Manni tegemised: Bussireis Lõuna-Eestis

Selleks, et Põhja-Lätisse saada, tuleb Lõuna-Eestist läbi sõita😊. Siin on jutt samast reisist, ainult Eesti poolelt. Esimene peatus oli Viljandis Pauluse kiriku juures, kus giid ootas meid. Kirik on ,,Teeliste kirikute’’ nimekirjas. Need on sellised pühakojad, mis on suvel ränduritele avatud. Meiegi saime kirikut külastada ja hea alguse reisile.

Altarimaal,,Kristus ristil’’ 1866 a. Carl Andrea

Ees ootas 1,5 tunnine Viljandi avastamine mööda käänulisi munakivitänavaid, linnuse varemeid, killustikuga kaetud teid. Linnas käib hoogne ehitus. Kui olime kirikust eemale saanud, siis pidime teerullide alla jääma. Vabaduse platsil oli äsja lõppenud vana parteimaja lammutamine, mis oli ehitatud Vabadusssõja ausamba kohale. Viljandi kesklinnas on kapitaalremont. Ega giidi juttu ei kuulnudki, kopad tegid võidusõitu ümber ringristmikku, tambiti killustikku, kaevati ja möllati uute kõnniteede kallal. Möödusime Viljandi Spordihoonest.

Vana spordihoone tuletas meelde koolinoorte võrkpalli meistrivõistlusi seitsmekümnendadel. Viljandi publik elas saarlastele sooja poolehoiuga kaasa.

Seenevana kõrval poseeris tagasihoidlik Martin Klein, kes on sündinud Viljandimaal ja õppinud Kuressaare vallakoolis. M.Klein oli esimene olümpiamedali võitnud eestlane. Stockholmi olümpial, 1912.a. saavutas kreeka-rooma maadluses hõbemedali. Maadlusmatš kestis 11 tundi 40 minutit ja on kantud Guinnessi rekordite raamatusse.

Viljandi sõpruslinnade viit

Valmiera ainult 88 km.

Viljandi Jaani kirik. Kiriku tornis mängib Eesti suurim, 25 kellast koosnev kariljon kellamängu. Kellamäng on igal keskpäeval kell 12.00 ja õhtul 18.00. Lõuna-Eestis on paljude kirikute tornis kukk. Kukk on kristlaste ülestõusmise sümbol. Nii nagu kukk kuulutab oma lauluga uue päeva algust, nii elavad ka kristlased uue päeva ootuses, mil Kristus taas tuleb.

Jalutuskäiguga jõudsime Kondase Keskuse ette. Punastest tellistest pastoraadi hoones oli varem raamatukogu. Majas on naivistliku maalija Paul Kondase maaliloomingu püsinäitus.

Punased betoonist maasikad rõõmustavad viljandlasi. Ei teadnudki, miks just maasikad. Selgus, et Kondase maal ,,Maasikasööjad’’ on sellele põhjuse andnud. Need näod maalil pidid viljandlasi iseloomustama😊.

Kondas on maali kohta öelnud, et alguses pidi pildil olema viis vihast ämma ja viis lahket äia, aga siis mõtles ümber ja maalis viis noorpaari.

Paul Kondase maal ,,Maasikasööjad’’ 1965.a.

See maal on valitud maailma 100 omapäraseima naivistliku maali hulka

Viljandi järv koos kallastega kuulub Viljandi maastikukaitseala koosseisu

Viljandi ordulinnus on üks esimesi Eestisse rajatud kivilinnustest. Linnus koosnes pealinnusest (13.sajandi lõpul rajatud konvendihoone) ja kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos esimese eeslinnusega Kaevumäeks, teist eeslinnust Teiseks Kirsimäeks ja kolmandat eeslinnust Esimeseks Kirsimäeks. Viljandi linn on seega neljas eeslinnus.

Viljandi ordulinnuse kolmanda eeslinnuse värav

19.sajandi algul ehitati kolmandale eeslinnusele Viljandi mõisa ait-kuivati, mis on taastatud ja kus nüüd asub Eesti Pärimusmuusika Keskus. Aida Kohvikus pakuti meile kohvi ja maitsvaid pirukaid. Tegime majas väikese ringkäigu. Giid juhtis tähelepanu Saaremaa dolomiidist raiutud samba kaunistuste ( kapiteelid) väljapanekule, mis pärinevad Viljandi ordulinnusest.

Viljandi 50 meetrine rippsild, mis viib Kaevumäelt üle 15 m sügavuse Suuroru

Viljandi lauluväljaku.....

..... ja Pärimusmuusika Aida vahel on Johan Laidoneri ratsamonument, mis avati 2004.a. Pilt on tehtud selle poole pealt, kus on näha, et mõõk on alles. See on skulptor Terje Ojaveri poolt valmistatud kolmas mõõk. Vaskseid ratsmeid on samuti varem lõhutud ja uuendatud. Ratsahobu on modelleeritud Eesti kuulsama võistlushobuse Palladiumi järgi.

Legendaarse Viljandi linnapea ja tema koera Neff skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses. Maramaa poolt kehtestatud koerte maksustamise tulust osteti Viljandi ,,Ugala’’ teatrile uus klaver.

Lahkusime mägisest, roheliste parkidega linnast. Rõõm on tõdeda, et Maramaa lennukaid ideid viiakse täide.

Siia vahele jäi Põhja- Läti reis, mida eelmises postituses kirjeldasin.

Lätist tulime tagasi Valga kaudu.

Sangaste kirik, kus on Hannes Võrno maalide näitus. Kahjuks ei pääsenud kirikusse.

Algselt pidime lõunasöögile minema Vaskna talusse, kuid talul oli suur laager toita, seega sõitsime Võrru.

Alustasime jalutuskäiguga Tamula järve äärest.

Tamula järve rand ja rannapromenaad

F.R.Kreutzwaldi mälestusmärk ja park Tamula järve kaldal

1926.a. Skulptor Amandus Adamson

Jalutasime mööda Katariina alleed kui kaasa märkas silmanurgast Emajõe ööbiku pronkskuju. Tõttas pilti tegema ja kui lähemalt uurima hakkas, selgus, et pole Koidula vaid Katariina II ise😄