuliha ostsime koju kaasa.

Peremees Urmas on Haanja Kooli direktor, endine sportlane ja kohaliku suusaelu edendaja.

Tänasime pererahvast ja lehvitasime  saunavaimule

Ees ootas sõit Uue-Saaluse veinitallu. Jaa, meil Kadrinas on tõus tuletõrjemäele tõeline katsumus, aga Haanja teed.... Tuli meelde anekdoot. Seisavad kirikuõpetaja ja bussijuht Peetruse värava taga ja ootavad pääsu paradiisi. Püha Peetrus pärib, et mida head olete teinud, et paradiisi saada. Kirikuõpetaja rääkis, et on jumalasõna kuulutanud rahvale, kõik vaguralt kuulasid ja tukkusid kirikus. Bussijuht vastas, et kui tema bussi juhtis, siis palvetasid kõik Jumala poole.
Ausalt öeldes, olid teed sellised, et bussinina oli juba künka taga kui me tagapool veel mäe otsas kurvi võtsime. Jõudsime palvetada ja õnnelikult kohale 😊.


Uue-Saaluse veinitalu asub Rõuge vallas, Uue-Saaluse külas, kauni Alajärve kaldal. Seal on Eesti kõrgeim marjaistandus, Servamägi, 222 m üle merepinna. 
Uue-Saaluse mõisa moonakamajja rajasid kodu Maris ja Mati Kivistik. Talus on vana õunaaed,  punaseid ja musti sõstraid, rajatud on astelpaju istandus, kasvatatakse avamaal viinamarju, toompihlakaid. Valmistatakse kohalikust toorainest puuvilja-  ja marjaveine. Mustad sõstrad tulevad Ostrova marjatalust.

Astelpaju marjade ettevalmistamine


Veiniköök

Veinikeldris on hoiul üle 5000 pudeli


Uue-Saaluse veinivalik

Külastajatena saime degusteerida viite veini omal valiku. Kõrvale pakuti suupisteid: mitmekülgne  juustuvalik, suitsuvorstid, kurgid, oliivid, soolaküpsised.

Reisiseltskonna valikuks olid: mustasõstra-vaarikavein, astelpaju vahuvein, aroonia-mustasõstravein,  vahutav rabarberi-vaarikavein, pihlaka-õunavein. 

Valitud veinid oli kuivad ja poolkuivad. Oma puhta maitsega üllatas pihlaka-õunavein, karge, selge,  pihlaka mõrkja järelmaitsega. Küsisime, kuidas selline kooslus saadud on. Perenaine vastas, et nad valmistavad veinid eraldi ja siis segavad kokku vastavalt oma maitsele.


Kaasa ostsime poolkuiva mustasõstra-vaarikaveini

Kui veinijutud said räägitud oli aeg asuda koduteele. Kaks ilusat suvepäeva, tore reisiseltskond ja lahked võõrustajad olid tekitanud meis õndsa rahulolu. Poeg ootas kodus soojaks köetud sauna ja sooja toiduga. Ah, kui hea oli reisiväsimus saunas maha pesta! 
Muru oli niidetud, kanad toidetud, kukk taltsutatud. Nii võiks ju veel mõne vaba päeva võtta 😃.
Lõpp.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar